Úkimettik emes uıymdardyń jumysyn júıelendirýdiń jańa joldary jáne shet el tájirıbesi
Ǵalamnyń bul úderisinen Qazaqstan da tys qala almaıdy. Táýelsizdik jyldarynan beri elimizde 20 myńnan asyp - jyǵylatyn ártúrli baǵyttaǵy úkimettik emes uıymdar óz jumysyn jalǵastyryp keledi. Bul damýshy memleket úshin jaqsy kórsetkish bolǵanymen, úshinshi sektorda áli de bolsa, memlekettik retteýdi talap etetin máseleler bar. Solardyń biri - úkimettik emes uıymdarǵa monıtorıng júrgizýdiń qajettiligi. Mádenıet jáne Sport mınıstrliginiń tapsyrmasymen júzege asyrylyp jatqan bul kólemdi joba aıasynda Qazaqstanda tirkelgen barlyq úkimettik emes uıymdardyń sanaǵy júrgizilip, olardyń jumys isteý baǵyttary, qarjylandyrý kózderi, jetistikteri, máseleleri, ekonomıkalyq belsendi halyqtyń úlesi, t.b. týraly mańyzdy derekter jınaqtalyp, ulttyq esep daıyndalady. Bul qazirgi úshinshi sektorǵa «suryptaý» jasaýǵa múmkindik beredi. Tek qaǵaz júzinde ǵana belsendi bolyp kelgender men shyn máninde ózekti áleýmettik-ekonomıkalyq, turmystyq-taptyq máselelerdiń sheshimin tabýyna yqpal etip júrgen uıymdar anyqtalady. Al bul memleket qarjysyn «senimdi» qolǵa tapsyryp, jemisti jobalardy júzege asyrýdyń álem moıyndaǵan jalǵyz joly. Osyǵan deıin úshinshi sektorda qarjylandyrýdyń bir ǵana túri - memleketik-áleýmettik tapsyrys bolsa, endi jýyrda ǵana Májilis depýtattary bekitken « QR úkimettik emes uıymdarynyń jumysy týraly keıbir zańnamalyq aktilerge ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý týraly» jańa zańǵa sáıkes, endi memlekettik granttar men premııalar beriletin bolady. Úshinshi sektor memlekettiń mańyzdy seriktesi bolyp otyrǵan Ulybrıtanııa, Frantsııa, Germanııa, AQSh, Nıderlandy elderinde qarjylandyrýdyń: granttar, memlekettik nesıeler men nesıelik kepildikter, salyqtyq jeńildikter, vaýcherler, operatsııalyq sýbsıdııalar men kelisimsharttar sııaqty birneshe túrleri bar. Osyndaı qarqyndy qoldaýdan ondaǵy úkimettik emes uıymdar jergilikti halyqty jumyspen qamtýda edáýir úleske ıe bolyp otyr. Djon Hopkıns Instıtýtynyń derekterine sáıkes, úkimettik emes uıymdar Nıderlandyda 14,4 %, AQSh-ta 9,8 % halyqty jumyspen qamtyp otyr. Álemniń 35 elinde júrgizilgen zertteýlerge sáıkes, úshinshi sektorda júrgen halyq 39,5 mln. Adamdy quraıdy. Bul - árbir 20-shy adam azamattyq qoǵamnyń belsendi múshesi degen sóz. Olardyń 57 % turaqty negizde, 43 % eriktiler qatarynda qyzmet atqarady.
Úkimettik emes uıymdardyń halyq aldynda esep berýi, olardyń jumysynyń nátıjeliligi men sapaly bolýy - álem nazaryndaǵy taǵy bir másele. Joǵaryda atalǵan elderde úshinshi sektordyń jumysyn jergilikti halyqtyń baqylap otyrýy úshin aqparattyq portaldar, veb-paraqshalar úzdiksiz jumys istep, 24 saǵat boıy azamattardy tolǵandyrǵan saýaldarǵa onlaın rejımde jaýap beredi. Sondaı-aq úkimettik emes uıymdardyń memlekettik qarjy esebinen júzege asyrǵan jobalaryn baǵalaýda ártúrli sapa standarttary bar. Osyndaı jaýapty qadaǵalaýdyń negizinde bul elderdegi úshinshi sektor memlekettiń ıyǵyndaǵy mańyzdy mindetterdiń bir bóligin eshbir qıyndyqsyz júzege asyryp otyr. Máselen, Germanııadaǵy balabaqshalardyń 35% , múgedekterge arnalǵan mektep-ınternattardyń 60%, qarttar úıiniń 40%, aýrýhanalardyń 50% úkimettik emes uıymdardyń basshylyǵymen qurylǵan. AQSh-ta memlekettik qoryqtarǵa arnalǵan jerlerdi qoǵamdyq uıymdar satyp alyp, tabıǵı zonalar qurýmen, teatrlar men óner mektepterin ashýmen aınalysady. Bizdiń keltirilgen mysaldardan kórip otyrǵanymyz, «dóńgelek ústelder men aktsııalar» ótkizetin úkimettik emes uıymdardyń memlekettiń atqarýshy organdary qyzmetin erkin oryndaı alatyn jańa deńgeıi.
Bul jańa deńgeıge qol jetkizý - bizdiń elimiz úshin de mańyzdy maqsattardyń biri. Al úkimettik emes uıymdardyń monıtorıngin júrgizý, olardy qarjylandyrýdyń jańa kózderin engizý, esep berýdegi ashyqtyq pen sapany qamtamasyz etý úshin jasalyp otyrǵan jańa qadamdar elimizdi osy maqsatymyzdyń jolynda kósh ilgeriletedi dep senemiz.
Jaýynbaı Tańsholpan