Úkimet ǵylymǵa bólingen qarjynyń óteýin talap etýde - baspasózge sholý
***
«Dabyl kóterýimizge Qyzyl kitapqa engizilgen jáne Qazaqstannyń ulttyq brendteriniń biri bolyp tabylatyn aqbókenderdiń jappaı qyrylýy sebep bolyp otyr. Qazirgi ýaqytta 256 000 aqbókenniń 100 000-nan astamy qyrylyp qaldy. Aqbókenderdiń óleksesi kúnnen kúnge kóbeıip, onyń tabylý aýmaǵy da ulǵaıyp keledi - Qostanaı oblysynan keıin Aqtóbe jáne Aqmola oblystarynyń (Astana qalasynan nebári 200 kılometr) aýmaǵynda da tabylyp jatyr», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazetin « Aqbókenderdiń qyrylý sebebin mamandar áli kúnge aıta almaı otyr» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Maqala avtory Májilis depýtaty Ýálıhan Bıshimbaevtyń jazýynsha, bul problemanyń ózektiligi - aqbókenderdiń jappaı qyrylýy birinshi ret emestiginde. 2010 jyly aqbókenderdiń jappaı qyrylýyna pasterellez, aýyr ınfektsııalyq aýrý sebep boldy, bul aýrý aýa-tamshy, sý men shóp arqyly úı janýarlaryna, al olar arqyly (tistep alý nemese eti arqyly) adamǵa da berilýi múmkin.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, juma kúni Úkimet basshysynyń orynbasary Berdibek Saparbaev jumys saparymen Almatyǵa keldi. Premer-Mınıstrdiń orynbasary aldymen ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde ótken «Eldiń ınnovatsııalyq damý negizderi retinde ǵylym, bilim berý jáne bıznes ıntegratsııasy» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııaǵa qatysyp, kompanııalar ýnıversıtettiń jańa túlekteri úshin uıymdastyrǵan «Bos qyzmet oryndarynyń jármeńkesin» aralady. Forým barysynda sóz sóılegen Berdibek Saparbaevtyń aıtýynsha, bıylǵy 4 aıda ekonomıkanyń damý kórsetkishi byltyrǵy jylmen salystyrǵanda 2,4 paıyzǵa ósken. «lemdik daǵdarysqa qaramastan elimizde barlyq saladaǵy damý kórsetkishteri joǵary. Memleket basshysy bes halyqtyq reformasynda bilim jəne ǵylym salasyna asa úlken kóńil bólgen. Eldegi bilim-ǵylym salasy jetistikterin óndirispen baılanystyryp klaster jasap, jańa tehnologııalar men ınnovatsııalyq jańalyqtardy ekonomıkamyzǵa engizsek degen maqsat bar. Jańa zań qabyldanyp jatyr. Qoldanystaǵy zańǵa ózgeris engizilip jatyr», - dedi ol. Maqala «Úkimet ǵylymǵa bólingen qarjynyń óteýin suraýda» degen taqyryppen berilgen.
***
«Keshe Astanada osyndaı eleń etkizerlik, este qalarlyq ǵylymı málimet jarııa etildi. Osy kúni Táýelsizdik saraıynda ótken halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııaǵa Parlament depýtattary, Astana qalasy basshylyǵynyń ókilderi, sondaı-aq otandyq jáne sheteldik tarıhshy ǵalymdar men sarapshylar qatysty», - dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Qyryq mıllıonǵa jeter me edik?!» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Jıynda «Ashtyq - kommýnıstik rejımniń genotsıdi» taqyrybynda baıandama jasaǵan akademık, jazýshy Ǵarıfolla Esimniń biraz baılamdaryn jınalǵan qaýym dý qol shapalaqpen qýattady. Sonyń biri «nege asharshylyq kezinde qazaqtar, ózgelerdeı, qurt-qumyrsqa, tyshqan-kórtyshqan, jylan jep, aman qalmaǵan?» degen suraqqa jaýap boldy. Ǵ.Esimniń paıymdaýynsha, onyń syryn qazaq halqynyń mentalıtetinen, kináz ári taza minezinen izdegen jón. «Bir aıta keter jaıt, ótken ǵasyrdaǵy saıası zulmatqa arnalǵan keshegi jıynda barlyq baılamdar bir ortaq ıdeıamen ádiptelip otyrdy. Ol «30-jyldardaǵy qyrǵynǵa qandaı da bir ult, el emes, tek totalıtarlyq rejım ǵana kináli» degenge saıady. Óıtkeni tarıhty ósh alýdyń quralyna, kek qaıtarýdyń qolshoqparyna aınaldyrýǵa bolmaıdy. Ol - tálim mektebi. Sondyqtan ǵalymdar Qazaqstandaǵy asharshylyq jáne saıası qýǵyn-súrgin tarıhyna qatysty jańa derekterge tereń úńile otyryp, elimizdegi túrli ulttyń birligin de nazarda ustaýǵa tyrysty», - dep jazady basylym
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda zań ǵylymdarynyń doktory, professor, QR Ulttyq Ǵylym Akademııasynyń korrespondent-múshesi. Kóptegen monografııa, oqýlyqtar men oqý quraldarynyń, ǵylymı-zertteý maqalalarynyń avtory Nurlan Dýlatbekovtiń «Karlagtyń ashylmaǵan qupııasy kóp» degen taqyryptaǵy maqalasy jarııalandy. Avtordyń jazýynsha, Karlagtyń tar qapasynda tunshyqqandar qatarynda san qyrly daryn ıeleri, nebir qaıratkerler, qarymdy aqyn-jazýshylar, qabiletti mádenıet, óner sheberleri bolǵany málim. Sıtko Leonıd Kýzmıch - solardyń biri. Aqyn, aýdarmashy, quqyq qorǵaýshy. 1927 jyly Reseıdiń bir qıyry Nıkolaev gýbernııasy aýmaǵynda dúnıege kelgen. Balalyq shaǵy, bozbala dáýreni el ishindegi qýǵyn-súrgin, aýmaly-tókpeli oqıǵalarymen tuspa-tus kelip, erte eseıgen, úlken ómirge erte aralasqan. «Balalyq shaǵy, bozbala dáýreni el ishindegi qýǵyn-súrgin, aýmaly-tókpeli oqıǵalarymen tuspa-tus kelip, erte eseıgen, úlken ómirge erte aralasqan. 1941 jyly soǵys bastalǵanda nemis basqynshylarynyń qolyna túsip qalyp, fashıster ony Germanııaǵa qara jumysqa jiberedi. Biraq shıraq jasóspirim qashyp shyǵyp, partızandar qataryna qosylady. Nebir qyrǵyn qııametti kóre júrip, jan saqtap aman qalady. Soǵystan soń saıası qýǵyn-súrginniń jańa bir tolqynyna iligip, soǵys kezinde german jaǵynda boldy degen jeleýmen qamaýǵa alynyp, lagerge aıdalady, Qarlagtyń bir bólimshesi Steplagqa jiberiledi», - dep jazady basylym.
***
«Temeki qoraptaryna qorqynyshty sýretter salynǵannan keıin qazaqstandyqtar shylymdy az shegen boldy», - dep jazady «Ekspress K» gazeti «Roman s nıkotınom» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Aıta keteıik, qorap syrtyndaǵy qorqynyshty sýretter alǵash ret 2013 jyldyń ortasynda paıda bolǵan edi. Sarapshylardyń pikirinshe, jaman ádetpen kúrestiń osynaý túri óz tıimdiligin kórsetip otyr. Máselen, qorqynyshty sýretter osy ýaqyt aralyǵyna qazaqstandyqtardyń 4 paıyzynyń temekiden bas tartýyna kómek bergen. Osylaısha, respýblıkada shylymqorlardyń sany 22,4 paıyzǵa deıin tómendegen.