Úkimet: Qurylys salasyn jetildirip, baspanaǵa muqtaj adamdarǵa basymdyq beriledi
Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrovtyń aıtýynsha, Prezıdenttiń tapsyrmalaryn iske asyrý maqsatynda 8 baǵyt boıynsha 32 sharadan turatyn Іs-sharalar jospary Prezıdent Ákimshiliginde kelisýden ótip jatyr.
Osy oraıda ol Ulttyq ekonomıka mınıstrligine tapsyrylǵan is-sharalarǵa tolyǵyraq toqtaldy. Mınıstrlik múddeli memlekettik organdarmen jáne uıymdarmen birlesip shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qoldaý, sonyń ishinde orta kásipkerlikti yntalandyrý jónindegi keshendi jospar ázirleıdi.
Onyń negizgi baǵyttary: shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qarjylyq, qarjylyq emes túrde qoldaý sharalaryn usyný; óńirlik baǵdarlamalar aıasynda shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytýdy yntalandyrý, damytýdaǵy kedergilerdi joıý;memlekettik satyp alý rásimderin ońaılatý; shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qarjylandyrý kózderin keńeıtý.
«Memleket basshysy salyq saıasatynyń jańa modeliniń qajet ekenine nazar aýdardy. Barlyq qoıylǵan mindetter jańa Salyq kodeksi aıasynda iske asyrylady. Sondaı-aq, salyq salasyndaǵy ákimshilendirýdi ońaılatý jáne tsıfrlandyrý sharalary qabyldanady. Salyq júktemesin ádil bólýge baǵyttalǵan jumys aıasynda salanyń basymdyǵy men rentabeldiligine qaraı qosylǵan qun salyǵy jáne korporatıvtik tabys salyǵy stavkalaryn saralaý máselesi pysyqtalady», - dedi mınıstr.
Onyń aıtýynsha, Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýtynyń bazasynda ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdar men saraptamalyq qoǵamdastyqtyń qatysýymen jańa Bıýdjet kodeksin ázirleý boıynsha tıisti Jumys tobynyń qyzmeti jalǵasyp jatyr.
Atalǵan qujat Memlekettik qarjyny basqarý jónindegi 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamanyń erejelerin eskerip, Ulttyq qor qarajatyn qosa alǵanda, memlekettik qarjyny basqarý jónindegi is-sharalar keshenin aıqyndaıdy.
Budan bólek, ol «tarıfti ınvestıtsııalarǵa aıyrbastaý» qaǵıdaty boıynsha tarıftik saıasatty reformalaý aıasynda elektr energııasymen, jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý salalaryndaǵy jelilerdiń tozýyn tómendetýge arnalǵan jumys bastalǵanyn aıtty. Bul apattardyń sanyn azaıtýǵa jáne osy kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn arttyrýǵa yqpal etedi. Ol úshin 146 myń shaqyrymnan astam ınjenerlik jelige jóndeý júrgizý qajet. Qazirgi kezde tarıfterdi ózgertý jáne qoldanystaǵy ınvestıtsııalyq baǵdarlamalardy ulǵaıtý úshin quqyqtyq negiz qalyptastyryldy.
Atap aıtqanda, gazdyń áleýmettik ádil quny belgilenedi.
«Memleket basshysy taýarlyq gazdyń energııa tıimdiligin arttyrý jáne utymdy paıdalaný úshin tıisti jospar qabyldaýdy tapsyrdy. Atalǵan mindetti iske asyrý úshin iri kommertsııalyq kásiporyndarǵa saralanǵan tarıfterdi engizý, halyq úshin kóterme baǵalardyń óńirlik aıyrmashylyǵyn qysqartý jáne tutyný kólemi boıynsha saralanǵan tarıfterdi engizý sharalary usynylady. Bul óz kezeginde gazdy únemdi paıdalanýǵa, ishki tutyný kóleminiń tapshylyǵyn azaıtýǵa jáne gazdyń áleýmettik ádil qunyn belgileýge yqpal etedi», - dedi vedomstvo basshysy.
Munymen qosa, Álibek Qýantyrov shekara mańyndaǵy aýyldardy damytý jospary týraly aıtty.
Elimizde 65 aýdanda 1,7 mln adam turatyn barlyǵy 1283 shekara mańyndaǵy aýyl bar. «Aýyl – el besigi» jobasyn iske asyrý aıasynda 2023 jylǵa 140 shekara mańyndaǵy aýylda 290 jobany iske asyrý josparlanyp otyr.
Áleýmettik tólemder 2 mıllıonnan asa otbasyǵa beriledi
Úkimet otyrysynda Prezıdenttiń QR Parlamenti sessııasynyń ashylýynda bergen tapsyrmalaryn iske asyrý barysyn talqylaý kezinde Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Tamara Dúısenova ana men balany áleýmettik qoldaý josparyna toqtaldy.
Osy oraıda bıyl áleýmettik tólemder 2 mıllıonnan asa otbasyǵa beriledi, oǵan 1,2 trıllıon teńge qarjy jumsalady. Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn oryndaý aıasynda bıylǵy 1 qańtardan bastap bala kútimi boıynsha áleýmettik tólemderdi tóleý kezeńi bir jyldan bir jarym jylǵa deıin uzartyldy. Osy jyldyń І toqsanynda ony alýshylardyń jalpy sany 435 myń adamnan asty. Onyń ishinde jumys istemeıtin 93 myń ana járdemaqyny respýblıkalyq bıýdjetten, al jumys istegen 343 myńnan astam adamǵa Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan tólenip jatyr.
«Mundaı tólemderdi bıyl dúnıege kelgen jáne byltyr týǵan, biraq jasy áli 1-ge tolmaǵan balalary bar 760 myń otbasy alady dep josparlap otyrmyz. Bul maqsatqa 334,5 mıllıard teńge kózdelgen», - dedi mınıstr.
Ataýly áleýmettik kómek alýshy otbasylardaǵy 1 jastan 6 jasqa deıingi balalarǵa arnalǵan paket bıyldan bastap aqshalaı berilip jatyr. Búginde osy sanattaǵy 114 myńnan astam balaǵa 1,4 mıllıard teńge áleýmettik kómek berildi. Ataýly áleýmettik kómekke qajet 74 mıllıard teńge balalarǵa arnalǵan aqshalaı tólemderdi qosa eseptegende, óńirlerge jalpy sıpattaǵy transferttermen berildi.
Sonymen qatar, múgedektigi bar jáne asyraýshylarynan aıyrylǵan azamattardy áleýmettik qoldaý kúsheıtiledi.
«Jyl basynda memlekettik járdemaqylardyń barlyq túrleri 8,5 paıyzǵa ósti. Qazir Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn oryndaý úshin Qarjy mınıstrligimen birlesip, múgedektigi bar azamattarǵa, olarǵa kútim jasaıtyn tulǵalarǵa jáne asyraýshysynan aıyrylǵan azamattarǵa beriletin áleýmettik járdemaqylar mólsherin taǵy 14,5 paıyzǵa kóterý máselesin pysyqtap, esep-qısabyn jasap jatyrmyz. Qosymsha qajet qarajat 43 mıllıard teńgeden asady», - dedi T. Dúısenova.
Mınıstr zııandy eńbek jaǵdaıynda jumys isteıtin jumysshylardyń áleýmettik qorǵalýyn kúsheıtýge qatysty pikir bildirdi.
«Memleket basshysy zııandy eńbek jaǵdaıynda jumys isteıtin adamdardy áleýmettik qorǵaýdy arnaıy tólemder engizý múmkindigin qarastyrý arqyly kúsheıtý qajet ekenin aıtty», - dedi T. Dúısenova.
Onyń aıtýynsha, osy tapsyrmany oryndaý úshin Mınıstrlik otandyq jáne álemdik tájirıbeni zerdelep, birqatar tásildi qarastyrdy. Bul turǵyda birneshe nusqa boıynsha esep-qısap júrgizdi.
«Qazirgi kezde naqty tásilder ázirlendi, ony Qarjy naryǵyn retteý agenttigi men saqtandyrý naryǵy qarap jatyr. Bul jumys aıaqtalǵannan keıin, ózara kelisilgen sheshimder Úkimet basshysynyń qaraýyna usynylady», - dedi vedomstvo basshysy.
Gazdy únemdep paıdalaný jospary ázirlenedi
Búgin Úkimet otyrysynda taýarlyq gaz óndirý kólemi ósetini aıtyldy.
«Ekonomıkanyń ósýin eskere otyryp, tabıǵı gazdy ishki tutyný 2020 jylmen salystyrǵanda 2 mlrd tekshe metrden astam kólemge ósti. El ekonomıkasyn gazben qamtamasyz etý maqsatynda Mınıstrlik QazaqGaz jáne QazMunaıGaz kompanııasymen birlesip birqatar sharalar qabyldap jatyr. Birinshiden, gaz óndirýdi yntalandyrý boıynsha zańnamalyq ózgerister qabyldandy. Ekinshiden, Qashaǵan, Qarashyǵanaq ken oryndarynda gaz óńdeý boıynsha jańa zaýyttardy iske asyrý jóninde jumystar júrgizilip jatyr. Osy oraıda bıyldan bastap taýarlyq gaz óndirý kólemi ósedi, sondaı-aq 2025 jyly bul kórsetkish eleýli túrde artady dep josparlanyp otyr», - dedi Energetıka mınıstriniń mindetin atqarýshy Bolat Aqsholaqov.
Onyń aıtýynsha, qol qoıylǵan Jol kartasy aıasynda Gazprommen gaz ımporty boıynsha ýaǵdalastyqqa qol jetkizildi.
«Tutynýshylardyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn eskere otyryp, halyq úshin gaz baǵasyn ustap turý qajet. Alaıda gazdyń tómen baǵasyn tabysy joǵary tutynýshylar da paıdalanyp keledi. Máselen, temperatýra boıynsha 2 esege jýyq aıyrmashylyǵy bar Mańǵystaý jáne Qostanaı oblystarynda tutyný kólemi aıyna orta eseppen 600 tekshe metr gazdy qurap otyr. Osy oraıda gazdyń tómen baǵasyn ustap turý gazdy tıimsiz jaǵý saldaryna ákelip otyr degen qorytyndy jasaýǵa bolady», - dedi mınıstrdiń mindetin atqarýshy.
Bul turǵyda Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes bıylǵy jartyjyldyqtyń aıaǵyna deıin Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý ári Ulttyq ekonomıka mınıstrlikterimen birlesip, energııa tıimdiligi men taýarlyq gazdy utymdy tutyný jospary ázirlenetin bolady. Sondaı-aq, Ulttyq ekonomıka mınıstrligimen birlesip, ataýly áleýmettik kómek alatyn otbasylardy qospaǵanda, basqa tutynýshylar úshin gazdy únemdep tutynýdy yntalandyratyn saralanǵan tarıfter tetigi engiziledi.
Bilim: attestatsııa ádisteri ózgeredi
«Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligimen birlesken vedomstvoaralyq Úılestirý keńesin qurdyq. Máselelerdi jiti zerttep, sapaly sheshý maqsatynda mınıstrlik janynan bilim salasynyń sarapshylarynan jasaqtalǵan jumys toby da quryldy», - dedi QR Oqý-aǵartý mınıstri Ǵanı Beısembaev.
Osy oraıda ol muǵalimderdiń deńgeıin anyqtaý attestattaý arqyly júzege asyrylatynyn eske saldy. Qazirgi qoldanystaǵy erejelerge saı attestattaý rásimi 3 kezeńnen turady - dárejeni baǵalaý, qyzmet nátıjelerin keshendi taldaý, bilimdi baǵalaý.
«Attestattaýdaǵy negizgi problemalar – bul pedagogterdiń elektrondyq jáne qaǵaz nusqada jınaıtyn qujattarynyń kóptigi, attestattaý komıssııasynyń usynylǵan qujattardy uzaq qaraýy, test tapsyrmalarynyń sapasy. Sonymen qatar, basty máselelerdiń biri - attestattaý protsesiniń obektıvtiligin, ashyqtyǵyn jáne akademııalyq adaldyq prıntsıpteriniń saqtalýyn qamtamasyz etý. Osy máselelerdi retteýdiń basty quraly retinde attestattaý protsesin avtomattandyrý qolǵa alyndy. Qarapaıym tilmen aıtqanda, attestatsııa júıesi «bir batyrma» prıntsıpimen júrgiziletin bolady. ıAǵnı, muǵalim tek attestatsııadan ótýge nıet bildirgenin rastaıdy, al attestatsııadan ótýshiniń jeke qujattary jáne onyń deńgeıin anyqtaıtyn tıisti materıaldardy aqparttyq júıe ózi avtomatty túrde jınaqtap, taldap, qysqa ýaqyttyń ishinde qorytyndysyn shyǵarady», - dedi mınıstr.
Onyń paıymynsha, bul qadam adamı faktordy tolyqtaı shektep, obektıvtilikti ornatýǵa yqpal etedi.
Attestattaýdyń testileý rásimi de jetildirilmek. Barlyq usynylǵan ózgerister pedagog qaýymdastyǵymen jiti talqylanǵannan keıin, jyl aıaǵyna deıin Pedagogterdi attestattaýdyń qaǵıdalaryna tıisti ózgerister bekitiledi.
Ekonomıkadaǵy basty mindetter
QR Premer-Mınıstri Álıhan Smaıylov Úkimettiń aldynda turǵan basty mindet eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyn qamtamasyz etip, halyqtyń turmys sapasyn jaqsartý ekenin aıtty.
«Qazirgi kezde Memleket basshysynyń Saılaýaldy baǵdarlamasy iske asyrylyp jatyr. Sonymen qatar, biz Parlamenttegi basym kópshilik – «Amanat» partııasynyń baǵdarlamasyn oryndaýǵa kiristik. Prezıdenttiń aýqymdy saıası reformalarynyń arqasynda Májiliske 6 partııa ótti. Biz barlyq partııalarmen birge belsendi jumys isteımiz. Bul bizdiń jumysymyzǵa oń nátıje beretini sózsiz», - dedi Á.Smaıylov Úkimet otyrysynda Prezıdenttiń QR Parlamenti sessııasynyń ashylýynda bergen tapsyrmalaryn iske asyrý barysyn talqylaý kezinde.
Onyń aıtýynsha, Úkimet ashyq ári ózin-ózi tolyqtaı qamtamasyz etetin naryqtyq ekonomıka qurý jolynda naqty sharalardy iske asyrady.
«Bizdiń aldymyzda bıyl ekonomıkalyq ósimdi 4%-ke, al orta merzimdi perspektıvada 5%-ke deıin jetkizý mindeti tur. Ekonomıkalyq saıasat birinshi kezekte, bıznesti qoldaýǵa baǵyttalýy tıis. Bul oraıda, negizgi salalarǵa tartylatyn otandyq jáne sheteldik ınvestıtsııalardyń kólemin ulǵaıtýymyz kerek. Sonymen qatar, jyl sońyna qaraı ınflıatsııany 2 ese tómendetýge, eksporttyq áleýetti, jańa tehnologııalardy damytýǵa, zańnamany odan ári jetildirýge baǵyttalǵan naqty sharalardy iske asyrýǵa erekshe nazar aýdarý qajet. Bizdiń mindetimiz – ınflıatsııany eskere otyryp, halyqtyń jalaqysynyń 4,6% deńgeıinde naqty ósýin qamtamasyz etý. Jumyssyzdyq 4,8%-ke deıin tómendeýi tıis. Osy kórsetkishterge qol jetkizý úshin biz bar kúsh-jigerimizdi biriktirýimiz qajet», - dedi Úkimet basshysy.
Premer-Mınıstr Ádilet mınıstrligine zańsyz shyǵarylǵan aktıvterdi qaıtarý jónindegi zań jobasyn Parlamentke ýaqtyly engizýdi tapsyrdy.
«Úkimet Bas prokýratýramen birlesip, elden Zańsyz shyǵarylǵan aktıvterdi memleketke qaıtarý jónindegi zań jobasyn ázirledi. Onyń negizgi maqsaty – qoǵamdaǵy áleýmettik ádilettilikti qalpyna keltirý. Ádilet mınıstrligi jobanyń Parlamentke ýaqtyly engizilýin qamtamasyz etýi kerek», - dedi Á. Smaıylov.
Munymen qosa Úkimet basshysy energııa kásiporyndarynyń birinshi basshylarynyń jaýapkershiligin kóterýge basa mán beriletinin aıtty.
Atap aıtqanda, baspanaǵa barynsha muqtaj adamdar erekshe nazarda bolady.
«Memleket basshysy Qurylys kodeksin qabyldaýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Qurylys salasyn jetildirý kerek. Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi qurylys salasyndaǵy barlyq quqyqtyq olqylyqtar men qaıshylyqtardy joıýy qajet. Budan bólek, turǵyn úı saıasatyn qaıta qaraý qajet. Baspanaǵa barynsha muqtaj adamdarǵa basymdyq berilýi tıis. Indýstrııa mınıstrligi múddeli memlekettik organdarmen birlesip, 1 aı merzimde naqty tásilderdi ázirleýi qajet. Shekara mańyndaǵy aýdandarǵa qonys aýdarǵysy keletin azamattar úshin turǵyn úı baǵasyn arzandatýǵa kóńil bólý kerek», - dedi Á. Smaıylov.
Budan bólek Úkimet basshysy azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin agrobıznes sýbektilerine arnalǵan qoldaý quraldaryn jetildirýdi jedeldetý qajet ekenin aıtty.
Premer-Mınıstr pedagogterdi attestatsııadan ótkizý rásimderin jetildirýdi tapsyrdy.
«Muǵalimderdi «qaǵazbastylyqtan» bosatyp, esep berý júktemesin azaıtý qajet. Biz tájirıbeli kadrlardy baǵalap, mamandardyń jańa býynyn tárbıeleýimiz kerek. Oqý-aǵartý mınıstrligi bul úshin barlyq tıisti sharalardy qabyldaýy tıis. Sonymen qatar, «Ǵylym jáne tehnologııalyq saıasat týraly» zań jobasyn sapaly ázirleýdi qamtamasyz etý qajet. Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi «Atameken» ulttyq palatasymen birlesip, bul jumysqa ekonomıkanyń túrli sektorlarynan bıznes ókilderin tartýy kerek», - dedi Á. Smaıylov.