Úkimet tegin bergen dárini satyp júrgen kim?

ASTANA. QazAqparat - Qazaqstanda tegin dári-dármekterdiń biraz bóligi jekemenshik dárihanalar arqyly satylymǵa túsip jatyr eken. Bylaısha aıtqanda, bıýdjettiń esebinen qyrýar qarjyǵa satyp alynǵan preparattar zeınetkerler men múgedekterge berilýdiń ornyna bireýlerdiń qaltasyn qampaıtyp otyr. Bul ǵana emes, «Qazaqstannyń tegin dárileri kórshi elderde de satylyp jatyr» degen aqparattar bar. Densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanov osyndaı olqy máseleni anyqtap, saýda-sattyqty toqtatýǵa múddeli. Ol qatysy bar bolsa jergilikti basqarma basshylaryn qyzmetten bosatýǵa deıin baramyn degendi aıtyp qaldy.

Jalpy, búginde halyqty tegin dári-dármekpen qamtamasyz etý salasyndaǵy zań buzýshylyqtarǵa, dáriniń sharyqtaǵan baǵasyna qatysty másele az emes. Buǵan eldiń narazylyǵy da qatty. Ony Úkimet músheleri de jaqsy biledi eken. «Halyqtyń dári-dármekpen qamtamasyz etýge qatysty narazylyǵy áli de basylmaı tur. Maǵan osy másele boıynsha depýtattardan da, qoǵamdyq uıymdardan da saýaldar jıi túsedi. Soǵan qaraǵanda, naýqastardy dári-dármekpen qamtaamsyz etý áli durys jumys istep turǵan joq. Preparattar berilmese de, qaǵaz júzinde «berildi» dep jaza salady. Tegin dárilerdi aqshaǵa satý faktileri de bar. Sosyn dárigerler patsıentterdi dári-dármekterdi satyp alýǵa mindetteıdi eken. Ondaı mekemelerdiń basshylaryna qatysty qatań sharalar qoldaný qajet», - deıdi Premer-Mınıstrdiń orynbasary Erbolat Dosaev.

Al jergilikti bıliktiń bir ǵana ýáji bar. Ol - qarajat tapshylyǵy. Joǵary jaqtan suraý salsa, «barlyq naýqastardy dári-dármekpen qamtamasyz etýge qarjy jetispeıdi» dep at tonyn ala qashady. Alaıda ózderi biraz preparattarǵa tapsyrys berip qoıady. Máselen, keıbir aımaqtarda artyq jazylǵan dári-dármekterdiń kólemi aldyńǵy jyldarmen salystyrǵanda 50-60 protsentke kóp bolyp tur. Sonda qalaı? Jergilikti atqarýshy organdar barlyǵyn dári-dármekpen qamtamasyz etýge aqsha joq deıdi de, ózderi artyq preparattarǵa tapsyrys berip otyrady. Ne úshin? Ol jaǵy belgili sııaqty. Bul bıýdjettiń qarajatyna satyp alynǵan dári-dármekterdiń ústinen paıda tabýǵa bolady degen sóz emes pe?

Densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanovtyń aıtýynsha, memleket bir jaǵynan dári-dármekterdiń tapshylyǵyn sheshýge tyryssa, jergilikti jerlerde ol dáriler ashyq urlaýǵa, talan-tarajǵa kóbirek ushyraıdy. Máselen, resmı málimetterge sáıkes, patsıentterdiń 20 protsenti tegin dári-dármekti almaǵan bolyp shyqty. Alaıda jergilikti atqarýshy organdar bárine qolma-qol berdik degendi alǵa tartady. Budan bólek, naýqastardyń taǵy 18 protsenti dárilerdi tolyq ala almaǵan. «Sonda jańaǵy 20 protsenttiń ózi barlyq respýblıkaǵa ketetin dárilerdiń eki aılyq kólemi bolyp tur ǵoı. Demek, árbir besinshi preparat naýqasqa jetpeı, belgisiz jaqqa ketedi. Bálkim, bireýler tegin preparattardy ashyq urlaıdy da, biz bilmeıtin jaqqa jiberip otyrady. Al keıbir málimetter boıynsha ondaı dáriler jekemenshik dárixanalarǵa túsedi. Tipti, shekara asyp, kórshi elderdiń naryqtaryna ketip jatyr degen derekter de bar», - deıdi mınıstr Birtanov.

Baǵana keltirilgen respýblıkaǵa ketetin dárilerdiń eki aılyq kólemi degenińiz - bul az aqsha emes. Farmatsııa komıtetiniń tóraıymy Lıýdmıla Bıýrabekovanyń sózine qaraǵanda, ótken jyly bul salaǵa barlyǵy 101 mlrd teńge bólingen bolatyn. Atalǵan somany on eki aıǵa bólsek, 8,4 mlrd shyǵady. Ol - bir aıdyń kólemi. Demek, eki aıda tegin dári-dármekterge 16 mlrd-tan astam bıýdjet qarjysy jumsalady. Bireýler ol preparattardy urlaıdy da, ústinen taǵy paıda kóredi. Sonda tegin dári-dármekter qalaı urlanady? Komıtet basshysynyń boljamy boıynsha keı kezde naýqastar ózderine tıesili preparatty almaı ketedi. Sol kezde pysyqaı «kásipkerler» ony óz aqshasyna satyp jiberedi.

«Endi, qazirgi kezde retsepter elektrondy túrde beriledi. Aýrýxanadan ondaı retsepter birden dárixanaǵa túsedi. Alaıda keı kezde naýqastar dárixanaǵa barmaı qoıady, ıa bolmasa, preparattyń markasyn unatpaı, almaı ketedi. Biraq dárixanaǵa retsept túsip tur ǵoı. Olar preparatty berildi dep esep jasaıdy da, myna jaqtan ózderi satyp jiberedi», - dedi L.Bıýrabekova QazAqparat tilshisine bergen suhbatynda. Degenmen, bul tek boljam ǵana. Ol saýdanyń arǵy jaǵynda kim tur? Ony aldaǵy revızııa kezinde anyqtaý josparlanǵan. Mınıstr Birtanov osy saladaǵy tekseristi bir aıdyń ishinde ótkizip, tegin dári-dármekterdi jazyp berýden bastap dárihanada berýge deıin barlyq satylardy qadaǵalap shyǵamyn deıdi. Sol kezde halyqtyń dárilerin urlaýdyń shemalary da anyqtalýy ábden múmkin.

Aıtpaqshy, mınıstrliktiń keńeıtilgen alqa májilisinde Eljan Amantaıuly jergilikti jerdegi basqarma basshylarynyń jeke jaýapkershiligin de eske saldy. Onyń sózine qaraǵanda, óz jumysyna salǵyrt qaraǵandar qyzmetimen qosh aıtysýy bek múmkin. «Búginde jergilikti jerde densaýlyq saqtaý basqarmalarynyń basshylary taǵaıyndalǵanda mınıstrlik óz kelisimin beredi. Biraq biz ol kelisimdi keri qaıtara alamyz. Men strategııalyq departamentke arnaıy tapsyrma beremin. Osy jyldyń nátıjelerin zerttep, qaı oblysta tıisti jumys durys jasalmasa, ákimderge usynys jiberemiz, ıa bolmasa, kelisimdi keri qaıtaramyz», - dep atap kórsetti mınıstr Birtanov.

Endeshe aldaǵy ýaqytta tegin dárilerdiń qalaı urlanatynyn da, kimniń qalaı jazalanǵanyn da bilip qalýymyz múmkin.