Ult arheologııasynyń negizin qalaǵan ǵalym Álkeı Marǵulannyń týǵanyna 120 jyl toldy

<p>ASTANA. KAZINFORM — Álkeı Marǵulan Búkilodaqtyq geografııa qoǵamynyń tolyq múshesi, fılologııa ǵylymynyń doktory, Qazaq KSR-iniń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri atanǵan. Onyń bastamasymen Shoqan Ýálıhanov shyǵarmalarynyń 5 tomdyq tolyq akademııalyq jınaǵy jaryq kórdi.</p>

Álkeı Marǵulannyń folklorlyq zertteýleriniń mańyzy zor.

Ǵalym «Qazaq halqynyń epıkalyq jyr dastandary» taqyrybynda dıssertatsııa qorǵady, ǵylymı eńbek qazaq ádebıeti men tarıhyndaǵy irgeli zertteýlerdiń nátıjesi dep baǵalandy.

Ádebıettanýshy «Qazaq halqynyń kóne zamandaǵy aqyndyq óneriniń sheberleri» atty eńbeginde qazaq halqynyń epıkalyq jyr dástúrin damytqan aqyndarǵa, sheber oryndaýshylarǵa, sal-serilerge toqtalyp, olardyń sóz ónerindegi ornyn aıqyndady.

Sondaı-aq qalamgerdiń «Máshhúr Júsip murasyndaǵy túrki eposy», «Dekabrıster jáne Qazaqstan», «Álisher Naýaı jáne qazaq mádenıeti», «Muhammed Haıdar Dýlatı — tarıhshy», «Shoqan Ýálıhanov jáne Orta Azııa tarıhy», «Sývorov», «Jambyl Jabaev» syndy eńbekteri jaryq kórdi.

Ǵalym tarıh, arheologııa, etnografııa, ádebıet, óner jáne metallýrgııa salasyna qatysty 300-den astam ǵylymı-zertteý jumysyn, 100-den astam entsıklopedııalyq maqala jazdy.

Sonymen qatar qazaqstandyq etnograftardyń, arheologtardyń, tarıhshylardyń birneshe býynyn tárbıeledi.