Ulytaýda tikushaqpen sholý arqyly sý tasqyny qaýpi bar aýdandar anyqtalǵan
Spıkerdiń aıtýynsha, oblys aýmaǵynda 2024 jylǵy naýryzdyń ekinshi jartysynda kúnniń kúrt jylynýy saldarynan sý tasqyny qarqyndy júrip jatyr.
Qazirgi tańda jaǵdaı turaqty.
29 naýryz kúni Ulytaý aýdany Jezdi kentinde tótenshe jaǵdaı jarııalandy.
Qazir kelgen shyǵyndy anyqtaý maqsatynda oblystyq komıssııa qurylyp, sý basqan úıler, avtojoldar jáne sýǵa ketken mal basy sanalyp jatyr.
Tolyq aqparat komıssııa jumyssynyń qorytyndysy boıynsha apta sońynda belgili bolady.
«Tabıǵı sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılardy joıý úshin barlyǵy 138 tehnıka, 418 adam jumyldyryldy, eldi mekender men sharýa qojalyqtardan 157 adam, onyń ishinde 73 bala evakýatsııalandy. Sý tasqyny kezeńinen búgingi kúnge deıin 990 mal onyń ishinde: 405 iri qara, 524 usaq mal jáne 61 jylqy qaýipsiz jerge aıdaldy», — dedi E. Baıyrov ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda.
Sondaı-aq, 27-30 naýryz kúnderi oblys ákimi sý tasqyny qaýpi bar aýmaqtardy áýeden sholyp shyqqan.
Sholý barysynda sý tasqynyna beıim eldi mekender anyqtalyp, qala, aýdan ákimderi men quziretti mekeme basshylaryna tıisti tapsyrma berilgen.
«Jezqazǵan qalasynda zardap shekkenderdi qabyldaý pýnktteri daıyndaldy. Atalǵan jumys barysynda 13 eldi mekende (149 úı, 623 adam) sý tasqyny qaýipi seıilip, 12 jol ýchaskesi qalpyna keldi. Búgingi tańda oblys aýmaǵyndaǵy negizgi Qarakeńgir, Sarysý, Jezdi ózenderi men 25 gıdrotehnıkalyq qurylys baqylaýda, shtattyq rejımde jumys istep tur», — dedi E. Baıyrov.
Qazgıdromet derekterine sáıkes, gıdroposttarda sý deńgeıiniń jalpy tómendeýi baıqalady.
Oblystaǵy «Keńgir» sý qoımasynyń jobalyq kólemi — 319 mln tekshe metr, qazir onda 315,853 mln tekshe metr sý jınalyp, josparly aǵyzý jumysy júrgizildi.
Nátıjesinde 263,244 mln tekshe metr sý Keńgir, Sarysý ózenderinen qaýipsiz jerge buryldy.
«Jezdi» sý qoımasynyń jobalyq kólemi — 76 mln tekshe metr.
Sońǵy táýlikte qoımanyń 100% tolýy baıqalady, artyq sýdyń aǵýy ózen arnasymen avtomatty rejımde júzege asady.