Úkimettegi bıýdjettiń atqarylýy týraly esebine aıtylǵan syn-eskertpeler oryndy – Erlan Qoshanov
«Búgin biz bıýdjettiń atqarylýy týraly Úkimettiń esebin qaradyq. Kóp syn-eskertpe aıtyldy. Olardyń barlyǵy oryndy dep sanaımyn. Esepti bekitý boıynsha fraktsııalardyń pikiri ártúrli bolǵanyn kórdińizder. Ókinishke qaraı bıýdjettiń atqarylýy boıynsha esepti qaraý kezinde jyl saıyn sol burynǵy problemalar aıtyla beredi. Negizgi máseleniń biri – bıýdjetti boljaý men josparlaýdyń sapasyz júrgizilýi», - dedi Májilis tóraǵasy.
Onyń atap ótýinshe, bul, eń aldymen memlekettik baǵdarlamalar men ulttyq jobalardyń bıýdjetpen tolyq qamtamasyz etilmeýinen anyq kórinedi. Sonyń saldarynan baǵdarlamalar men onyń maqsattary únemi ózgerip otyrady.
«Bıýdjet kirisin boljaý kezinde udaıy ósip otyratyn shyǵys bóligin jabýǵa tyrysqandaryńyzdy jaqsy túsinemiz. Biraq josparlaǵan kezde qosymsha qarjy kózderin tabý qajet. Ony tabýǵa bolady. Eń aldymen, barlyq perferentsııalar men jeńildikterdi qaıta qaraý kerek. Búgin aıtylǵandaı, ol shamamen 3 trln teńgedeı qosymsha túsim beredi. Sonymen qatar, barlyq qarjy aǵynyn baqylaýda ustaý qajet. Bul bıýdjettik jáne bıýdjettik emes qorlarǵa qatysty», - dedi ol.
Erlan Qoshanov dıvıdendtik saıasatqa erekshe nazar aýdarǵan jón ekendigin basa aıtty.
«Depýtattar ol týraly da únemi aıtyp júr. Osy problemalardyń bárin zańnamalyq deńgeıde sheshýimiz qajet. Biz qazir jańa Bıýdjet kodeksiniń jobasymen jumys istep jatyrmyz. Jaqynda Parlamentke jańa Salyq kodeksi engiziledi. Keıbir máseleler boıynsha Úkimetpen ázirge ortaq túsinikke kelgen joqpyz. Mysaly, dıvıdendter, bıýdjettik emes qorlar jáne qarjy aǵynyn Parlamenttiń tolyq baqylaýy boıynsha bir sheshimge kelmedik. Úkimet depýtattardyń usynystaryna baıyppen, muqııat qaraýy qajet. Osy kodekstermen birlesip jumys istegende atalǵan máselelerdi eskergen jón. Jalpy alǵanda, Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn oryndaýda, bıýdjet protsesinde de bizge ortaq jaýapkershilik júktelgenin umytpaýymyz kerek», - dedi Májilis tóraǵasy.