Úkimettiń jańa quramyna júkteler jaýapkershilik mol - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 7 tamyz, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanǵan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

*** «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Úkimettiń jańa quramyna júkteler jaýapkershilik mol» degen taqyryppen keshe Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń tóraǵalyǵymen ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy jaıynda jan-jaqty taldaý materıaly berilip otyr.

Basylymnyń jazýynsha, alqaly jıyn Elbasynyń kirispe sózimen ashyldy. «Úki­mettiń aǵymdaǵy jylǵy basty mindetteri aıqyndalyp, sheshim­der qabyldandy. Bul - bıylǵy Joldaýda aıtylǵan 2050-ge deıingi baǵdarlama. Biz osy ba­ǵytta 30 órkendegen eldiń qa­ta­rynan kórinýimiz kerek. Barlyq óńirlerdi meniń tapsyrmam­men Úkimet basshysy aralap shyqty, ákimdermen kezdesti. Barlyq jer­gilikti máselelerdi saralap berdi. Men jaǵynan sheshilýi tıis barlyq másele sheshildi. Baǵdarlamalar bekitildi, ındýstrııalyq josparlar bar. Dúnıede bolyp jatqan almaǵaıyp ahýaldar, onyń ishinde TMD elderinde oryn alǵan oqıǵalar aıasynda biz de jaıbaraqat otyrmaı, barlyq máselelerdi saraptan ótkizip, qalaı, ne isteýimiz kerektigi jaıynda oılanýǵa tıispiz. Qazaqstanǵa da osyndaı oqıǵalardyń qıyndyǵy tıedi, ol qaı baǵytta tıedi, onyń aldyn alý úshin ne isteý kerek? Bul rette eń negizgi másele - ekonomıkany órkendetýdi jolǵa qoıýymyz kerek. Búgingi áńgime osy jaıynda bolady», - dedi Elbasy sóz basynda.

Elbasynan soń Úkimet múshe­leri aǵymdaǵy jyldyń jeti aıyn­daǵy eldiń áleýmettik-ekono­mıkalyq damý qorytyndylaryn, Qazaqstannyń álemdegi damyǵan 30 memlekettiń qataryna kirýin qamtamasyz etý jónindegi shara­lardyń júzege asyrylý barysyn, sondaı-aq aldaǵy kezeńge arnalǵan basymdyǵy bar mindetterdiń oryndalý jaıyn baıandady.

Memleket basshysy álemdik ekonomıkanyń búgingi jaǵdaıy men TMD keńistigindegi jaǵdaılarǵa toqtala kele, olar­dyń óńirlik qana emes, jahan­dyq sıpatqa ıe ekenin, oǵan Qa­zaqstan da muqııat nazar aýdarýy kerektigin taǵy bir atap ótti. «Árbir basshy, meıli ol jergilikti jerde bolsyn, meıli ortalyq organda bolsyn, endi ne isteý kerektigin muqııat bilýi kerek. Al aldaǵy ýaqytta Úkimettiń ekonomıkalyq saıasaty búgingi tap bolǵan táýekelderdi sheshýge negizdelýi tıis. Sondyqtan da biz búgin eń aldymen aǵymdaǵy ekonomıkalyq saıasatty saralap, jańa jaǵdaılardy eskere kele, jańa sharalardy qabyldaýǵa tıispiz», - dedi N.Nazarbaev.

Nursultan Ábishuly qazirgi qalyptasyp otyrǵan jaǵdaılarǵa baılanysty Úkimet aldynda jańa mindetter turǵandyǵyna toqtaldy. «Olar 7 túrli baǵyt boıynsha júzege asýy tıis. Birinshiden, 2015 jyldyń 1 qańtarynan bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly shart is júzine asatyn bolady. Biz Qazaqstannyń Búkilálemdik saý­da uıymyna kirýiniń sońǵy kezeńinde turmyz. Bıylǵy jyl­dyń jeltoqsan aıyna deıin Eko­nomıkalyq áriptestik jáne damý uıymymen yntymaqtastyq ornatý týraly eldik baǵdarlama qabyldanatyn bolady. Jańa ıntegratsııalyq jaǵdaıǵa sáı­kes, bizdiń ekonomıkamyzdy árta­raptandyrý baǵytyndaǵy jumystardy odan ári tereńdetip, jalǵastyra berýimiz kerek. Bul oraıda, Reseı jáne Belarýs elderindegi óńir­lermen belsendi jumystar júr­gizýdiń jáne olardyń qajet eti­letin jerlerinde saýda ókil­dikterin ashýdyń ýaqyty keldi», - dedi Elbasy.

Aqordada ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Pre­zı­dent Nursultan Nazarbaev Mı­nıstrler kabınetiniń qaıta qurylatyndyǵyn jarııa etti. Sonymen, buǵan deıin Qazaqstan Úkimetiniń quramynda 17 mınıs­trlik, 9 agenttik, 54 komıtet, 272 departament bolsa, qurylymdaýdan keıin 12 mınıstrlik pen 30 komıtet qana qaldy. Al barlyq 9 agenttik joıylyp, komıtet túrinde mınıstrlikter qaramaǵyna kirdi. Basylymnyń jazýynsha, «Qazirgi ýaqytta memleketti basqarýdyń tıimdi júıesin qurý talap etiledi. Jınaqy Úkimet qajet. Bizge qajettiden artyq sheneýnikti otyrǵyzýdyń esh qajeti joq», - dep túsindirdi Elbasy.

***

Býrsadaǵy «Birjan-Sara» operasy túrki elderi óner ıeleri birigip sahnaǵa shyǵarǵan tamasha qoıylym boldy, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy « Býrsadaǵy «Birjan-Sara» atty maqalasynda. Maqala avtory beligili teatr synshysy Áshirbek Syǵaıdyń jazýynsha, ol maýsym aıynyń 10-nan 16-na deıin jalǵasqan Orynbordaǵy teatr festıvalinen keıin, atalǵan aıdyń 17-nen 20-na deıin Ystambul, Ankara, Býrsa, Eskishahar qalalarynda qoıylǵan qazaq mýzyka óneriniń klassıgi Muqan Tólebaevtyń áıgili «Birjan-Sara» operasynyń kórsetilimderine qatysqan.

«Túrik jerinde ne kóp, festıval kóp. Sondaı óner merekeleriniń birine qatysýdy jón kórgen atalǵan operanyń qatysýshylary óz qadamdaryn Ystambul shaharynan bastady. Ol festıval túrik shaharlarynyń birazyn qamtydy. Operanyń ekinshi tanystyrylymy ótken shahar - Býrsa. Ókinishke qaraı, Reseıdegi teatr festıvalin birjola aıaqtaý mindetin maqsat tutqandyqtan óz basymyz joǵarydaǵy eki shaharda ótken qoıylymdardy kóre almadyq. Kesheýildeńkirep bolsa da, Eskishahar men Ankarada asa zor tabyspen júrip ótken qoıylymdardy zor yntamen tamashaladyq», dep jazady avtor.

Sondaı-aq, bul operanyń basa kórseter bir ereksheligi (jańalyǵy dese de bolady) - kópultty hám kóp daýystylyǵynda. Túrkitildes ánshilerdiń bas qosqan dostyqqa toly júrek áýenderi dersiz... Olar kúrdeli arııalardy tek qana túrik tilinde aıtty. Birjannyń tragedııa­syn túrik ánshisi Óser Óndes pen qyrǵyzdyń úzdik tenory Sadyrbek Jumashev, Sarany tatardyń jas ánshisi men qazaq ánshisi Jupar Haırýllına bulbulsha tamyljytty. Janbota - ózimizdiń Shahmardan Ábilovtiń oryndaýynda erkin áýelese, túrik ánshisi samsýndyq Ózgir Aslan odan qalysa qoıǵan joq. Ózbek jáne qyrǵyzdyń alǵyr da kúshti daýys ıeleri Ferýza ıÝsýpova men Ásel Bekbaeva qý da zálim Altynaı beınesin asqan sheberlikpen keskindep berdi. Ekeýi de kelbetti, kórnekti, zor úndi naǵyz tolysqan metstso-sopranalar eken, deıdi synshy.

Sózin qorytyndylaı kele maqala avtory: «Bizderdi «Birjan-Sara» qoıyly­my osyndaı árqıly oılarǵa jeteledi. Tyrnaq astynan kir izdegen kisige kemshilik ataýly qaı kezde de tabylar. Eń bas­tysy, Birjan men Sara mahabbaty túrkitildes úzdik ánshilerdiń oryndaýynda adamzat bitkenniń aıyzyn qandyryp, áýeleı qalyqtap jatty. Túrkııa jerinde rııasyz shyrqalǵan Birjan men Saranyń ǵashyqtyq arııalary qulaǵymyzdan keter emes», - dep oı túıedi.

***

Altaı Respýblıkasynyń qoǵamdyq ókilderi men rýhanı dinı basqarmasynyń qyzmetkerleri Ulttyq murajaıǵa qoıylǵan Altaı hanshaıymynyń mýmııalanǵan súıek qańqasyn qaıtadan jer qoınaýyna qaıtarýdy surap otyr, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Altaı hanshaıymyn qaıta jerlegen jón» degen maqalada. Qoǵam qaıratkerleriniń aı­týyna qaraǵanda, sońǵy birer jylda Altaı aımaǵynda ártúrli tabıǵı tosyn apattar oryn alyp, halyqtyń mazasyn alýda.

Qazir óńirde qol jınaý ju­mys­tary bastalyp ketti. Bılik qashan osy bastamaǵa jaǵymdy sıpatta jaýap beredi, soǵan deıin qol jınaý tolas tappaıdy.

Qazir qol jınaýshylar hatty respýblıka basshysy Aleksandr Berdnıkovke jibermek. Aqıqatyna kelsek, Altaı han­shaıymynyń súıegin novosibirlik arheologtar 1993 jyly tapqan bolatyn. Sodan beri ol Altaıdyń Ulttyq mýzeıinde jatyr. ıÝNESKO birneshe jyl ótken soń hanshaıym tabylǵan qasıetti jer Ýkokty búkilálemdik mádenı muralar tizimine engizdi.

Jalpy, Altaı hanshaıy­­myn qaıta jerleý týraly pikir sońǵy ondaǵan jyl boıy jıi aıty­lyp keledi. Altaı Respýblıkasy­­nyń Vanga ispetti kóripkeli Klara Qyp­shaqova hanshaıymdy qasıetti ornyna qaıtarý kerektigin jıi aıtyp júr.

«Eń bir nazar aýdararlyq jaǵdaı, eger Altaı arýyn arýlap qaıta kómbesek, 2014 jyly Altaı óńiri,tutastaı alǵanda Reseıdiń barlyǵyn úlken apat kútip tur», - deıdi kóripkel áıel Klara Qypshaqova.

«...Múmkin Qypshaqtyń qyzy Klaranyń aıtqanynda qısyn bar shyǵar. Ýkraınamen, EýroOdaq­pen, alystaǵy AQSh-pen qyrǵı- qabaq jaǵdaıda turǵan orystar osy sátte Altaı hanshaıymyn qara jerge qaıta jerlese, ty­nysh­tyq ornar», deıdi basylym.

***

«Qazaqstan daýysy» jobasynyń tuńǵysh jeńimpazy Shaharızat Seıdahmet alǵashqy jemisin bere bastady. Ol «Maqpaljan» ánine Almaty tóńireginde beınebaıanyn túsirip, kópshilik nazaryna usyndy, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Jeńimpaz jemis bere bastady» atty maqalada. basylymnyń jazýynsha, jańa týyndy AIMVI prodıýs­serlik ortalyǵynda júzege asqan. Rejısseri - Baqytjan Jeldir­baev. Jas ánshi shyǵarmany elektrli dombyrada oryndap, kanadalyq Nickelback rok-toby­nyń stılin negizge alypty. Bul án osyǵan deıin Toqtar Serikovtiń oryndaýynda jurtshylyqqa jetken. Óleńin jazǵan Erjanat Baıqabaı bolsa, áýenmen árlegen - «Qara jorǵa» ánin birden-bir nasıhattaýshy Qajymurat She­shenqul.

Shaharızat «Maqpaljan» ánin 2005 jyly Toqtar Serikovtiń jáne av­tordyń óz oryndaýynda estigen eken. Qyzyqqany son­shalyq, oryn­daý úshin án ıesinen ruqsat su­raýǵa bekinedi. Alaıda, sabaqty ıne­­niń sáti ońaılyqpen kele qoı­mapty. Bıyl áıteýir oıyn­daǵysy oryndalyp, óz stılinde qaıta óńdep shyǵady. Biraq týyn­dy­nyń tabıǵı bolmy­syn saqtap, túp-tamyrynan ajy­ratpaýǵa tyrysqan.

Shaharızattyń ándi elek­trdombyramen jetkizýinde de bir syr bar. Óıtkeni onyń pro­dıýseri - zamanaýı aspapty qol­da­nysqa engizgen Nurjan Toıshy.

Taǵy bir aıta keterligi, beıne­baıan barysynda qala mańyndaǵy kórikti jerler qamtylǵany bol­masa, erekshe oqıǵa jelisine qu­ryl­maǵan. Negizinen, jas án­shiniń bet-beınesin kópshilikke keńirek ta­nystyrýdy kózdeıdi. Sondaı-aq Nur­jan Toıshy jetek­shilik etetin «Al­daspan», «Sharapat» topta­ry­nyń ónerpaz­darymen qatar, «Qara jor­ǵa» bıi­niń elementterin kórýge bolady.

Esterińizge sala ketsek, Sha­harızat ótken jyly «Qazaqstan daýysy» jobasynda bas júldege laıyq dep tabylyp, 5 mıllıon teń­ge utyp alǵan. Sondaı-aq álem­­ge áıgili Universal dybys jazý stý­dııa­symen bir jylǵa kelisim­shart­qa otyrý múmkindigine ıe boldy.

Al keshe Almatyda atalmysh ulttyq mýzykalyq jobanyń irik­teý kezeńi bastaldy. Uıym­das­tyrý komıssııasy 18 ben 50 jas aralyǵyndaǵy oryndaý­shylardy daýysy men kásibı sheberligine qarap iriktep almaq. Jobaǵa qa­tysý tegin. Úmitkerlerdiń jeke basyn kýálandyratyn qujaty ǵana qajet. Úzdikter tórt topqa bólinetin bolady. Al aqtyq má­rege tórt úmitker shyǵyp, olardyń arasynan jeńimpaz daýys berý arqyly anyqtalady. Jas oryn­daýshylarǵa tálimgerler reper­týar tańdap, daıyndyq sabaq­taryn júrgizedi.

Televızııalyq nusqasy «Qa­zaqstan» ulttyq arnasynan 26 qazannan bastap kórsetiledi. Al SMS-daýys berý múmkindigi 2015 jyldyń 11 qańtarynan esepke alynady.

Alǵashqy irikteý syndary osyǵan deıin Astana qalasynda ótti. Baıqaýǵa Qaraǵandy, Pav­lodar, Petropavl, Kókshetaý, Oral, Semeı, Jezqazǵan, Temirtaý qalalarynan arnaıy kelgen 600-deı úmitker qatysty.

***

Aqtóbelik ımamdar halyqty musylman zırattarynan aldyn ala oryn alyp qoıý ádetinen bas tartýǵa shaqyrýda, dep jazady «Vremıa» gazeti «Zaranee ne zanımat» atty maqalasynda.

Basylymnyń jazýynsha,Aqtóbeniń Alshyn aýdanyndaǵy Bestamaq atty eń iri musylman zıratynda belgisiz bireýler alty oryndy aldyn ala ıemdenip qana qoımaı, mármár tastarmen qorshap, basyna kesene turǵyzyp, bolashaqta qoıylatyn qulpytasyna deıin daıyndap qoıǵan kórinedi. «Jaı ǵana syrttan qaraǵan adamnyń ózine osylardy daıyndaýǵa birtalaı qarajat ketkeni baıqalady», dep jazady basylym.

Aqtóbe oblysynyń bas ımamy Ábdimútáli Dáýrenbekovtiń aıtýynsha, bul musylmanshylyqqa jatpaıtyn is. «Adamnyń qashan óletinin bir Alla ǵana biledi. Endeshe nege sonsha ólýge asyǵamyz? Eger adam ábden qartaıyp, jýyq arada dám-tuzy taýsylatyny aıdan anyq bolsa ǵana, sharıǵat boıynsha buryn qaıtys bolǵan týystarynyń qasynan oryn belgilep qoıýǵa bolady. Al birden birneshe jerdi ıemdenip alý degen tym óreskel qylyq!», - deıdi ol.