Úkimet «Nurly jer» memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn bekitti

ASTANA. QazAqparat - Úkimettiń qaýlysymen «Nurly jer» memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy bekitildi. QazAqparat Qaýlynyń tolyq mátinin jarııalaıdy.

***

«Nurly jer» memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn bekitý týraly

Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2018 jylǵy 22 maýsymdaǵy № 372 qaýlysy

 

      Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti QAÝLY ETEDІ:

      1. Qosa berilip otyrǵan "Nurly jer" memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy (budan ári - Baǵdarlama) bekitilsin.

      2. Ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar, uıymdar Baǵdarlamany iske asyrý boıynsha sharalar qabyldasyn.

      3. Jaýapty ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar, uıymdar (kelisim boıynsha) "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik josparlaý júıesin bekitý týraly" Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2017 jylǵy 29 qarashadaǵy № 790 qaýlysyna sáıkes Baǵdarlamany iske asyrý jónindegi is-sharalar josparyna sáıkes aqparat bersin.

      4. Osy qaýlyǵa qosymshaǵa sáıkes Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderiniń kúshi joıyldy dep tanylsyn.

      5. Osy qaýlynyń oryndalýyn baqylaý Qazaqstan Respýblıkasynyń Investıtsııalar jáne damý mınıstrligine júktelsin.

      6. Osy qaýly qol qoıylǵan kúninen bastap qoldanysqa engiziledi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri

B. Saǵyntaev

 

Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2018 jylǵy 22 maýsymdaǵy № 372 qaýlysymen bekitilgen

"Nurly jer" memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy

1. Baǵdarlamanyń pasporty

Baǵdarlamanyń ataýy	"Nurly jer" memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy
Ázirleý úshin negizdeme	Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2011 jylǵy 21 shildedegi № 118 Jarlyǵymen bekitilgen Eldi aýmaqtyq-keńistikte damytýdyń 2020 jylǵa deıingi boljamdy shemasy;  Qazaqstan Respýblıkasynyń 2025 jylǵa deıingi Strategııalyq damý jospary; Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń qatysýmen ótken Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keńeıtilgen otyrysynyń 2016 jylǵy 9 qyrkúıektegi № 01-7.8 (PÁ) hattamasynyń 3.11-tarmaǵy; Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2014 jylǵy 11 qarashadaǵy "Nurly jol - bolashaqqa bastar jol" atty Qazaqstan halqyna Joldaýy; Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2018 jylǵy 10 qańtardaǵy "Tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa jaǵdaıyndaǵy damýdyń jańa múmkindikteri" atty Qazaqstan halqyna Joldaýy; Memleket basshysynyń 2018 jylǵy 5 naýryzdaǵy "Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasy" atty Qazaqstan halqyna úndeýindegi tapsyrma.
Baǵdarlamany ázirleýge jaýapty memlekettik organ	Qazaqstan Respýblıkasynyń Investıtsııalar jáne damý mınıstrligi
Baǵdarlamany iske asyrýǵa jaýapty memlekettik organdar men uıymdar	Ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdar, kvazımemlekettik sektor sýbektileri
Baǵdarlamanyń maqsaty	Halyq úshin turǵyn úıdiń qoljetimdiligin arttyrý
Baǵdarlamanyń mindetteri	1-mindet. Satyp alý múmkindiginsiz jalǵa beriletin turǵyn úı salý. 2-mindet. Kredıttik turǵyn úı salý.  3-mindet. Jeke turǵyn úı qurylysyn damytý. 4-mindet. Jeke qurylys salýshylardy turǵyn úı salýǵa yntalandyrý. 5-mindet. Kvazımemlekettik sektor sýbektilerin tartý arqyly turǵyn úı salý.
Іske asyrý merzimderi	2017 - 2021 jyldar
Nysanaly ındıkatorlar	Indıka-tordyń ataýy 2016 jyl (baǵalaý) 2017 jyl 2018 jyl 2019 jyl 2020 jyl 2021 jyl Aqparat kózi Qol jetkizýge jaýaptylar Qarjylandyrýdyń barlyq kózderi esebinen turǵyn úıdi iske qosý kólemi, myń sharshy metr*, onyń ishinde: 9619 10116 12097 13065 14110 15239 resmı statıstıka derekteri IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, "Báıterek" UBH" AQ, "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ kóp páterli turǵyn úı 4825 5116 6991 7550 8154 8806 jeke turǵyn úı 4794 5000 5106 5515 5956 6433 *Osy ındıkatorlar tıisti qarjy jyldaryna arnalǵan qarjylandyrý kólemderine qaraı naqtylanady.
Qarjylandyrý kózderi men kólemi	Baǵdarlamany iske asyrýǵa arnalǵan qarjy shyǵyndary respýblıkalyq bıýdjet esebinen, sondaı-aq jeke ınvestıtsııalar, onyń ishinde kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń esebinen kózdeledi. Baǵdarlamany qarjylandyrý kólemi mynany quraıdy: mlrd. teńge   2017 jyl 2018 jyl 2019 jyl 2020 jyl 2021 jyl Barlyǵy RB* 127,6 148,6 184,8 174,8 177,7 813,5 Bıýdjetten tys qarajat** 43,1 120,9 129,4 101,2 109,6 504,2 Barlyǵy 170,7 269,5 314,2 276,0 287,3 1317,7 *Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes tıisti qarjy jyldaryna arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetti bekitken kezde naqtylanady; **osy qarajat turǵyn úıdiń satylýynan túsken qarajattyń túsýine qaraı baǵyttalatyn bolady.

2. Kirispe

      Qazaqstanda júrgizilip jatqan reformalar respýblıkaǵa ekonomıkalyq jáne áleýmettik jaǵdaıy turaqty el retinde ornyǵýǵa, kapıtal men ınvestıtsııalar tartý úshin qolaıly jaǵdaı jasaýǵa múmkindik berdi.

      Qurylys salasy Qazaqstan Respýblıkasy ekonomıkasynyń belsendi damýshy salalarynyń biri bolyp tabylady ári eldiń jáne óńirlerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna aıtarlyqtaı áser etedi. Jalpy ishki ónimdegi (budan ári - JІÓ) qurylys salasynyń úlesi búgingi kúni 6,2 %-dy quraıdy. Qurylys salasy boıynsha turǵyn úı qurylysy sektoryn damytýǵa erekshe kóńil bólinedi, onyń JІÓ-niń qurylymyndaǵy úlesi 11%-dy quraıdy.

      Turǵyn úıdiń qoljetimdiligi men qolaılylyǵyn arttyrý esebinen halyqtyń ómir súrý sapasyn qamtamasyz etý Qazaqstan Respýblıkasynyń 2025 jylǵa deıingi Strategııalyq damý josparynyń basym mindeti bolyp tabylady.

      Osy "Nurly jer" memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy (budan ári - Baǵdarlama) qoldanystaǵy Memlekettik josparlaý júıesi sheńberinde ázirlendi.

      2017 jyly Memleket basshysynyń 2016 jylǵy 9 qyrkúıekte Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keńeıtilgen otyrysynda bergen tapsyrmasy boıynsha qabyldanǵan "Nurly jer" turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy iske qosyldy, ol halyqtyń qalyń jiginiń turǵyn úıge qoljetimdiligin arttyrý úshin turǵyn úı qurylysyn yntalandyrýdyń jańa tásilderin ázirleýge jáne oǵan qoldanystaǵy baǵdarlamalardaǵy turǵyn úı máselelerin ıntegratsııalaýǵa baǵyttaldy.

      Memlekettik turǵyn úı saıasatynda tikeleı qarjylandyrýdan bıýdjetten tys qarjylandyrýǵa kóshýge basty kóńil bólindi. Infraqurylymdy damytýdyń 2015 - 2019 jyldarǵa arnalǵan "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy (budan ári - "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy) jáne Óńirlerdi damytýdyń 2020 jylǵa deıingi baǵdarlamasy sheńberinde turǵyn úı qurylysy salasyna bólingen qarajat shoǵyrlandyrylyp, osy Baǵdarlamada qaıta bólindi.

      Halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etýdiń eń mańyzdy quraldary - bul turǵyn úı qurylysyna jeke ınvestıtsııalar tartý jáne memlekettik-jekeshelik áriptestikti yntalandyrý bolyp tabylady.

      Árbir otbasynyń turǵyn úıdi satyp alý múmkindigin jaqsartý maqsatynda Memleket basshysynyń 2018 jylǵy 5 naýryzdaǵy "Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasy" atty Qazaqstan halqyna úndeýinde Ulttyq Bankke "7-20-25" degen jańa ıpotekalyq baǵdarlama ázirleýge tapsyrma berildi, onyń negizgi sharttary kredıt boıynsha syıaqy mólsherlemesi jylyna 7 %-dan aspaıdy, bastapqy jarna 20 %-dan aspaıdy, kredıt merzimi 25 jylǵa deıin bolady.

      Mıllıondaǵan qazaqstandyqtar qolaıly sharttarmen turǵyn úı satyp alýǵa múmkindik alady. Osy bastamany iske asyrý turǵyn úı qurylysy ındýstrııasynyń damýyna úlken serpin beredi jáne tutastaı alǵanda, búkil el ekonomıkasynyń odan ári ósýi úshin úlken mýltıplıkatıvtik áserin tıgizedi.

      Tutas alǵanda, jeke ınvestıtsııalardy tartý jáne kásipkerlik qyzmetti qoldaý arqyly Baǵdarlamany iske asyrý qurylys ındýstrııasyn damytý úshin negiz bolyp, respýblıkanyń jalpy áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna eleýli úles qosady.

3. Aǵymdaǵy jaǵdaıdy taldaý

Turǵyn úı qurylysy sektorynyń aǵymdaǵy jaǵdaıyn baǵalaý

      Turǵyn úı qurylysy sektorynda oń dınamıka saqtalyp otyr.

      2015 - 2017 jyldary turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrýdyń barlyq kózderi boıynsha 2 549,8 mlrd. teńge ınvestıtsııalar kólemi¹ jumsaldy.

      30,6 mln sharshy metr turǵyn úıdiń jalpy kólemi paıdalanýǵa berildi, onyń ishinde:

      2015 jyly - 8,9 mln. sharshy metr (2014 jylǵa qaraı 118,9%);

      2016 jyly - 10,5 mln. sharshy metr (2015 jyly - 117,6%);

      2017 jyly - 11,2 mln. sharshy metr (2016 jylǵa qaraı 106,2%).

      Turǵyn úıdiń basym bóligin - 26,6 mln. sharshy metr nemese 86,9% jeke qurylys salýshylar tapsyrdy, onyń ishinde turǵyndar 13,9 mln sharshy metr, ol paıdalanýǵa berilgen jalpy kóleminiń 53% quraıdy.

      Memlekettik ınvestıtsııalardyń esebinen sońǵy úsh jylda 4,0 mln. sharshy metr turǵyn úıdiń qurylysy qamtamasyz etiledi, onyń ishinde:

      2015 jyly - 1,4 mln. sharshy metr;

      2016 jyly - 1,0 mln. sharshy metr;

      2017 jyly - 1,6 mln. sharshy metr.

      Sońǵy úsh jylda respýblıkada jalpy 268 900 birlik turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, onyń ishinde 95 897 jeke turǵyn úı jáne turǵyn úı baǵdarlamalary sheńberinde 60 myńnan astam páter.

      2018 jyldyń qańtar - aqpan aılarynyń qorytyndysy boıynsha 1,9 mln. sharshy metr turǵyn úıdiń jalpy aýdany paıdalanýǵa berildi, onyń ishinde 1,7 mln. sharshy metrin nemese 89 % jeke qurylys salýshylar men turǵyndar paıdalanýǵa berdi. Sandyq mánde 16 525 birlik turǵynjaı, onyń ishinde - 5 663 jeke turǵyn úı paıdalanýǵa beriledi.

Turǵyn úı qurylysyn memlekettik qoldaý sharalary týraly

      Memleket turǵyn úı qurylysynyń qarqynyn qoldaý jáne halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etý maqsatynda jan-jaqty sharalar qabyldap jatyr.

      Atap aıtqanda, Qazaqstan Respýblıkasynda turǵyn úı qurylysyn damytýdyń 2005 - 2007 jyldarǵa jáne 2008 - 2010 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamalary, Qazaqstan Respýblıkasy qurylys ındýstrııasyn jáne qurylys materıaldary óndirisin damytý jónindegi 2010 - 2014 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy, Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy turǵyn úı qurylysynyń 2011 - 2014 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy, "Qoljetimdi turǵyn úı - 2020" baǵdarlamasy tabysty iske asyryldy.

      Osy baǵdarlamalar sheńberinde turǵyn úı qurylys jınaqtary júıesi arqyly ótkiziletin kredıttik turǵyn úı salý shemalary ázirlendi jáne qoldanylýda, kommýnaldyq turǵyn úı qorynyń turǵyn úılerin salý qaıta bastaldy, JAO men kvazımemlekettik sektor sýbektileri jalǵa beriletin turǵyn úı sektoryn damytý boıynsha sharalar qabyldady, jeke qurylys salýshylardyń kommertsııalyq turǵyn úı salýyna jáne turǵyn úı qurylysy salynatyn aýdandarǵa IKI-di damytýǵa jáne jaılastyrýǵa qoldaý kórsetildi.

      Qurylys jumystary kóleminiń ósýine birinshi kezekte 2015 jyldan bastap jalǵa beriletin, kredıttik jáne kommertsııalyq turǵyn úılerdiń qurylysyn qarjylandyrý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qorynan qarajat bólýdi kózdeıtin "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý jáne turǵyn úılerdi iske qosý sebep boldy.

      "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde 2016 jyldan bastap kredıttik turǵyn úı qurylysyn tezdetý úshin JAO-nyń baǵaly qaǵazdar shyǵarýy esebinen árbir 2 jyl saıyn qarajattyń aınalymǵa túsýin jáne olardy JAO-da esepte turǵan kezektegi adamdar jáne QTQJB salymshylary úshin turǵyn úı qurylysyn qarjylandyratyn operator bolyp tabylatyn "Báıterek development" AQ satyp alýyn qamtamasyz etetin tetik engizildi.

      Jeke qurylys salýshylardy jáne bastapqy turǵyn úı naryǵyndaǵy usynystardy qoldaý maqsatynda kommertsııalyq turǵyn úı salý úshin memlekettik-jekeshelik áriptestik qaǵıdattarynda "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ tartyldy.

      JAO jappaı turǵyn úı qurylysy salynatyn aýdandarǵa IKI júrgizýdi qamtamasyz etedi. Jalǵa beriletin, kredıttik, kommertsııalyq jáne jeke turǵyn úıler obektileri úshin shamamen 9 myń km elektrmen, gazben, jylýmen jáne sýmen jabdyqtaý jelilerin salýǵa qarajat bólindi. Shamamen 179 myń jer ýchaskesi IKI-men qamtamasyz etildi.

Halyqtyń turǵyn úımen qamtamasyz etilýi týraly

      Memlekettik qoldaýdyń arqasynda 2018 jylǵa qaraı turǵyn úı qurylysynyń jyl saıynǵy kólemi 11 mln. sharshy metr turǵyn úıden asyp ketti.

      Qazaqstanda halyqtyń turǵyn úımen qamtamasyz etilýi² 2005 jyldan beri 20 %-ǵa ósti jáne 2017 jylǵa qaraı bir adamǵa shaqqanda 21,4 sharshy metrdi qurady. BUU-nyń áleýmettik standarttaryna sáıkes ómir súrý sapasyn qamtamasyz etý úshin bir turǵynǵa keminde 30 sharshy metr tıesili bolýǵa tıis. Qazaqstan osy kórsetkish boıynsha Reseıden (23,4 sharshy metr), Polshadan (25 sharshy metr), QHR-dan (32 sharshy metr), Germanııadan (39 sharshy metr) jáne AQSh-tan (69,7 sharshy metr), Ulybrıtanııadan (70 sharshy metr) artta qalyp otyr. Shet elderdiń tájirıbesi turǵyn úımen qamtamasyz etýdi laıyqty merzimderde (bir urpaqtyń ómirlik tsıklynyń ishinde) túpkilikti jaqsartý úshin qurylys belsendiligi jylyna bir turǵynǵa shaqqanda 1 sharshy metrge jýyq bolýy tıis ekenin kórsetip otyr. Mysaly, turǵyn úı problemasyn qarqyndy sheshý kezeńinde Japonııada jyl saıyn 1 adam úshin 0,9 - 1 sharshy metr, AQSh-ta - 0,7 - 0,8 sharshy metr, Frantsııa men Germanııada - 0,7 sharshy metrge jýyq salyndy. Qytaı uzaq ýaqyt boıy qurylys belsendiligin 1 adam úshin 1 sharshy metr deńgeıinde ustap tur.

      Búgingi kúni Qazaqstanda turǵyn úı jyljymaıtyn múlkine suranys kólemi usynys kóleminen edáýir artyq jáne halyqtyń kóshi-qony, demografııalyq ahýaldyń jaqsarýy, ýrbandalý sııaqty faktorlar suranysty arttyryp otyr.

      Qazaqstan halqynyń sany³ 2015 jyldan bastap 4,5% artyp, 2018 jylǵy 1 aqpanda 18,1 mln. adamǵa jetti. Qala halqynyń sany - 10,4 mln. adam, aýyl halqynyń sany - 7,7 mln. adam boldy. Ýrbandalý deńgeıi shamamen 57,4 % quraıdy.

      Qurylys belsendiligin bir adamǵa aǵymdaǵy deńgeıde ustap turý úshin 2031 jylǵa qaraı memlekettik jáne avarııalyq úılerde turatyn adamdardy qospaǵanda, halyqtyń boljamdy sany 20,7 mln. adam bolǵan kezde turǵyn úı qurylysynyń jyldyq kólemin 30 mln. sharshy metrge deıin ulǵaıtý qajet.

Halyq ósimi men turǵyn úı qorynyń serpini

 

 

      Turǵyn úı qurylysynyń jetkiliksiz kólemi turǵyn úıge muqtaj azamattar sanynyń ósýine alyp keldi, ol 2016 jylǵy 1 jeltoqsanda 2,5 mln. adamǵa jetti, onyń ishinde JAO-da esepte turǵan kezektegi adamdar - 400 myń adam, QTQJB salymshylary - 780 myń adam jáne jeke turǵyn úıdi salý úshin 10 sotyq jer alýǵa kezekte turǵandar - 1,3 mln. adam.

      2018 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha JAO kezekke turǵan jáne QTQJB-da salymdar ashqan azamattardyń sany 2,8 mln. adamǵa jetti, onyń ishinde kezekte turǵandardyń sany 473 myń adamǵa deıin jáne QTQJB salymshylarynyń sany 1 mln. adamǵa deıin ósti.

      Qor naryǵy jáne basqa da qarjy quraldary damymaǵan jaǵdaılarda jeke ınvestorlar ózderiniń jınaqtaryn negizinen eki quralǵa - turǵyn úı jyljymaıtyn múlik qurylysyna ınvestıtsııaǵa jáne bankterdiń depozıtterine salady.

      Azamattar úshin turǵyn úıdiń qoljetimdiligin aıqyndaıtyn faktorlar jyljymaıtyn múlik baǵalary jáne tıisti satyp alý qabileti bolyp tabylady.

      Bastapqy naryqtaǵy turǵyn úı baǵasy 2013 jyldan bastap 2018 jylǵa qaraı (2018 jylǵy qańtar) 189,1 myń teńgeden 260,2 myń teńgege deıin (1,4 ese) ósti. Astanada (1 sharshy metr úshin 325,3 myń teńge), Atyraýda (326,3 myń teńge), Almatyda (321,3 myń teńge), Aqtaýda (284,6 myń teńge) baǵalar eń joǵary, al Taldyqorǵan men Jezqazǵanda baǵa eń tómen - 1 sharshy metr úshin 90 myń teńge deńgeıinde.

      Halyqtyń ártúrli toptarynyń tólem qabiletti suranysyn qoldaý úshin turǵyn úı naryǵynda naryqtyq tetikterdi damytý úshin jaǵdaı jasaý qajet.

      Teńgerimdi turǵyn úı saıasatyn iske asyrý kezinde negizgi syn-qaterler mynalar bolyp tabylady:

      turǵyn úıge, sondaı-aq jer ýchaskesine kezekte turǵandardyń turǵyn úımen tolyq kólemde qamtamasyz etilmeýi;

      turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrý úshin jeke ınvestıtsııalardy belsendi tartýdyń bolmaýy;

      halyqtyń tólem qabiletti suranysynyń tómendeýi;

      qurylys salýshylarǵa kredıt berý kóleminiń tómendeýi;

      jeke turǵyn úı salýǵa bólingen ýchaskeler úshin ınjenerlik kommýnıkatsııalar qurylysyn qarjylandyrýdyń jetkiliksizdigi;

      turǵyn úı qurylysy qunynyń joǵary bolýy, bul jappaı turǵyn úı qurylysynyń ósýin tejeıtin faktor bolyp tabylady;

      otandyq qurylys materıaldary óndirisiniń tıimdi naryǵynyń bolmaýy.

      Osy problemalardy sheshý úshin halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp, turǵyn úı qurylysynda jańa tásilder ázirleý usynylady.

Turǵyn úı qurylysyn qoldaýdyń halyqaralyq tájirıbesi týraly

      Sheteldik tájirıbeni taldaý turǵyn úı qurylysy salasyna belsendi qoldaý kórsetilip otyrǵanyn kórsetti.

      1. Reseı Federatsııasy.

      Qazirgi ýaqytta Reseıde 2016 - 2020 jyldarǵa arnalǵan "Turǵyn úı" Federaldyq nysanaly baǵdarlamasy jumys isteıdi.

      Bul Baǵdarlamada mynadaı kishi baǵdarlamalar kózdelgen:

      1) jas otbasylardy turǵyn úımen qamtamasyz etý;

      2) federaldyq zańnamada belgilengen azamattardyń sanattaryn turǵyn úımen qamtamasyz etý boıynsha memlekettik mindettemelerdi oryndaý;

      3) Reseı Federatsııasy sýbektileriniń turǵyn úı qurylysyn damytý baǵdarlamalaryn yntalandyrý;

      4) azamattardyń jekelegen sanattaryn turǵyn úımen qamtamasyz etý;

      5) kommýnaldyq ınfraqurylym obektilerin jańǵyrtý.

      Budan basqa, memleket turǵyn úı qurylysynyń sheńberinde qurylys salýshylar qyzmetin yntalandyrýda. Mysaly, "Reseı otbasyna arnalǵan turǵyn úı" kishi baǵdarlamasy sheńberindegi qoldaý sharalary mynadaı:

      1) kepildikti qamtamasyz ete otyryp, oblıgatsııalar shyǵarý jolymen ınjenerlik-tehnıkalyq qamtamasyz etý obektilerin satyp alýdy qamtamasyz etýdi qarjylandyrý arqyly ınjenerlik ınfraqurylym salý boıynsha qoldaý kórsetý;

      2) qurylys salýshylarǵa - "Reseı otbasyna arnalǵan turǵyn úı" baǵdarlamasyna qatysýshylarǵa 9,5 % - 13 % paıyzdyq mólsherlememen jeńildikti kredıt berý sharttaryn usyný bolyp tabylady.

      2. Belarýs Respýblıkasy.

      Turǵyn úı saıasaty 2016 - 2020 jyldarǵa arnalǵan "Turǵyn úı qurylysy" memlekettik baǵdarlamasyna sáıkes júrgiziledi.

      Baǵdarlamanyń negizgi baǵyttary mynalar bolyp tabylady:

      1) jeńildikti kredıtter men sýbsıdııalar túrinde memlekettik qoldaýǵa quqyǵy bar azamattar úshin turǵyn úı salý;

      2) ınjenerlik jáne kóliktik ınfraqurylymy bar ne osyndaı aýdandarǵa barynsha jaqyn jerlerde jer ýchaskelerin berý arqyly jeke turǵyn úı qurylysyn damytý;

      3) turǵyn úı-qurylys tutyný kooperatıvteriniń quramynda úlestik tásilmen jáne memlekettik tapsyrys sharttarynda memlekettik qoldaýǵa quqyǵy bar azamattar úshin turǵyn úı salý.

      Tutas alǵanda, Memlekettik baǵdarlamany iske asyrý Belarýs Respýblıkasynda turǵyn úı qurylysyn damytýǵa, kóliktik jáne ınjenerlik ınfraqurylym obektilerin qosymsha salýǵa jáne halyq úshin turǵyn úıdiń qoljetimdiligin arttyrýǵa yqpal etedi.

      3. Túrkııa.

      Túrkııada turǵyn úı saıasatyn retteý salasyndaǵy negizgi ýákiletti organdar:

      1) Qoǵamdyq jumys jáne turǵyn úı qurylysy mınıstrligi (mınıstrlik);

      2) Túrkııanyń turǵyn úı qurylysyn damytý jónindegi basqarmasy (TOKi) bolyp tabylady.

      Túrkııa Úkimetiniń kezek kúttirmeıtin is-qımyl josparynyń sheńberinde 2003 jyldan bastap tabysy tómengi deńgeıdegi halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etý jáne eskirgen úılerden turǵyndardy zamanaýı turǵyn úı keshenderine kóshirý boıynsha is-sharalar júrgizilýde. Máselen, 2011 jyldyń sońynda TOKi tabysy ortasha Túrkııa azamattary úshin shamamen 202 000, turmysy tómen jáne kedeı otbasylar úshin 140 000 úı saldy. TOKi 2023 jylǵa qaraı Túrkııada shamamen 500 000 turǵyn úı salýdy josparlap otyr.

      Turaqty tabysy joq nemese tabysy tómen halyqtyń az qamtamasyz etilgen toptary úshin alańy 45-ten 65 sharshy metrge deıin, jalǵa beriletin, aı saıynǵy tólem mólsheri 80 AQSh dollaryn quraıtyn 20 jyl ishinde óteý merzimimen turǵyn úı berý kózdelgen. Bul rette turǵyn úıge aqy tóleý qonystanǵannan soń 2 jyldan keıin ǵana júrgiziledi. Qaza tapqan áskerı qyzmetshilerdiń, soǵys múgedekteriniń otbasylary, olardyń jesirleri men jetimderine turǵyn úı qurylysy úshin paıyzsyz qaryzdar beriledi.

      4. Qytaı.

      Turǵyn úı saıasatyndaǵy reforma Qytaı ekonomıkalyq júıesiniń mańyzdy quramdas bóligi bolyp tabylady. 1999 jyly bekitilgen Qoljetimdi turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy tabysy tómen otbasylardy neǵurlym arzan turǵyn úımen qamtamasyz etýge arnalǵan.

      Jalpy, turǵyn úı baǵdarlamasy tórt tetikten turady:

      1) tabys deńgeıi tómen otbasylar úshin memlekettik turǵyn úı salý;

      2) qoǵamdyq jalǵa beriletin turǵyn úı (halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etý ádisteriniń biri - bul memlekettiń qaıtalama naryqtan turǵyn úıdi satyp alýy jáne ony muqtaj azamattarǵa satyp alý quqyǵynsyz jalǵa berý tetigi bolyp tabylady);

      3) jeke qurylys salýshylar esebinen turǵyn úı qurylysy (bul tetiktiń sheńberinde jeke qurylys salýshylardan naryqtyq baǵadan edáýir tómen baǵamen turǵyn alańdaryn satyp alýǵa múmkindik berý jolymen turǵyn úıge suranysty qanaǵattandyrý kózdelgen, bul rette memlekettiń jer ýchaskelerin, salyqtyq jeńildikter berýi, sondaı-aq paıyzdyq mólsherlemelerdi sýbsıdııalaýy jeke qurylys salýshylar úshin yntalandyrý sharalary bolyp tabylady);

      4) turǵyn úıdi sýbsıdııalaý (bul tetik tabysy az azamattardyń jekelegen sanattaryna turǵyn úı satyp alýǵa, sondaı-aq ony jaldaýǵa jáne kútip-ustaýǵa baılanysty shyǵystarǵa memlekettik sýbsıdııa bólýdi kózdeıdi).

      Máselen, 2015 jyly Qoljetimdi turǵyn úı baǵdarlamasyn qarjylandyrý úshin Qytaı Úkimeti 20,2 mlrd. AQSh dollaryn bóldi. Bul qarajat tabysy tómen otbasylar úshin turǵyn úı sýbsıdııalary retinde paıdalanyldy.

      5. Shveıtsarııa.

      Shveıtsarııanyń turǵyn úı saıasatynyń negizi - memlekettiń qurylys salýshylarǵa jáne jalǵa berýshilerge qarjylyq qoldaý kórsetý, sondaı-aq sýbsıdııalar berý. Memlekettik qoldaýdyń negizgi sýbektileri - qoǵamdyq muqtajdar úshin turǵyn úı salýshylar (qoǵamdyq qorlar, turǵyn úı kooperatıvteri jáne t.b.). Kórsetilgen sýbektiler salǵan turǵyn úı basqa ınvestorlardyń turǵyn úıine qaraǵanda neǵurlym arzan bolyp tabylady, bul azamattardyń jekelegen sanattary úshin turǵyn úıdi jaldaý aqysyn aıtarlyqtaı tómendetýge múmkindik beredi. Memleket federaldyq, kantonaldyq jáne mýnıtsıpaldyq deńgeılerde qoǵamdyq muqtajdar úshin turǵyn úı salatyn uıymdar qurýdy jáne olardyń jumys isteýin qoldaıdy. Sonymen birge memleket jeńildikti qaryzdar, sýbsıdııalar, salyqtyq preferentsııalar, tómen baǵamen jer ýchaskelerin berý, kepildikter berý arqyly olardyń qyzmetin yntalandyrady.

      Halyqtyń qalyń jigin qoljetimdi turǵyn úımen qamtamasyz etý úshin turǵyn úı baǵdarlamalaryn iske asyrýdaǵy sheteldik jáne otandyq tájirıbelerdi eskere otyryp, mynadaı mindetterdi sheshý qajet:

      1) usynys boıynsha da, suranys boıynsha da tolyqqandy teńgerimdi turǵyn úı naryǵyn jasaý;

      2) turǵyn úı qurylysyna jeke ınvestıtsııalardy tartý jáne memlekettik-jekeshelik áriptestikti yntalandyrý;

      3) jeke turǵyn úı qurylysyn damytý;

      4) turǵyn úı qurylysy salynatyn aýdandardyń ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylymyn damytý;

      5) halyqtyń qalyń jigi úshin ıpotekalyq kredıt berý men turǵyn úı qurylys jınaqtarynyń qoljetimdiligin arttyrý.

      Osy mindetterdi sheshý jappaı turǵyn úı salýdy yntalandyrýǵa jáne 2018 jyldan bastap jyl saıyn 12 mln. sharshy metr turǵyn úıdi iske qosýdy qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

4. Baǵdarlamanyń maqsaty, nysanaly ındıkatorlary, mindetteri jáne iske asyrý nátıjeleriniń kórsetkishteri

      Baǵdarlamanyń maqsaty halyq úshin turǵyn úıdiń qoljetimdiligin arttyrý bolyp tabylady.

      Osy maqsatqa qol jetkizý mynadaı nysanaly ındıkatorlarmen ólshenetin bolady:

Nysanaly ındıkatorlar	Indıkatordyń ataýy	2016 jyl (baǵalaý)	2017 jyl	2018 jyl	2019 jyl	2020 jyl	2021 jyl	Aqparat kózi	Qol jetkizýge jaýapty
	Qarjylandyrýdyń barlyq kózderi esebinen turǵyn úıdi iske qosý kólemi, myń sharshy metr*, onyń ishinde:	9619	10116	12097	13065	14110	15239	Statıstıkanyń resmı derekteri	IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, "Báıte-rek" UBH" AQ, "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ
	kóp páterli turǵyn úı	4825	5116	6991	7550	8154	8806
	jeke turǵyn úı	4794	5000	5106	5515	5956	6433

      *Bul ındıkatorlar tıisti qarjy jyldaryna arnalǵan qarjylandyrý kólemderine qaraı naqtylanady.

      Qoıylǵan maqsatty sheshý úshin mynadaı mindetterdi sheshý kózdelip otyr:

      1-mindet. Satyp alý múmkindiginsiz jalǵa beriletin turǵyn úı salý

      Osy mindetke qol jetkizý mynadaı nátıjeler kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Nátıjeler kórsetkishteri	Ólshem birligi	2017 jyl	2018 jyl	2019 jyl	2020 jyl	2021 jyl	Aqparat kózi	Qol jetkizýge jaýaptylar
Satyp alý múmkin-diginsiz jalǵa beriletin turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý kólemi	myń sharshy metr	150*	150*	211*	211*	211*	IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO derekteri	IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO

      *Bul ındıkatorlar tıisti qarjy jyldaryna arnalǵan qarjylandyrý kólemderine qaraı naqtylanady.

      2-mindet. Kredıttik turǵyn úı salý

      Osy mindetke qol jetkizý mynadaı nátıjeler kórsetkishimen ólshenetin bolady:

Nátıjeler kórsetkishteri	Ólshem birligi	2017 jyl	2018 jyl	2019 jyl	2020 jyl	2021 jyl	Aqparat kózi	Qol jetkizýge jaýaptylar
Kredıttik turǵyn úıdi iske qosý kólemi	myń sharshy metr	986,3	594,7	631,0	680,0	633,0	IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, "Báıterek" UBH" AQ derekteri	IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, "Báıterek" UBH" AQ

      *Bul ındıkatorlar tıisti qarjy jyldaryna arnalǵan qarjylandyrý kólemderine qaraı naqtylanady.

      3-mindet. Jeke turǵyn úı qurylysyn damytý

      Osy mindetke qol jetkizý mynadaı nátıjeler kórsetkishimen ólshenetin bolady:

Nátıjeler kórsetkishteri	Ólshem birligi	2017 jyl	2018 jyl	2019 jyl	2020 jyl	2021 jyl	Aqparat kózi	Qol jetkizýge jaýaptylar
Jeke turǵyn úıdi iske qosý kólemi	myń sharshy metr	5000	5106	5515	5956	6433	Statıstıkanyń resmı derekteri	IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO

      *Bul ındıkatorlar tıisti qarjy jyldaryna arnalǵan qarjylandyrý kólemderine qaraı naqtylanady.

      4-mindet. Jeke qurylys salýshylardy turǵyn úı salýǵa yntalandyrý

      Osy mindetke qol jetkizý mynadaı nátıjeler kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Nátıjeler kórsetkishteri	Ólshem birligi	2017 jyl	2018 jyl	2019 jyl	2020 jyl	2021 jyl	Aqparat kózi	Qol jetkizýge jaýaptylar
1. Qurylys salýshylardyń sýbsıdııalanatyn kredıtteriniń kólemi	mlrd. teńge	15,0	70,0*	67,0*			EDB derekteri	IDM, EDB, UKP, "Báıterek" UBH", "Damý" KDQ" AQ, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO
2. Qurylys salýshylardyń sýbsıdııalanatyn kredıtiniń esebinen turǵyn úıdi iske qosý kólemi	myń sharshy metr		50,0*	300*	250*

      *Bul ındıkatorlar tıisti qarjy jyldaryna arnalǵan qarjylandyrý kólemderine qaraı naqtylanady.

      5-mindet. Kvazımemlekettik sektor sýbektilerin tartý arqyly turǵyn úı salý

      Osy mindetke qol jetkizý mynadaı nátıjeler kórsetkishterimen ólshenetin bolady:

Nátıjeler kórsetkishteri	Ólshem birligi	2017 jyl	2018 jyl	2019 jyl	2020 jyl	2021 jyl	Aqparat kózi	Qol jetkizýge jaýaptylar
Jalǵa beriletin jáne kommertsııalyq turǵyn úıdi iske qosý kólemi, onyń ishinde:	myń sharshy metr	291,1	483,8				IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, "Báıterek" UBH" AQ, "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ derekteri	IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, "Báıterek" UBH" AQ, "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ
JAO jalǵa beretin turǵyn úı		23,1*
"QIK" IU" AQ-nyń satyp alý múmkindigimen jalǵa beretin turǵyn úıi		165,0	80,0
Jyljymaıtyn múlik qorynyń satyp alý múmkindigimen jalǵa beretin jáne kommertsııalyq turǵyn úıi		103,0	403,8
Úlestik qurylys boıynsha kepildik kólemi**	mlrd. teńge	9,4	40,1	90,3	105,9	127,1	"Báıterek" UBH" AQ derekteri	IDM, "Báıterek" UBH" AQ, Kepildik berý qory
Kepildik berý qorynyń kepildikteri men úlestik qurylys naryǵyn qamtý	%	5	7	10	12	15

      *Bul ındıkatorlar tıisti qarjy jyldaryna arnalǵan qarjylandyrý kólemderine qaraı naqtylanady.

      **Bul kórsetkishter 2017 jyldyń basynan bastap óspeli qorytyndy túrinde qalyptasady.

      Maqsattarǵa, nysanaly ındıkatorlarǵa, mindetterge, nátıjeler kórsetkishterine qol jetkizý úshin jaýapty memlekettik organdar: IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, UKP, "Báıterek" UBH" AQ, "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ.

5. Baǵdarlamanyń negizgi baǵyttary, maqsaty men mindetterine qol jetkizý joldary, tıisti sharalar

      Baǵdarlamany iske asyrýdyń birinshi kezeńi 2017 - 2021 jyldar bolyp tabylady.

      Baǵdarlamanyń mindetteri men maqsattaryna qol jetkizý úshin mynadaı baǵyttar kózdeledi:

      1) satyp alý múmkindiginsiz jalǵa beriletin turǵyn úı salý;

      2) kredıttik turǵyn úı salý;

      3) jeke turǵyn úı qurylysyn damytý;

      4) jeke qurylys salýshylardy turǵyn úı salýǵa yntalandyrý;

      5) kvazımemlekettik sektor sýbektilerin tartý arqyly turǵyn úı salý.

      Bul baǵyttar halyqtyń arasynda turǵyn úıge ósip kele jatqan suranysty EDB-ny tartý arqyly qamtamasyz etýge, sondaı-aq jeke turǵyn úı qurylysyn yntalandyrý úshin jeke qurylys salýshylarǵa qoldaý kórsetýge arnalǵan.

      Memlekettik kásiporyndar, memlekettiń qatysýy bar zańdy tulǵalar (aktsıoneri memleket bolatyn aktsıonerlik qoǵamdar jáne jaýapkershiligi shekteýli seriktestikter) jáne memlekettik emes zańdy tulǵalar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen jáne kórsetilgen zańdy tulǵalarynyń ishki qujattaryna sáıkes turǵyn úı sharttaryn jaqsartý jáne óz qyzmetkerlerine turǵyn úıdi satyp alý maqsatynda olarǵa qoldaý kórsetý múmkindigin qaraýy múmkin.

      Naryqta turǵyn úıge qajettilikti belgileý, halyqtyq tólem qabiletti suranysyn baǵalaý, Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy turǵyn úı qurylysyn taldaý maqsatynda zertteýler júrgiziletin bolady.

      Jalpy Baǵdarlamanyń basym baǵyttaryn iske asyrý úshin JAO:

      1) bekitilgen bas josparlarǵa jáne egjeı-tegjeıli josparlaý jobalaryna sáıkes jappaı turǵyn úıler salynatyn basym aýdandardy aıqyndaıdy;

      2) qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes qurylys salýshyǵa, onyń ishinde jeke qurylys salýshyǵa jer ýchaskelerin berýdi qamtamasyz etedi.

      Zańnamalyq negizde JAO-ǵa paıdalanylmaıtyn jerdi memlekettiń muqtajdary úshin, onyń ishinde JTQ úshin satyp alý boıynsha qosymsha quqyq berý kózdeletin bolady. Eldi mekenderdiń bas josparlary áleýmettik jáne kóliktik ınfraqurylym qajettiligin eskere otyryp, ózektendiriletin bolady.

      Áleýmettik ınfraqurylymdy odan ári damytý maqsatynda sáýlet, qala qurylysy jáne qurylys salasynda belgilengen memlekettik normatıvterge sáıkes keletin jobalar boıynsha birinshi qabattarda áleýmettik maqsattaǵy obektilerdi (balabaqshalardy, balalardyń shaǵyn ortalyqtaryn, emhanalardy jáne basqalardy) ornalastyra otyryp, turǵyn úıler salýǵa jol beriledi.

      Qurylys salýǵa bólingen alaptar turǵyn úılerdiń qurylysy bastalǵanǵa deıin jylýmen (qýattylyǵy 100 saǵ/Gkal asa jylýmen jabdyqtaıtyn kózderin (qazandyqtardy) qospaǵanda), sýmen, gazben jáne elektrmen jabdyqtaýdyń, telefondandyrýdyń ınjenerlik jelilerin, sý burýdy jáne kárizderdi, ınjenerlik qurylystardy, oramishilik joldar men ótpelerdi qamtıtyn IKI-men qamtamasyz etilýi tıis. IKI-di jobalaý, damytý jáne jaılastyrý respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterdiń qarajaty esebinen júzege asyrylady.

      JAO-da turǵyn úıge muqtaj retinde esepte turǵan kezektegi adamdar úshin JAO-nyń jalǵa beriletin (kommýnaldyq) turǵyn úı qurylysyn jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen júzege asyrýyna ruqsat etiledi.

      Turǵyn úıdi bólý tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy turǵyn úı zańnamasyna sáıkes retteledi.

5.1. Satyp alý múmkindiginsiz jalǵa beriletin turǵyn úı salý

      JAO-nyń satyp alý múmkindiginsiz jalǵa beriletin turǵyn úı salýyna jáne (nemese) satyp alýyna jáne (nemese) aǵymdaǵy turǵyn úı qoryn satyp alý múmkindiginsiz jalǵa beriletin turǵyn úı retinde rekonstrýktsııalaýyna respýblıkalyq bıýdjetten oblystyq bıýdjetterge, Astana jáne Almaty qalalarynyń bıýdjetterine nysanaly damý transfertteri, sondaı-aq jergilikti bıýdjetten qarajat kózdeledi.

      Osy satyp alý múmkindiginsiz jalǵa beriletin turǵyn úı Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy turǵyn úı zańnamasyna sáıkes aıqyndalǵan kezektilik tártibimen JAO-da esepte turǵan kezektegi adamdardyń ishinen halyqtyń áleýmettik jaǵynan osal toptaryna beriledi.

      JAO-nyń jalǵa beriletin turǵyn úıiniń taza árlengen 1 sharshy metri úshin salý (nemese) ótkizýdiń baǵalyq parametrleri:

      Astana, Almaty jáne olardyń qala mańy aımaqtarynda, Atyraý, Aqtaý qalalarynda (ınjenerlik jelilerdiń qunyn eseptemegende) - 180 myń teńgege deıin;

      qalǵan óńirlerde (ınjenerlik jelilerdiń qunyn eseptemegende) - 140 myń teńgege deıin.

      Qurylystyń túpkilikti quny turǵyn úılerdiń JSQ-syna vedomstvodan tys keshendi saraptamanyń oń qorytyndysynyń negizinde aıqyndalady.

      Turǵyn úı qurylysynyń qunynan asatyn shyǵyndar jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen júzege asyrylady.

      JAO-nyń jergilikti bıýdjettiń qarajaty esebinen satyp alý múmkindiginsiz jalǵa beriletin turǵyn úı salýyna (satyp alýyna) jáne (nemese) qazirgi turǵyn úı qoryn rekonstrýktsııalaýyna jol beriledi.

      Rekonstrýktsııalaý jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen vedomstvodan tys keshendi saraptamanyń oń qorytyndysy negizinde jobalaý-smetalyq qujattamamen aıqyndalǵan qarajat kóleminde júzege asyrylady. Turǵyn úı rekonstrýktsııalanǵan jaǵdaıda 1 sharshy metrdiń quny Baǵdarlama sheńberinde jańa turǵyn úı qurylysy qunynyń 60 %-ynan aspaýy tıis.

      Satyp alý múmkindiginsiz jalǵa berilgen turǵyn úı sáýlet, qala qurylysy jáne qurylys salasyndaǵy memlekettik normatıvterdiń talaptaryna sáıkes jaılylyqtyń 3-4-synybyna sáıkes kelýge tıis. Jaılylyǵy 3-4-synypqa sáıkes keletin jalǵa beriletin bir páterli jáne (nemese) oqshaýlanǵan az qabatty turǵyn úılerdi salýǵa jáne (nemese) satyp alýǵa jol beriledi.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda jáne osy Baǵdarlamada belgilengen sharttar men talaptarǵa sáıkes JAO-nyń jeke qurylys salýshylardan salynǵan turǵyn úılerdi satyp alýyna jol beriledi.

5.2. Kredıttik turǵyn úı salý

      1. Kredıttik turǵyn úı salýdy qarjylandyrý sharttary men tetigi.

      Halyq úshin qoljetimdi turǵyn úı usynysyn arttyrý maqsatynda kredıttik turǵyn úı salý odan ári jalǵasatyn bolady.

      Kredıttik turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrý tetigi Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryn basqarý jónindegi keńes hattamasynyń sharttaryna sáıkes 2 jylǵa deıingi aınalym merzimdiligimen JAO-nyń oblıgatsııalar shyǵarýy arqyly kvazımemlekettik sektor sýbektilerinen qaryz qarajatyn tartý jolymen, buryn bólingen qarajatty qurylystyń jańa jobalaryna qaıta baǵyttaı otyryp júzege asyrylady.

      "Báıterek development" AQ-nyń JAO oblıgatsııalaryn satyp alýdy qamtamasyz etýi:

      1) 2016 jyly JAO-nyń baǵaly qaǵazdaryn satyp alýdy qamtamasyz etý úshin "Báıterek" UBH" AQ-ǵa berilgen 67 mlrd. teńge;

      2) 2017 jyly "Báıterek" UBH" AQ jalǵa beriletin jáne kredıttik turǵyn úı salýǵa paıdalanbaǵan 17,4 mlrd. teńge;

      3) jalǵa beriletin jáne kredıttik turǵyn úıdi ótkizýden "Báıterek" UBH" AQ qaıtaratyn 95,6 mlrd. teńge;

      4) 2017 jyly "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ kommertsııalyq turǵyn úı salýǵa paıdalanbaǵan 21,1 mlrd. teńge;

      5) kommertsııalyq turǵyn úıdi ótkizýden keıin óteletin 2018 jyly "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ qaıtaratyn 75,9 mlrd. teńge, onyń ishinde "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ menshikti qarajaty esebinen júzege asyrylady.

      Sáýlet, qala qurylysy jáne qurylys qyzmeti salasyndaǵy ýákiletti organ (budan ári - ýákiletti organ) oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO-sy bıýdjetiniń borysh lımıtin eskere otyryp, oblıgatsııalardy shyǵarý esebinen, qarjylandyrýǵa jatatyn jobalardy kelisý arqyly tartylatyn qarajatty óńirler arasynda bólýdi josparlaýdy júzege asyrady.

      JAO ýákiletti organmen kelisý boıynsha:

      budan buryn shyǵarylǵan oblıgatsııalyq qaryzdar ishinara nemese tolyq ótelgen jaǵdaıda "Báıterek development" AQ-dan oblıgatsııalyq qaryzdar ala alady;

      bir oblıgatsııalyq qaryz sheńberinde turǵyn úıdi ótkizýden alynǵan qarajatty qaıta paıdalana alady.

      Belgilengen merzimderde JAO oblıgatsııalyq qaryzdardy óteýdi turǵyn úıdi satýdan túsken qarajat esebinen jáne (nemese) jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen júzege asyrady.

      Ýákiletti organnyń óńirler arasynda qarajatty bólýdi tıimdi josparlaýy maqsatynda JAO yntymaqtastyq týraly kelisimniń negizinde qarjy operatory "Báıterek development" AQ-ǵa qarajattyń maqsatty ıgerilýi, qurylystyń barysy jáne obektilerdi ótkizý týraly aqparat beredi, bul rette "Báıterek development" AQ JAO obektileriniń qurylysyna monıtorıngti júzege asyrady.

      "Báıterek development" AQ ýákiletti organmen kelisý boıynsha JOA-nyń kredıttik turǵyn úıin ótkizýden túsken "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ jáne "Báıterek" UBH" AQ qarajaty esebinen JAO-nyń oblıgatsııalaryn satyp alýdy júzege asyrady.

      "Báıterek development" AQ-nyń ýákiletti organmen kelisý boıynsha 5.5-kishi bólimniń 2-tarmaǵynda kózdelgen jobalardy qarjylandyrýǵa qarajat jumsaýyna jol beriledi.

      2. JAO-nyń kredıttik turǵyn úıin salý sharttary men tetigi.

      JAO-nyń kredıttik turǵyn úıiniń taza árlengen 1 sharshy metri úshin salý men ótkizýdiń baǵalyq parametrleri:

      Astana, Almaty jáne olardyń qala mańy aımaqtarynda, Atyraý, Aqtaý qalalarynda (ınjenerlik jelilerdiń qunyn eseptemegende) - 180 myń teńgege deıin;

      qalǵan óńirlerde (ınjenerlik jelilerdiń qunyn eseptemegende) - 140 myń teńgege deıin.

      Turǵyn úıdiń jalpy alańy 5 %-dan aspaıtyn ruqsat etilgen aýytqýmen 80 sharshy metrden aspaýǵa tıis. Turǵyn úıdiń ruqsat etilgen aýytqýy asyp ketken jaǵdaıda aıyrmashylyq jergilikti bıýdjet esebinen jáne (nemese) qurylys salýshy esebinen óteledi.

      Qurylystyń túpkilikti quny turǵyn úılerdiń JSQ-syna keshendi vedomstvodan tys saraptamanyń oń qorytyndysynyń negizinde aıqyndalady. Turǵyn úı qurylysynyń qunynan asatyn shyǵyndar jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen qaıtarylady. Ótkizýdiń túpkilikti quny osy kishi bólimde kórsetilgen baǵalyq parametrlerden aspaýǵa tıis. Turǵyn úıdi ótkizý qunyn tómendetý maqsatynda JAO qurylys shyǵyndarynyń bir bóligin jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen óteıdi.

      Ótinim berilgen jobalardy irikteý kezinde ındýstrııalyq úı qurylysy jobalaryna basymdyq beriledi.

      Baǵdarlama boıynsha turǵyn úıdiń 1 sharshy metrin salýdyń baǵalyq parametrin saqtaý jáne turǵyn úı qurylysy kólemin ulǵaıtý maqsatynda JAO jeke qurylys uıymdarymen jekeshelik seriktestik tetigin paıdalana alady.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda jáne osy Baǵdarlamada belgilengen sharttar men talaptarǵa sáıkes JAO-nyń jeke qurylys salýshylardan Baǵdarlamada aıqyndalǵan quny boıynsha turǵyn úıdi satyp alýyna jol beriledi.

      Baǵaly qaǵazdar shyǵarý esebinen JAO-nyń qurylys salýshylardy tartýy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen sharttar men talaptarǵa sáıkes memlekettik satyp alýdy ótkizý arqyly júrgiziledi.

      Áriptestik qaǵıdattarynda jeke qurylys salýshylarmen birlesip uıymdastyrylatyn turǵyn úı qurylysynyń jobalary mynadaı sharttarǵa sáıkes kelgen kezde júzege asyrylady:

      qurylys salýshynyń menshik, jer paıdalaný quqyǵynda jer ýchaskesiniń nemese bas josparǵa jáne eldi mekendi egjeı-tegjeıli josparlaý jobasyna sáıkes tıisti IKI-men qamtamasyz etilgen nemese qamtamasyz etilýi josparlanǵan, tıisti nysanaly maqsaty bar, aýyrtpalyqtan bos tekserip qaraý jáne jobalaý-izdestirý jumystaryn júrgizý jáne (nemese) qurylys-montajdaý jumystaryn oryndaý úshin berilgen jer ýchaskesiniń bolýy;

      keshendi vedomstvodan tys saraptamanyń oń qorytyndysy bar jobalaý-smetalyq qujattamanyń bolýy;

      jeke qurylys salýshynyń jer ýchaskesin, aıaqtalmaǵan qurylys pen jobalaý-smetalyq qujattamany kepilge qoıý túrinde qamtamasyz etýge usynýǵa kelisimi.

      Jeke qurylys salýshylar usynǵan turǵyn úı qurylysynyń jobalaryn irikteý jáne qaraý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes júrgiziledi.

      3. Kredıttik turǵyn úıdi ótkizý tártibi.

      Turǵyn úı halyqqa EDB jáne QTQJB arqyly ótkiziletin bolady. Baǵdarlamaǵa qatysýshylar turǵyn úıdi satyp alýdy óz qarajaty, EDB ıpotekalyq turǵyn úı qaryzdary, QTQJB turǵyn úı, aldyn ala jáne aralyq turǵyn úı qaryzdary jáne QTQJB shottaryndaǵy jınaqtary esebinen júzege asyrady.

      Turǵyn úıdi ótkizý ýákiletti organ bekitken, "Nurly jer" memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasynyń sheńberinde salynǵan jáne (nemese) jeke qurylys salýshylardan satyp alynǵan turǵyn úıdi iske asyrý qaǵıdalaryna sáıkes júzege asyrylatyn bolady.

      Kredıttik turǵyn úı salýǵa baǵyttalǵan qarajattyń aınalymyn qamtamasyz etý úshin 2017 jyldan bastap QTQJB-ǵa keıin salymshylarǵa aldyn ala jáne aralyq turǵyn úı qaryzdaryn berý úshin 5 jyl boıy jyl saıyn jyldyq 0,15% syıaqy mólsherlemesi boıynsha bıýdjettik kredıt túrinde 24 mlrd. teńgeden bólinetin bolady.

      QTQJB salymshylaryna jyldyq 5%-dan kem emes mólsherlemesi boıynsha 25 jylǵa deıingi merzimge aldyn ala jáne aralyq turǵyn úı qaryzdary QTQJB shotynda tómendegi kólemde qarajaty bar bolǵan jaǵdaıda usynylady:

      aldyn ala turǵyn úı qaryzdary boıynsha satyp alynatyn baspananyń qunynan 20%-dan kem emes mólsherinde;

      aralyq turǵyn úı qaryzdary boıynsha "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy turǵyn úı qurylysy jınaq aqshasy týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańynda belgilengen mólsherde.

      Aldyn ala jáne aralyq turǵyn úı qaryzdary QTQJB salymshylaryna aldyńǵy memlekettik jáne úkimettik (salalyq) baǵdarlamalardyń sheńberinde QTQJB budan buryn bergen qarajattan qaıtarymdy qarajat jáne qaldyǵynan (olar bolǵan jaǵdaıda) berýge jol beriledi.

      QTQJB-ǵa "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde JAO jáne "Báıterek development" AQ salǵan turǵyn úılerdi satyp alý úshin, sondaı-aq 5.3-bólimniń sheńberinde kredıt berýge bıýdjettik kredıt qarajatyn paıdalanýǵa jol beriledi.

      JAO jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen osy Baǵdarlamanyń jáne aýmaqtardy damytý baǵdarlamalary sheńberinde QTQJB-nyń salymshylaryna kredıt berý úshin bıýdjettik kredıt berýge jol beriledi.

5.3. Jeke turǵyn úı qurylysyn damytý

      Turǵyn úı qurylysynyń jalpy kólemindegi negizgi úles JTQ keledi.

      2016 jyly 10,2 mln. sharshy metr iske qosylǵan turǵyn úıdiń ishindegi JTQ-nyń úlesi 5 mln. sharshy metrdi qurady. 2017 jyly 11,2 mln. sharshy metr iske qosylǵan turǵyn úıdiń ishinen JTQ-nyń kólemi 4,2 mln. sharshy metrdi qurady.

      JTQ-nyń joǵary úlesi onyń halyqtyń negizgi toptary úshin turǵyn úımen qamtamasyz etýdiń qoljetimdi tásili bolyp tabylatynyn rastaıdy.

      Jalpy alǵanda, JTQ baǵyty Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasynda reglamentteledi, ol onyń odan ári damýyna yqpal etetin bolady.

      Jeke turǵyn úı qurylysyn odan ári yntalandyrý úshin memleket JTQ salynatyn aýdandardaǵy IKI qurylysyn qarjylandyrýdy jalǵastyratyn bolady. JTQ damytý úshin IKI qurylysyna respýblıkalyq bıýdjetten jyl saıyn qarajat bólinetin bolady, ol shamamen 40 myńnan astam jer ýchaskesin sýmen jáne elektrmen jabdyqtaý jelilerimen qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Jylýmen jabdyqtaý júıelerimen, gazben jabdyqtaý, telefondandyrý, sý burý jáne káriz jelilerin, ınjenerlik qurylystardy, oramshilik joldar men ótpe joldardy qamtıtyn ózge de ınjenerlik kommýnıkatsııalar júrgizý jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen júzege asyrylady.

      JTQ-ny yntalandyrý úshin mynalar kózdeledi:

      1) az qabatty turǵyn úıler salýdyń úlgi jobalaryn JAO-nyń taratýy (bul jobalar azamattarǵa tegin berilýi tıis);

      2) bekitilgen bas josparlarǵa jáne egjeı-tegjeıli josparlaý jobalaryna sáıkes JTQ-ǵa arnalǵan alańdardy berý;

      3) alańdardy turǵyn úılerdiń qurylysy bastalǵanǵa deıin IKI-men qamtamasyz etý;

      4) zańnamada belgilengen tártippen azamattarǵa jer ýchaskelerin berý.

      Sonymen qatar jeke turǵyn úı qurylys úlgileriniń syrtqy kelbetiniń árkelkiligimen jáne beı-bereket salynýmen sıpattalady.

      Osyǵan baılanysty bul baǵyttyń sheńberinde kóptegen ozyq álemdik qalalardyń úlgisinde biryńǵaı sáýlettik stılde jeke turǵyn úıler salýǵa basymdyq beriledi.

      JAO biryńǵaı sáýlettik stılde jeke turǵyn úı jáne (nemese) oqshaýlanǵan az qabatty turǵyn úıler qurylysynyń pılottyq jobasyn (budan ári - pılottyq joba) uıymdastyrady.

      Pılottyq joba oblys ortalyqtarynda iske asyrylady. JAO oblys ortalyqtarynyń qala mańy aýmaǵynda, damý áleýeti joǵary shaǵyn jáne monoqalalarda osy jobany qoldanýdy aıqyndaıdy.

      Pılottyq jobany qarjylandyrý:

      1) "Kredıttik turǵyn úı salý" degen 5.2-kishi bólimge sáıkes JAO-nyń baǵaly qaǵazdaryn shyǵarý arqyly qaryz tartý;

      2) biryńǵaı qurylys salýshynyń jeke qarajaty, onyń ishinde EDB-niń qaryz qarajaty, sondaı-aq "Jeke qurylys salýshylardy turǵyn úı salýǵa yntalandyrý" degen 5.4- kishi bólimge sáıkes beriletin sýbsıdııalanǵan kredıt esebinen júzege asyrylady.

      Baǵaly qaǵazdar shyǵarý jolymen pılottyq joba qarjylandyrylǵan jaǵdaıda JAO Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen sharttar men talaptarǵa sáıkes memlekettik satyp alýdy ótkizý arqyly qurylysty uıymdastyrady. Áleýmettik-kásipkerlik korporatsııalar, jeke kásipkerler arqyly qurylysty iske asyrýdy uıymdastyrýǵa jol beriledi.

      Qurylys salasyndaǵy qazaqstandyq qamtý úlesin 90 %-ǵa deıin ulǵaıtý jáne óńdeýshi ónerkásipte qurylys materıaldary óndirisiniń ósýin qamtamasyz etý maqsatynda pılottyq jobalardy iske asyrý úshin jergilikti qurylys materıaldary qoldanylatyn UQK tehnologııalary qoldanylady, bul turǵyn úıdi salý jáne ótkizý qunynyń 1 sharshy metri úshin 120 myńnan qymbat bolmaýyn (IKI qunyn esepke almaǵanda) qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

      Qurylystyń túpkilikti quny turǵyn úılerdiń JSQ vedomstvodan tys keshendi saraptamanyń oń qorytyndysy negizinde aıqyndalady. Turǵyn úı qurylysy qunynan asatyn shyǵyndar jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen tólenedi.

      Osy jobadaǵy turǵyn úı JTQ arnalǵan jer ýchaskelerin alýǵa kezekte turǵan adamdarǵa (budan ári - kezekte turǵan adam) ótkiziledi. Pılottyq jobaǵa qatysatyn kezekte turǵan adamdar, óz qarajaty esebinen, QTQJB nemese EDB ıpotekalyq qaryzdary arqyly daıyn turǵyn úıdi satyp alady.

      Turǵyn úıdi ótkizý ýákiletti organ bekitetin "Nurly jer" memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasynyń sheńberinde salynǵan jáne (nemese) jeke qurylys salýshylardan satyp alynǵan turǵyn úılerdi iske asyrý qaǵıdalaryna sáıkes júzege asyrylady.

5.4. Jeke qurylys salýshylardy turǵyn úı salýǵa yntalandyrý

      Jeke qurylys salýshylar tarapynan usynysty yntalandyrý maqsatynda EDB kredıt berý kólemderin keńeıtý arqyly qurylys kompanııalaryn qarjy resýrstarymen qamtamasyz etý qajet.

      Osy maqsattar úshin jeke qurylys salýshylarǵa EDB beretin kredıtter boıynsha syıaqy mólsherlemelerin sýbsıdııalaý quralyn engizý usynylady.

      Sýbsıdııalaý týraly sheshim qabyldanǵan sátte qoldanysta bolǵan Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń bazalyq mólsherlemesiniń deńgeıinen 5 %-dan aspaıtyn syıaqy mólsherlemesi boıynsha EDB bergen kredıtter boıynsha ǵana sýbsıdııalaý júzege asyrylady.

      Baǵdarlama sheńberinde jyl saıyn respýblıkalyq bıýdjetten qurylys salýshylardyń kredıtteri boıynsha syıaqy mólsherlemesiniń jyldyq 7 %-yn óteý úshin sýbsıdııa bólinedi.

      Sýbsıdııalar "Damý" KDQ" AQ qarjy agenti arqyly bólinedi, onyń qyzmeti respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen tólenedi.

      Jeke qurylys salýshy 1 sharshy metrdi ótkizýdiń mynadaı bekitilgen baǵasy boıynsha QTQJB salymshylaryna turǵyn úıdiń keminde 50 %-yn usynady:

      Astana, Almaty qalalarynda jáne olardyń qala mańy aımaqtarynda, Atyraý, Aqtaý, Shymkent qalalarynda - 260 myń teńgege deıin qosa alǵanda;

      basqa óńirlerde - 220 myń teńgege deıin.

      Turǵyn úı qurylysy maqsatynda jeke kásipkerlik sýbektilerine ekinshi deńgeıdegi bank beretin kredıtter boıynsha syıaqy mólsherlemelerin sýbsıdııalaý tártibin ýákiletti organ bekitedi.

5.5. Kvazımemlekettik sektor sýbektilerin tartý arqyly turǵyn úı qurylysyn salý

      1. Buryn qabyldanǵan turǵyn úı qurylysy baǵdarlamalary sheńberindegi tetikterdi odan ári iske asyrý.

      Qazaqstanda jalǵa beriletin turǵyn úı qory negizinen jergilikti atqarýshy organdar arqyly JAO-da kezekte turǵan azamattar men jas otbasylar úshin kommýnaldyq turǵyn úı qurylysy esebinen qalyptasty. 2017 jyly keıbir óńirlerde kezekte turǵan azamattar men jas otbasylar úshin JAO obektileriniń qurylysy aıaqtalǵan bolatyn.

      Buǵan qosa halyqtyń qalyń jigi úshin turǵyn úıge qoljetimdilikti arttyrý maqsatynda "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde "Samuryq-Qazyna" AQ, "Báıterek" UBH" AQ ulttyq kompanııalar tartylyp, olar arqyly jalǵa beriletin jáne kommertsııalyq turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrý bastaldy.

      "QIK" IU" AQ-nyń, "Báıterek development" AQ-nyń jáne Jyljymaıtyn múlik qorynyń turǵyn úı qurylysy jobalaryn iske asyrý tártibi "Nurly jol" memlekettik baǵdarlamasynda jáne "Nurly jer" turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasynda reglamentteledi. Buryn qabyldanǵan turǵyn úı baǵdarlamalaryna sáıkes qurylysy bastalǵan jobalar jeke qurylys salýshylarmen jasalǵan sharttar jáne qurylys jobalaryn irikteý jáne qaraý kezinde qoldanysta bolǵan tıisti baǵdarlamalar sharttarynda aıaqtalady.

      2014 - 2017 jyldar aralyǵyndaǵy kezeńde "QIK" IU" AQ 957,4 myń sharshy metr jalǵa beriletin turǵyn úıdi satyp aldy jáne saldy. Alańy 80 myń sharshy metrdi quraıtyn obektilerdiń qurylysy aıaqtalý satysynda.

      "Báıterek development" AQ 553,6 myń sharshy metr turǵyn úı salýdy qamtamasyz etti. Alańy 30 myń sharshy metrdi quraıtyn obektilerdiń qurylysy aıaqtalý satysynda.

      Jyljymaıtyn múlik qory 390,16 myń sharshy metr jalǵa beriletin jáne kommertsııalyq turǵyn úı saldy. Alańy 403,5 myń sharshy metrdi quraıtyn obektilerdiń qurylysy aıaqtalý satysynda.

      JAO jáne kvazımemlekettik sektor sýbektileri obektilerindegi turǵyn úıdi iske asyrý "Nurly jer" memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy sheńberinde jeke qurylys salýshylar salǵan jáne (nemese) olardan satyp alynǵan turǵyn úılerdi iske asyrý qaǵıdalaryna sáıkes júzege asyrylady.

      Astana qalasynda avarııalyq turǵyn úıdi buzýdyń pılottyq jobasyn iske asyrý jalǵastyrylýda, onyń sheńberinde jobany qaıta ınvestıtsııalaý maqsatynda naryqta ótkizý úshin keńse úı-jaılary men parkıngteri bar shaǵyn gabarıtti turǵyn úıler men jaılylyǵy I-IV synypty turǵyn úılerdi salý kózdelip otyr.

      Astana qalasynyń ákimdigi jáne Astana qalasynyń ýákiletti uıymy buryn qabyldanǵan baǵdarlamalyq qujattarda kózdelgen sharttarmen pılottyq jobany iske asyrýdy jalǵastyrýda.

      Astana qalasynyń ákimdigi avarııalyq turǵyn úıdi buzýdyń pılottyq jobasy sheńberinde ınjenerlik jelilerdiń qurylysyn jáne abattandyrýdy qamtamasyz etedi.

      Pılottyq jobany iske asyrý sheńberinde Astana qalasynyń ákimdigi avarııalyq turǵyn úılerdiń menshik ıelerine buzylatyn turǵyn úılerdiń ornyna alańy boıynsha teń keletin, biraq bir bólmeli páterden kem emes jańa páterler beredi.

      Avarııalyq turǵyn úılerdegi turǵyn emes úı-jaılardyń menshik ıesiniń múlki rekvızıtsııalanatyn bolsa, Astana qalasynyń ákimdigi onyń qunyn óteıdi. Avarııalyq turǵyn úıde ornalasqan turǵyn emes úı-jaıdyń menshik ıesi kelisken jaǵdaıda, rekvızıtsııalanatyn múlik úshin ótemaqy salynyp jatqan obektilerdegi turǵyn emes úı-jaılardyń alańy boıynsha teń kólemde turǵyn emes úı-jaılar berý arqyly qamtamasyz etilýi múmkin.

      Turǵyn úıdiń jalpy alańy qurylysynyń quny turǵyn úılerdiń JSQ-syna vedomstvodan tys keshendi saraptamanyń oń qorytyndysynyń negizinde aıqyndalady.

      Turǵyn úıdiń jalpy alańynyń 1 sharshy metrin satý quny salynyp jatqan turǵyn úıdiń jaılylyq deńgeıine jáne satylatyn kezde jyljymaıtyn múlik naryǵynyń qalyptasqan konıýnktýrasyna, biraq qurylys qunynan tómen emes deńgeıge baılanysty bolady.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti 2018 jyly Astana qalasy ákimdiginiń ýákiletti uıymynyń "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ aldynda budan buryn qabyldaǵan mindettemelerin óteýi úshin respýblıkalyq bıýdjetten 20 mlrd. teńge mólsherinde nysanaly aǵymdaǵy transfertti kózdep otyr.

      Odan ári jobany qarjylandyrý basqa kózderdiń esebinen júzege asyrylady: jeke ınvestıtsııalardy tartý, EDB-den qaryz alý, ýákiletti uıymnyń jarǵylyq kapıtalyn tolyqtyrý úshin respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetten bólinetin nysanaly transfertter, turǵyn jáne turǵyn emes úı-jaılardy satýdan jáne jobany iske asyrý barysynda ilespe kórsetiletin qyzmetterdi usynýdan túsken kiris.

      Jobany iske asyrý:

      2018 jyldan bastap salynǵan turǵyn úı kóleminiń 10 %-yn avarııalyq úı qurylystarynyń menshik ıelerin kóshirý úshin Astana qalasynyń kommýnaldyq menshigine berýdi jáne qalǵan 90 % kólemin jobany qaıta ınvestıtsııalaý maqsatynda erkin naryqta satýdy;

      memlekettik ınvestıtsııalardyń bıýdjetke qaıtarylýyn qamtamasyz etedi.

      2. "Báıterek development" AQ jáne "Samuryq-Qazyna" jyljymaıtyn múlik qory" AQ arqyly qarajatty turǵyn úı jobalaryna ınvestıtsııalaý.

      "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ jáne "Báıterek development" AQ turǵyn úıdi satýdan qaıtarylatyn qarajatty jáne Ulttyq qordan bólingen qarajattyń kelisimshart jasalmaǵan qaldyqtaryn baǵaly qaǵazdardy satyp alý arqyly JAO kredıttik turǵyn úı qurylysyn odan ári qarjylandyrýǵa, sondaı-aq Astana qalasyndaǵy problemalyq turǵyn úı obektileriniń qurylysyn aıaqtaýdy qarjylandyrýǵa jiberedi.

      1) Problemalyq obektilerdi aıaqtaý úshin "Báıterek development" AQ aqylylyq, merzimdilik jáne qaıtarymdylyq sharttarymen Astana qalasy ákimdiginiń ýákiletti uıymyna (budan ári - ýákiletti uıym) kredıt beredi.

      Ýákiletti uıym "Báıterek development" AQ-tan tartqan qarajat esebinen turǵyn úı qurylysynyń problemalyq obektilerine qarjylyq, zańdyq jáne tehnıkalyq aýdıt júrgizedi, sondaı-aq kredıttik qarajattyń qaıtarymdylyǵyn qamtamasyz etý shartymen jobalaý jáne qurylys-montajdaý jumystaryn qarjylandyrady.

      Qarajat kózderi jáne "Báıterek" UBH" AQ-nyń ýákiletti uıymdy kredıtteý sharttary Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryn basqarý jónindegi keńestiń hattamasyna sáıkes aıqyndalady.

      Astana qalasynyń turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý máseleleri jónindegi vedomstvoaralyq komıssııasy (budan ári - VAK) obektilerdiń tizbesin qaraıdy jáne olardy kredıttik qarajat esebinen qarjylandyrý úshin ýákiletti uıymǵa usynady.

      Obektilerdiń baǵalyq jáne tehnıkalyq parametrleri bekitilgen jobalaý-smetalyq qujattama, vedomstvodan tys keshendi saraptamanyń oń qorytyndysy men oryndalǵan jumystardyń kólemi týraly tehnıkalyq aýdıttiń nátıjeleri negizinde anyqtalady.

      Ýákiletti uıym kórsetilgen rastaıtyn qujattardyń, sondaı-aq bos alańdar týraly derekterdiń negizinde qurylysyn aıaqtaý úshin qajetti qarjy qarajatynyń kólemin jáne obektilerdi iske asyrýdyń ekonomıkalyq tıimdiligin anyqtaıdy.

      Obektiler ekonomıkalyq tıimdi bolmaǵan jaǵdaıda, olardy ýákiletti uıym "Báıterek development" AQ-dan tartatyn kredıttik qarajat esebinen aıaqtaýǵa jol berilmeıdi.

      Qarajattyń qaıtarymdylyǵyn obektilerdiń qurylysyn aıaqtaýdy júzege asyratyn tulǵalar ýákiletti uıymǵa bos alańdardy jáne (nemese) olardy ótkizýden túsken qarajatty berý esebinen qamtamasyz etiledi.

      2) "Báıterek development" AQ EDB-ge shartty depozıtterdi ornalastyrý arqyly turǵyn úı qurylysy jobalaryn iske asyrý.

      EDB-ge shartty depozıtterdi ornalastyrýdyń sharttary men tetikteri, EDB jáne qurylys salýshylarǵa qoıylatyn talaptar, turǵyn úı qurylysynyń jobalaryn irikteý jáne qaraý jáne turǵyn úıdi satý tártibi "Báıterek development" AQ ishki qujattarynda aıqyndalady.

      1 sharshy metr turǵyn úıdi satý quny Astana, Almaty qalalarynda jáne olardyń qala mańy aımaqtarynda 260 myń teńgege deıin qosa alǵanda, basqa óńirlerde 220 myń teńgege deıin.

      Turǵyn úıdiń taza árlengen 1 sharshy metri úshin salý men ótkizýdiń baǵalyq parametrleri jobanyń rentabeldiligi jáne qarajattyń qaıtarymdylyǵy negizinde aıqyndalatyn bolady.

      Turǵyn úı qurylysynyń kólemin arttyrý maqsatynda "Báıterek development" AQ kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń kepildigimen halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynyń qarajatyn tarta alady.

      3. "QIK" IU" AQ arqyly turǵyn úı jobalaryna qarajatty ınvestıtsııalaý.

      "QIK" IU" AQ jalǵa beriletin turǵyn úı obektileri boıynsha túsetin jaldaý tólemderin tıisti kelisimder (memorandýmdar) jasalǵan memlekettik jáne memlekettik emes zańdy tulǵalar úshin turǵyn úı salý nemese satyp alý jobalaryn iske asyrýǵa ne "QIK" IU" AQ ishki qujattaryna sáıkes ıpotekalyq qaryzdar boıynsha talap etý quqyqtaryn satyp alýǵa joldaıdy.

      Qosymsha jalǵa beriletin turǵyn úı salýdy nemese satyp alýdy ulǵaıtý úshin "QIK" IU" AQ ishki jáne halyqaralyq kapıtal naryqtarynda qarajatty naryqtyq sharttarmen qaryzǵa alýdy júzege asyra alady.

      Turǵyn úı qurylysy jáne turǵyn úıdi ótkizý jobalaryn irikteý jáne qaraý tártibi "IK" IU" AQ-nyń ishki qujattarymen aıqyndalady.

      "QIK" IU" AQ respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen "Nurly jer" turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy sheńberinde "QIK" IU" AQ maquldanǵan ıpotekalyq qaryzdar boıynsha sýbsıdııalardy tóleýdi jalǵastyrýda.

      4. Turǵyn úı qurylysy jobalaryn QTQJB baǵdarlamalary arqyly iske asyrý.

      1) Áskerı qyzmetshiler men arnaýly memlekettik organdardyń qyzmetkerleri úshin turǵyn úı qurylysy jobalaryn iske asyrý.

      Áskerı qyzmetshiler men arnaýly memlekettik organdardyń qyzmetkerlerin turǵyn úımen qamtamasyz etýge jeke qurylys salýshylardy qatystyrýǵa bolady.

      Kredıt berý sharttary QTQJB ishki qujattarynda aıqyndalady jáne qarajattyń bolýyna baılanysty ózgerýi múmkin.

      Áskerı qyzmetshiler men arnaýly memlekettik organdardyń qyzmetkerlerine turǵyn úı jobalaryn irikteýdiń jáne turǵyn úıdi ótkizýdiń talaptary men tártibi QTQJB-nyń ishki qujattarynda jáne (nemese) QTQJB men (nemese) ýákiletti memlekettik organdar arasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisimde (memorandýmda) aıqyndalady.

      QTQJB qurylysty qarjylandyrýdyń jáne turǵyn úıdi ótkizýdiń ózge de tetikterin ázirleýi jáne engizýi múmkin.

      2) QTQJB qarajatyn EDB-de shartty depozıtterge ornalastyrý arqyly jeke qurylys salýshylardyń qatysýymen QTQJB-nyń turǵyn úı qurylysy jobalaryn iske asyrýy.

      Turǵyn úı qurylysyna jeke ınvestıtsııalar tartýdy yntalandyrý maqsatynda túpkilikti qaryz alýshy úshin tıimdi syıaqy mólsherlemesin jyldyq 7%-dan asyrmaý shartymen, vedomstvodan tys keshendi saraptama qorytyndysynda rastalǵan qurylys qunynyń 100 %-yna deıingi mólsherde jyldyq 3 % syıaqy mólsherlemesi boıynsha 5 jylǵa deıingi merzimge shartty depozıtterdi ornalastyrý arqyly qurylys salýshylarǵa keıinnen kredıt berý úshin EDB-ni qorlandyrý júzege asyrylatyn bolady.

      Atalǵan tetikti iske asyrý úshin bos qarajat bolǵan kezde 20 mlrd. teńgege deıingi mólsherdegi QTQJB qarajatyn jumsaý josparlanyp otyr.

      Turǵyn úı qurylysynyń jobalaryn iske asyrý tetigi, sharttary, tártibi jáne shartty depozıtterdi ornalastyrý esebinen salynǵan turǵyn úıdi satyp alýshylarǵa qoıylatyn talaptar QTQJB-nyń ishki qujattarynda reglamenttelgen.

      5. Kepildik berý qorynyń qatysýymen úlestik salymdardy qorǵaý tetigin iske asyrý.

      Úlestik turǵyn úı qurylysyna qatysýshylardyń múddelerin qorǵaý maqsatynda úlestik turǵyn úı zańnamasy sheńberinde Kepildik berý qory quryldy, ol úlestik qurylysqa qatysýshylarǵa qarjylyq turaqtylyq, tájirıbeniń bolýy jóninde biliktilik talaptaryn belgileıtin jáne ınjınırıngtik kompanııalar arqyly úleskerler aqshasynyń nysanaly paıdalanylýyn baqylaý tetikterin engizetin bolady.

      Úlestik salymdarǵa kepildik berý tetigin iske asyrý úshin memleket Kepildik berý qoryn 2017 jyly 10 mlrd. teńge mólsherinde kapıtaldandyrýdy júrgizdi.

      Kepildik berý qorynyń kepildigimen qamtamasyz etilgen turǵyn úı qurylysynyń jobalary boıynsha QTQJB jáne EDB qaryz alýshylarǵa QTQJB-nyń jáne EDB-diń ishki qujattarynda aıqyndalǵan tártippen jáne sharttarda úlestik qatysý sharttary boıynsha talap etý quqyqtaryn kepildikke qoıyp, turǵyn úıdi satyp alýy úshin kredıt bere alady.

      Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly zańnamanyń talaptaryna sáıkes keletin ýákiletti kompanııa uzaq merzimdi jer paıdalaný quqyǵyn qospaǵanda, jalǵa alý merzimin uzartý úshin JAO-ǵa ótinim beredi.

      Ótinimge uzaq merzimdi jer paıdalaný quqyǵyn qospaǵanda, turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly zańnamanyń talaptaryna sáıkes kelýi týraly Kepildik berý qorynan jazbasha rastaý qosa beriledi.

      JAO zańnamada belgilengen tártippen jer paıdalanýdyń jaldaý merzimin uzartady. Oń sheshim qabyldanǵan jaǵdaıda jergilikti atqarýshy organ belgilengen tártippen ýákiletti kompanııamen jer ýchaskesine jaldaý shartyn jasaıdy, ol erekshe shartty - kepildik berý týraly shart jasaýdy qamtamasyz etýge tıis.

6. Qajetti resýrstar

      Baǵdarlamany iske asyrýǵa arnalǵan qarjy shyǵyndary respýblıkalyq bıýdjet, jeke ınvestıtsııalar, onyń ishinde kvazımemlekettik sektor sýbektileri, sondaı-aq kapıtal naryǵyna tartylatyn basqa da qarajat esebinen kózdeledi.

      Baǵdarlamany qarjylandyrý kólemi mynany quraıdy:

      mlrd. teńge

	2017 jyl	2018 jyl	2019 jyl	2020 jyl	2021 jyl	Barlyǵy
RB*	127,6	148,6	184,8	174,8	177,7	813,5
Bıýdjetten tys qarajat **	43,1	120,9	129,4	101,2	109,6	504,2
Barlyǵy	170,7	269,5	314,2	276,0	287,3	1317,7

      *Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes tıisti qarjy jyldaryna arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetti bekitken kezde naqtylanady;

      **osy qarajat turǵyn úıdiń satylýynan qarajattyń túsýine qaraı baǵyttalatyn bolady.

      Respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen qarjylandyrylatyn is-sharalar boıynsha shyǵystar kólemi tıisti kezeńge arnalǵan "Respýblıkalyq bıýdjet týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes naqtylanatyn bolady.

      Eskertpe: abbrevıatýralardyń tolyq jazylýy:

IDM	-	Qazaqstan Respýblıkasynyń Investıtsııalar jáne damý mınıstrligi
JAO	-	oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń jergilikti atqarýshy organdary
"Báıterek" UBH" AQ	-	"Báıterek" ulttyq basqarýshy holdıngi" aktsıonerlik qoǵamy
"QIK" IU" AQ	-	"Qazaqstandyq ıpotekalyq kompanııa" ıpotekalyq uıymy" aktsıonerlik qoǵamy
"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ	-	"Samuryq-Qazyna" ulttyq ál-aýqat qory" aktsıonerlik qoǵamy
Jyljymaıtyn múlik qory	-	"Samuryq-Qazyna" jyljymaıtyn múlik qory" aktsıonerlik qoǵamy
QTQJB	-	"Qazaqstannyń turǵyn úı qurylys jınaq banki" aktsıonerlik qoǵamy
Kepildik berý qory	-	"Turǵyn úı qurylysyna kepildik berý qory" aktsıonerlik qoǵamy
"Damý" KDQ" AQ	-	"Damý" kásipkerlikti damytý qory" aktsıonerlik qoǵamy
EDB	-	ekinshi deńgeıdegi bankter
RB	-	respýblıkalyq bıýdjet
IKI	-	ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylym
JTQ	-	jeke turǵyn úı qurylysy
ÚQK	-	úı qurylysy kombınattary
JSQ	-	jobalaý-smetalyq qujattama

 

"Nurly jer" memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyna qosymsha

"Nurly jer" memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi is-sharalar jospary

R/s №

Ataýy

Ólshem birligi

Aıaqtalý nysany

Oryndaý merzimi

Oryndaýǵa jaýaptylar

Onyń ishinde jyldar boıynsha

Qarjylandyrý kózderi

Bıýdjettik baǵdarlamanyń kody

2017 jyl

2018 jyl

2019 jyl

2020 jyl

2021 jyl

Barlyǵy

 

      kesteniń jalǵasy

 

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12	13	14
	Maqsaty: halyq úshin turǵyn úıdiń qoljetimdiligin arttyrý
	Nysanaly ındıkator**: Barlyq qarjylandyrý kózderiniń esebinen turǵyn úılerdi iske qosý kólemi, onyń ishinde:	myń sharshy metr			IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha)	10116	12097	13065	14110	15239	64627
	kóp páterli turǵyn úı					5116	6991	7550	8154	8806
	jeke turǵyn úı					5000	5106	5515	5956	6433
	1-mindet. Satyp alý múmkindiginsiz jalǵa beriletin turǵyn úı salý
	Kórsetkish**  Satyp alý múmkindiginsiz jalǵa beriletin turǵyn úıdi iske qosý kólemi	myń sharshy metr			IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO	150	150	211*	211*	211*	933
	Іs-sharalar
1	Oblystyq bıýdjetterge, Astana jáne Almaty qalalarynyń bıýdjetterine kommýnaldyq turǵyn úı qorynyń turǵyn úıin salýǵa jáne (nemese) rekonstrýktsııalaýǵa beriletin nysanaly damý transfert-terin bólýdi qamtamasyz etý	mlrd. teńge	Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti-niń qaýlysy, kelisimder	jyl saıyn, 2017-2021 jyldar	IDM, Qarjymıni, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO	25,0	26,9	35,0	35,0	35,0	156,90	UQ, RB qarajaty*	228
2	JAO-nyń satyp alý múmkindiginsiz jalǵa beriletin turǵyn úıdi iske qosýyn qamtamasyz etýi **	myń sharshy metr	paıdala-nýǵa berý aktisi	jyl saıyn, 2017-2021 jyldar	Oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO	150	150	211*	211*	211*	933
	2-mindet. Kredıttik turǵyn úı salý
	Kórsetkish**: Kredıttik turǵyn úıdi iske qosý kólemi	myń sharshy metr			IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha)	986,3	594,7	631,0	680,0	633,0	3525,0
	Іs-sharalar
3	JAO-nyń oblıgatsııalyq qaryzdar boıynsha tartylatyn qarajat jáne qarajatty qaıta paıdalaný esebinen turǵyn úıdi iske qosýyn qamtamasyz etý **	mlrd. teńge	paıdalanýǵa berý aktisi	jyl saıyn, 2017-2021 jyldar	oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, "Báıterek development" AQ (kelisim boıynsha)	43,1	100,9	108,8	101,2	109,0	463,0	bıýdjetten tys qarajat
		myń. sharshy metr				597*	560,7*	631,0*	680,0*	633,0*	3101,7*
4	"Báıterek development" AQ-nyń jalǵa beriletin jáne kredıttik turǵyn úıler qurylysyn aıaqtaýyn qamtamasyz etý	myń sharshy metr	paıdala-nýǵa berý aktisi	2017-2018 jyldar	"Báıterek development" AQ (kelisim boıynsha)	389,3	34,0				423,3
5	"Báıterek" UBH" AQ-nyń JAO-nyń baǵaly qaǵazdaryn satyp alýyn, "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ-nyń tartylǵan jáne turǵyn úı satýdan qaıta ınvestıtsııalanǵan qarajatyn qamtamasyz etý	mlrd. teńge	mámile týraly esep	jyl saıyn, 2017-2021 jyldar	"Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), "Báıterek development" AQ (kelisim boıynsha), "Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, UEM, IDM, Qarjymıni	43,1	100,9	108,8	101,2	109,0	463,0	bıýdjetten tys qarajat
6	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ-nyń "Báıterek" UBH" AQ-nyń oblıgatsııa-laryn, JAO-nyń baǵaly qaǵazdaryn satyp alýdy qamtamasyz etýi	mlrd. teńge	mámile týraly esep	jyl saıyn, 2017-2021 jyldar	"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ (kelisim boıynsha), "Báıterek" UBH" AQ, "Báıterek development" AQ (kelisim boıynsha)	21,1	75,9				97,0
7	Salymshylarǵa aldyn ala jáne aralyq turǵyn úı qaryzdaryn berý úshin QTQJB-ǵa bıýdjettik kredıt berýdiń negizgi sharttaryn bekitý	mlrd. teńge	Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlysy, shart	jyl saıyn, 2017-2021 jyldar	IDM, Qarjymıni, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), QTQJB (kelisim boıynsha)	8,0	24,0	28,0	28,0	32,0	120,0	RB qarajaty*	231
8	Memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamalary sheńberinde QTQJB-ǵa budan buryn berilgen 57 mlrd. teńge somasyndaǵy bıýdjettik kredıtterdiń merzimderin uzartý máselesin VAK-qa engizý		VAK-tyń sheshimi	2017 jyl	IDM, Qarjymıni, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha)
	3-mindet. Jeke turǵyn úı qurylysyn damytý
	Kórsetkish**: Jeke turǵyn úıdi iske qosý kólemi	myń sharshy metr			IDM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO	5000	5106	5515	5956	6433	28010
	Іs-sharalar
9	Oblystyq bıýdjetterge, Astana jáne Almaty qalalarynyń bıýdjetterine turǵyn úı qurylysy aýdandarynda IKI-di damytýǵa jáne (nemese) jaılastyrýǵa nysanaly damý transfertterin bólýdi qamtamasyz etý	mlrd. teńge	Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti-niń qaýlysy, kelisim-der jasasý	jyl saıyn, 2017-2021 jyldar	IDM, EM, Qarjymıni, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO	80,88	69,8	110,2	100,0	100,0	460,88	UQ, RB qaraja-ty*	228, 043,003, 041
10	JTQ salynatyn aýdandarǵa bólý josparlanyp otyrǵan jer ýchaskeleri týraly aqparat usyný	-	IDM-ge aqparat	jarty jyldyq negizde	oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO	-	-	-	-	-	-	-
11	Eldi mekenderdi bas josparlarmen jáne egjeı-tegjeıli josparlaý jobalarymen qamtamasyz etý jáne bolashaqtaǵy áleýmettik jáne kóliktik ınfraqurylymdy eskere otyryp, tıisti ózgerister engizý qajettiligi týraly málimetter berý	-	IDM-ge aqparat	jyl saıyn, máslıhattyń sessııasynda bekitilgennen keıin esepti jyldan keıingi jyldyń 1 aqpany-na deıin	oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO
12	Bolashaq áleýmettik jáne kólik ınfraqurylymyn eskere otyryp, bas josparlarǵa tıisti ózgerister engizý týraly usynys engizý		PMK-ge aqparat	2017 jylǵy shilde	IDM, AShM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO	-	-	-	-	-	-
13	JTQ úshin úlgilik jobalardy ázirleý	mlrd. teńge	buıryq	2017-2018 jyldar	IDM	0,1						RB qarajaty*
	4-mindet. Jeke qurylys salýshylardy turǵyn úı salýǵa yntalandyrý
	1-kórsetkish. Qurylys salýshynyń sýbsıdııalanatyn kredıtteriniń kólemi	mlrd. teńge			IDM, EDB, "Báıterek" UBH" AQ, "Damý" KDQ" AQ, UKP, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO	15,0	70,0*	67,0*			152,0*
	2-kórsetkish. Qurylys salýshynyń sýbsıdııalanatyn kredıtteriniń esebinen turǵyn úıdi iske qosý kólemi	myń sharshy metr					50,0*	300*	250*		600,0*
	Іs-sharalar
14	Qurylys salýshylardyń kredıtteri boıynsha syıaqy mólsherlemesiniń bir bóligin sýbsıdııalaý	mlrd. teńge	shart	jyl saıyn, 2017-2021 jyldar	IDM, Qarjymıni, EDB, "Báıterek" UBH" AQ, "Damý" KDQ" AQ, UKP, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO	0,7*	6,09*	10,09*	9,80*	8,80*	35, 48*	RB qaraja-ty*	228
15	Turǵyn úı qurylysy maqsattary úshin jeke kásipkerlik sýbektilerine ekinshi deńgeıdegi bankter beretin kredıtter boıynsha syıaqy mólsherlemerin sýbsıdııalaý tártibin ázirleý		UEM buıryǵy	2017 jylǵy aqpan	UEM, UB (kelisim boıynsha) UKP (kelisim boıynsha)
16	Sýbsıdııalaý sheńberinde kórsetiletin operator qyzmetine aqy tóleý	mlrd. teńge	shart	jyl saıyn, 2017-2021 jyldar	IDM, "Damý" KDQ" AQ (kelisim boıynsha)	0,3*	0,25*	0,25*	0,25*	0,25*	1,3*	RB qaraja-ty*	228
	5-mindet. Kvazımemlekettik sektor sýbektilerin tartý arqyly turǵyn úı salý
	1-kórsetkish** Jalǵa beriletin jáne kommertsııalyq turǵyn úılerdi iske qosý kólemi	myń sharshy metr			IDM, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), Jyljymaıtyn múlik qory (kelisim boıynsha)	291,1	483,8				774,9
	2-kórsetkish***: Úlestik qurylys boıynsha kepildik kólemi	mlrd. teńge			"Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), Kepildik berý qory (kelisim boıynsha)	9,4	40,1	90,3	105,9	127,1	372,8
	3-kórsetkish: Kepildik berý qorynyń kepildikterimen úlestik qurylys naryǵyn qamtý	%			"Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), Kepildik berý qory (kelisim boıynsha)	5	7	10	12	15
	Іs-sharalar
17	Oblystyq bıýdjetterge, Astana jáne Almaty qalalarynyń bıýdjetterine kommýnaldyq turǵyn úı qorynyń turǵyn úılerin salýǵa jáne (nemese) rekonstrýktsııalaýǵa nysanaly damý transfertterin bólýdi qamtamasyz etý	mlrd. teńge	Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlysy, kelisimder	2017 jyl	IDM, Qarjymıni, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO	1,58*	*	*			1,58*	RB qarajaty*	228
18	JAO jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyn qamtamasyz etý**	myń sharshy metr	paıdalanýǵa berý aktisi	2017 jyl	oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO	23,1**					23,1**
19	"QIK" IU" AQ-nyń keıin satyp alý múmkindigimen jalǵa beriletin turǵyn úıdi salýyn (satyp alýyn) qamtamasyz etý	myń sharshy metr	paıdalanýǵa berý aktisi	jyl saıyn, 2017-2019 jyldar	"Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), "QIK" IU" AQ (kelisim boıynsha)	165,0	80,0				245,0
20	Jyljymaıtyn múlik qorynyń turǵyn úıler qurylysyn aıaqtaýyn qamtamasyz etý, onyń ishinde:	myń sharshy metr	paıdalanýǵa berý aktisi	jyl saıyn, 2017-2018 jyldar	Jyljymaı tyn múlik qory (kelisim boıynsha)	103,0	403,8				506,8
	satyp alý múmkindigimen jalǵa beriletin turǵyn úı					27,4	154,8				182,2
	kommertsııalyq turǵyn úı					75,6	249,0				324,6
21	Turǵyn úı qurylysyna kepildik berý qorynyń jarǵylyq kapıtalyn ulǵaıtý	mlrd. teńge	aktsııalardy ornalastyrý	2017 jyl	IDM, Qarjymıni, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), Kepildik berý qory (kelisim boıynsha)	10,0*					10,0*	UQ qaraja-ty*	206
22	Qurylys salýshylardyń (ýákiletti kompanııalardyń) ótinimderin belgilengen tártippen qaraý		kepildik berý týraly shart		"Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), Kepildik berý qory (kelisim boıynsha)
23	"Báıterek development" AQ-nyń Astana qalasynyń ýákiletti uıymyna kredıttik qarajat berýi	mlrd. teńge	kredıttik shart	jyl saıyn, 2018-2019 jyldar	"Báıterek development" AQ (kelisim boıynsha), Astana qalasynyń ákimdigi		20,0	20,0			40,0	bıýdjetten tys qarajat
24	EDB halyqqa bergen ıpotekalyq turǵyn úı qaryzdarynyń syıaqy mólsherlemesiniń bir bóligin sýbsıdııalaý, onyń ishinde jeke tabys salyǵyn tóleý	mlrd. teńge	shart	jyl saıyn, 2017-2021 jyldar	IDM, Qarjymıni, EDB, UKP, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), "QIK" IU" AQ (kelisim boıynsha)	0,67	1,5	1,1	1,6	1,5	6,4	RB	228
25	Sýbsıdııalaý sheńberinde kórsetiletin operator qyzmetterine aqy tóleý	mlrd. teńge	shart	jyl saıyn, 2017-2021 jyldar	IDM, "QIK" IU" AQ (kelisim boıynsha)	0,33*	0,08*	0,08*	0,08*	0,08*	0,65*
26	Kvazımemlekettik sektor sýbektileri arqyly halyqqa ekinshi deńgeıdegi bankter bergen ıpotekalyq turǵyn úı qaryzdary boıynsha syıaqy mólsherlemesiniń bir bóligin óteý úshin sýbsıdııalar berý qaǵıdalaryn ázirleý		UEM buıryǵy	2017 jylǵy aqpan	UEM, UB (kelisim boıynsha), UKP (kelisim boıynsha)
27	"Nurly jer" memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy sheńberinde jeke qurylys salýshylar salǵan jáne (nemese) olardan satyp alynǵan turǵyn úılerdi ótkizý qaǵıdalaryn qabyldaý		IDM buıryǵy	2018 jylǵy shilde	IDM, Qarjymıni, UEM, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń JAO, "Báıterek" UBH" AQ (kelisim boıynsha), UB (kelisim boıynsha), UKP (kelisim boıynsha)
28	Naryqta turǵyn úıge qajettilikti zertteýge, halyqtyń tólem qabiletti suranysyn baǵalaýǵa, Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy turǵyn úı qurylysyn taldaýǵa zertteýler júrgizý	mlrd. teńge	qorytyndy	2019-2021 jyldar	IDM, Qarjymıni			0,1	0,1	0,1	0,3	RB qarajaty

 

      Eskertpe:

      * qarajat kólemi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes tıisti qarjy jyldaryna arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetti bekitken kezde aıqyndalatyn bolady;

      ** kórsetkishterdiń oryndalýy tıisti qarjy jyldaryna arnalǵan qarjylandyrý kólemine baılanysty aıqyndalady;

      ***Bul kórsetkishter 2017 jyldyń basynan bastap ósý qorytyndysymen qalyptasady.

      Abbrevıatýralardyń tolyq jazylýy:

IDM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Investıtsııalar jáne damý mınıstrligi
Qarjymıni	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarjy mınıstrligi
EM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Energetıka mınıstrligi
AShM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi
UEM	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ekonomıka mınıstrligi
JAO	- oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń jergilikti atqarýshy organdary
"Báıterek" UBH" AQ	- "Báıterek" ulttyq basqarýshy holdıngi" aktsıonerlik qoǵamy
"QIK" IU" AQ	- "Qazaqstan ıpotekalyq kompanııasy" ıpotekalyq uıymy" aktsıonerlik qoǵamy
"Samuryq-Qazyna" UÁQ" AQ	- "Samuryq-Qazyna" ulttyq ál-aýqat qory" aktsıonerlik qoǵamy
Jyljymaıtyn múlik qory	- "Samuryq-Qazyna" jyljymaıtyn múlik qory" aktsıonerlik qoǵamy
QTQJK	- "Qazaqstannyń turǵyn úı qurylys jınaq banki" aktsıonerlik qoǵamy
RB	- respýblıkalyq bıýdjet
UQ	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qory
UB	- Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki
JTQ	- jeke turǵyn úı qurylysy

 

Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2018 jylǵy 22 maýsymdaǵy № 372 qaýlysyna qosymsha

Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń kúshi joıylǵan keıbir sheshimderiniń tizbesi

      1. "Nurly jer" turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn bekitý jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderine ózgerister men tolyqtyrý engizý týraly" Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2016 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy № 922 qaýlysy.

      2. "Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń "Úkimettik baǵdarlamalardyń tizbesin bekitý jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderiniń kúshi joıyldy dep taný týraly" 2015 jylǵy 30 jeltoqsandaǵy № 1136 jáne "Nurly jer" turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn bekitý jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly" 2016 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy № 922 qaýlylaryna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly" Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2017 jylǵy 23 qazandaǵy № 674 qaýlysy (Qazaqstan Respýblıkasynyń PÚAJ-y, 2017 j., № 50-51-52, 333-qujat).

      3. "Nurly jer" turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn bekitý jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderine ózgerister men tolyqtyrý engizý týraly" Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2016 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy № 922 qaýlysyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly" Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2017 jylǵy 26 jeltoqsandaǵy № 877 qaýlysy.