Úkimet bes negizgi mindet arqyly ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etpek
Aıta keterligi, Memleket basshysynyń belgilegen tapsyrmalarynyń ózegi ekonomıkalyq saıasattyń orta merzimdi kezeńge arnalǵan birqatar basymdyqtarynan turady. Bul rette Úkimet birinshi kezekte Elbasy aıqyndaǵan basymdyqtardy barynsha tıimdi ári nátıjeli iske asyrýdyń praktıkalyq josparyn usynýy tıis bolatyn. Jaqynda QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Qýandyq Bıshimbaev osy baǵyttaǵy sharalardyń birazyn Májiliste depýtattarǵa tarqatyp aıtyp bergen edi. Endeshe soǵan toqtalsaq.
«Birinshi - halyqty turǵyn úımen odan ári qamtamasyz etý úshin qoldanystaǵy baǵdarlamalardaǵy barlyq turǵyn úı máselelerin bir baǵdarlamaǵa biriktire otyryp, biryńǵaı «Nurly Jer» turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn ázirleý tapsyryldy. Baǵdarlamada basty nazar turǵyn úı qurylysyn memleket qarajaty esebinen tikeleı qarjylandyrýdan birqatar mindetterdi sheshý arqyly jeke bastamalardy yntalandyrýǵa aýysatyn bolady. Atap aıtqanda, paıyzdyq mólsherlemeni sýbsıdııalaýdy qosa alǵanda, ekinshi deńgeıli bankter boıynsha ıpotekalyq qaryzdar berý arqyly suranysty yntalandyrý. Budan bólek, «Qazaqstannyń Turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ salymshylary úshin kredıttik turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrý jáne óńirlik jaldamaly turǵyn úı qoryn qurý. Sonymen qatar, memlekettiń ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylymyn tartýy arqyly jeke turǵyn úı qurylysyn damytý jáne ınjenerlik ınfraqurylym shyǵyndaryn óteı otyryp, jer ýchaskelerin berý. Bul rette baǵdarlamany iske asyrý turǵyn úı qurylysyna arnalǵan bıýdjet qarajatynyń árbir 1 teńgesine shamamen 10 teńge jeke ınvestıtsııa tartý arqyly bıýdjetti jeńildetýge múmkindik beredi», - deıdi mınıstr Qýandyq Bıshimbaev. Úkimetke belgilengen ekinshi mindet - ónimdi jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlikti damytý. Eń birinshi kezekte áleýmettik-ekonomıkalyq saıasattyń basty mindetteriniń biri halyqty ónimdi jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý bolyp tabylady. Bul, eń aldymen, ózin-ózi jumyspen qamtý problemasyn sheshýdi qarastyrý qajet. Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń málimetine qaraǵanda, qazirgi ýaqytta ózin-ózi jumyspen qamtyǵan halyq sany 2,2 mln. adamdy quraıdy. Olardyń ishinde 60 paıyzdan astamy aýyldarda turady jáne tabystary 60 myń teńgeden tómen. Sonymen qatar, osy sanattaǵylardyń tórtten bir bóligi - jastar.
«Búgingi kúni ózin ózi jumyspen qamtyǵan halyqtyń bir bóligi ýaqytsha jumystarmen kún kórýge májbúr ekeni jasyryn emes. Bizdiń mindetimiz - ózin ózi jumyspen qamtyǵandardy ónimdi jumyspen qamtýǵa kóptep tartý jáne olardyń tabysyn ulǵaıtý», - degen mınıstr Qýandyq Bıshimbaev atalǵan mindetti sheshýdiń eki jolyn alǵa tartady. Birinshisi - kásiptik biliktiligin arttyrý jáne eńbekke jumylýǵa yntalandyrý arqyly ónimdi jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý. Bul úshin 2017 jyldan bastap «Jalpyǵa arnalǵan tegin kásiptik-tehnıkalyq bilim berý» jobasy iske qosylatyn bolady. Osy maqsatqa 7 mlrd. teńge kózdeldi, onyń ishinde 2 mlrd. teńge respýblıkalyq bıýdjette jáne 5 mlrd. teńge jergilikti bıýdjetterge jalpy sıpattaǵy transfertterde. Bul kásibı mamandyqtar boıynsha granttar sanyn 84 myńǵa deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi. Ekinshi jol - mıkrokredıtteýdi damytý jolymen jappaı kásipkerlikti yntalandyrý. Bıyl bul maqsattarǵa «Jumyspen qamtý jol kartasy» jáne «Bıznes jol kartasy-2020» sheńberinde 32,6 mlrd. teńgeden astam soma bólindi. Osynyń nátıjesinde aǵymdaǵy jyly 4,4 myńǵa jýyq jeke bastamaǵa qoldaý kórsetildi, 2 myńnan astam jańa jumys orny quryldy. Budan bólek, Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes mıkrokredıtteý tetikteri jetildiretin bolady. Sondaı-aq, qalalarda bank sektory ınfraqurylymyn tartýdy, aýyldyq jerlerde - mıkrokredıtteý jónindegi biryńǵaı operator qurý josparlanady.
«Jalpy, bizdiń baǵalaýymyz boıynsha, eger jeke isin bastaý ne turaqty jumyspen qamtylý múmkindigin berý jolymen ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar sanyn 440 myń adamǵa nemese 5 paıyzdyq koeffıtsentke azaıtsaq, bul 5 jyl ishinde JІÓ-niń 3-4% nemese jylyna 0,6-0,8% qosymsha ósimine múmkindik beredi», - deıdi Qýanbyq Bıshimbaev.
Úshinshi mindet - jeke bastamalardy yntalandyrý jáne ınvestıtsııalar tartý. «Sońǵy jyldary biz ekonomıkaǵa memlekettik ınvestıtsııalardyń (kvazımemlekettik sektordy qosa alǵanda) 40 paıyzǵa deıin aıtarlyqtaı óskenin baıqadyq, memlekettiń qatysý úlesi JІÓ 60 paıyzben baǵalanady, al damyǵan elderde - 20 paıyzdan tómen», - deıdi Ulttyq ekonomıka mınıstri. Onyń aıtýynsha, sońǵy ýaqytta memlekettik sektor basty ınvestorlardyń birine aınalǵan. Memlekettiń ekonomıkaǵa úlken úlespen qatysýy jeke ınvestıtsııalardyń qysqarýyna jáne básekeli ortadan bıznestiń yǵystyrylyp shyǵarylýyna alyp keledi. Osyǵan baılanysty Memleket basshysy Úkimetke memlekettiń úlesin tómendetýge jáne ekonomıkany memleketten qarjylandyrýdy azaıtýǵa, sondaı-aq bank sektory men jeke sektordyń ınvestıtsııalyq belsendiligin qaıta jańǵyrtýǵa baǵyttalǵan birqatar tapsyrmalar júktegen bolatyn. Investıtsııalardyń 40 paıyzy memleket qarjysyna keledi, al daǵdarysqa deıingi jyldary (2004-2005) ınvestıtsııalar ósýiniń 30 paıyz qurasa, bul rette qarjylandyrý kózderinde memlekettiń úlesi 13 paıyzdan aspaǵan bolatyn. Bul bıýdjet pen Ulttyq qorǵa júkteme túsirmesten, ekonomıkalyq ósýdi qamtamasyz etip otyrdy. Mınıstr Bıshimbaev endi osyǵan qaıtyp oralý máselesine de erekshe ekpin salmaqshy.
Osy rette aıta keterligi, Memleket basshysynyń jekeshelendirý protsesin belsendendirý jónindegi tapsyrmasy boıynsha Úkimet 2016-2020 jyldarǵa arnalǵan jekeshelendirýdiń jańa keshendi josparyn bekitken bolatyn. Ol 783 jekeshelendirý obektisinen, onyń ishinde TOP-65 iri kompanııalardan turatyn tizbelerdi qamtıdy, bular basym tártippen iske asyrylatyn bolady ári munaı-gaz, temirjol, atom, energetıka jáne ekonomıkanyń basqa da salalarynyń uıymdarynan turady.
«Búgingi kúni taýar naryqtaryn taldaýdyń sheńberinde básekeli ortada jumys isteıtin kvazımemlekettik sektor kompanııalary aıqyndalýda. Biz olardy básekeli ortaǵa berý maqsatynda mınıstrlikter men vedomstvolardyń vedomstvolyq baǵynysty uıymdaryna qaıta túgendeý jumystaryn júrgizýge tıispiz. Osylaısha, Jekeshelendirý obektileriniń tizbesi tolyqtyrylatyn bolady. Túpkilikti maqsaty - memlekettiń ekonomıkaǵa qatysýyn Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderiniń deńgeıine deıin, ıaǵnı 15 paıyzǵa deıin tómendetý. Halyqaralyq tájirıbe jekeshelendirýdiń kapıtalǵa qaıtarym deńgeıin jáne ınvestıtsııalardy 30-40 paıyzǵa ulǵaıtýǵa, qor naryǵynyń eki ese ósýine jáne básekelestiktiń artýyna alyp keletinin kórsetedi. Jeke ınvestıtsııalar tartý, eń aldymen, banktik sektordy qalpyna keltirýge baılanysty. Bul rette ekinshi deńgeıli bankter ınvestıtsııalardy qarjylandyrýǵa qatysýy 2013 jylǵy 16,5 paıyzdan 2015 jyly 6,3 paıyzǵa aıtarlyqtaı tómendedi. Jalpy, Ulttyq Bank Úkimetpen birlese otyryp, banktik kredıtteýdi yntalandyrý jáne qarjy uıymdarynyń naryq sýbektilerin qarjylandyrýdaǵy rólin ulǵaıtý boıynsha sharalar qabyldaıtyn bolady», - deıdi mınıstr.
Onyń málimetine qaraǵanda, mınıstrliktiń esepteýleri boıynsha ınvestıtsııalar ósýin ekinshi deńgeıli banktiń kredıtteýin qalpyna keltirý esebinen 2013 jylǵy deńgeıge jetkizý JІÓ-niń jyl saıyn 1 paıyzǵa ulǵaıýyn qamtamasyz etedi.
Tórtinshi mindet - ekonomıkany ártaraptandyrý. Ekonomıkany odan ári ártaraptandyrý úshin tek básekege qabiletti kásiporyndardy qoldaý men eksportty ulǵaıtýǵa negizdelgen 2020 jylǵa deıingi ındýstrııalandyrý baǵdarlamasy iske asyrylyp jatqany belgili. Sonymen qatar, ártaraptandyrýdyń mańyzdy baǵyttarynyń biri «Nurly jol» baǵdarlamasyn Qytaıdyń «Jibek joly ekonomıkalyq beldeýi» bastamasymen ushtastyrý jospary bolyp tabylady. Osyǵan baılanysty, aldaǵy ýaqytta da zamanaýı kóliktik-logıstıkalyq ınfraqurylym qalyptastyrýdyń negizgi basymdyqtary aralas tasymaldardy damytý úshin jaǵdaılar jasaý, onyń ishinde mýltımodaldy Eýrazııa transkontınentaldy dálizin damytýǵa basymdyq beriledi.
Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý úshin «Agrobıznes 2020» baǵdarlamasynyń negizinde Memlekettik agroónerkásiptik keshendi damytý baǵdarlamasy ázirlenedi. Jańa memlekettik baǵdarlama aıasynda óńdelgen aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń eksportyn ulǵaıtý, servıstik-daıyndaý kooperatıvterin qurý, sýarmaly jerlerdi aınalymǵa engizý jónindegi mindetter sheshimn tabady. Munyń aıasynda 600 myń gektarǵa jýyq sýarmaly jerdi paıdalanýǵa berýdiń nátıjesinde 200 myń turaqty jumys ornyn qurý boljanyp otyr. «Sonymen qatar, agroónerkásiptik keshendegi eńbek ónimdiligi bir jumyskerge 1,2 mln. teńgeni quraıdy, bul basqa salalarmen salystyrǵanda 3,6 ese tómen. Eger biz eńbek ónimdiligin 25 paıyzǵa ulǵaıtsaq, bul 5 jyl ishinde JІÓ qatysty 1,0-1,5 paıyz ósimdi nemese jyl saıyn 0,2-0,3 paıyzǵa ósim beretin edi», - dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri.
Besinshi mindet - turaqty makroekonomıka. Ekonomıkalyq saıasatty tıimdi iske asyrýdyń basty sharty makroekonomıkalyq turaqtylyqty qamtamasyz etý bolyp tabylady. Oǵan qol jetkizý úshin birqatar mańyzdy máseleler sheshimin tabýy shart. Atap aıtqanda, birinshiden - ınflıatsııa deńgeıin tómendetý jáne baǵa turaqtylyǵyn odan ári qamtamasyz etý. Osyǵan baılanysty orta merzimdi perspektıvada Ulttyq Banktiń aqsha-kredıt saıasaty ınflıatsııany 3-4 paıyzǵa deıin tómendetýge baǵyttalady. Ekinshi - memlekettik boryshtyń ósýine jol bermeý. Resmı málimetterge qaraǵanda, qazirgi tańda Qazaqstannyń memlekettik boryshy álemniń basqa elderimen salystyrǵanda qalypty tómen deńgeıde. Máselen, 2016 jylǵy 1 shildedegi jaǵdaı boıynsha jıyntyq memlekettik borysh 10,9 trln teńge (bir dollar 338,8 teńge bolǵanda 32,2 mlrd dollar) nemese 2016 jylǵy JІÓ-ge qatysty 24,6 paıyzdy qurady. Onyń ishinde ishki borysh JІÓ-ge qatysty 13,5 paıyz jáne syrtqy borysh JІÓ-ge qatysty 11,1 paıyzdy quraǵan. Al Úkimet syrtqy qaryzdy azaıtý úshin ne istemek? «Bul úshin 2017-2019 jyldary memlekettik boryshty qolaıly deńgeıde ustap turý sharalary qamtylady. Máselen, respýblıkalyq bıýdjet tapshylyǵyn 2019 jylǵa qaraı JІÓ-ge qatysty 1,0 %-ǵa deıin keıinnen tómendetýmen 2017 jyly JІÓ-ge qatysty 1,2 %-ǵa azaıtý josparlanyp otyr», - deıdi Qýandyq Bıshimbaev. Úshinshi - salyq saıasatynda janama salyqtar alý tetikterin jetildirý jáne tıimsiz salyqtyq jeńildikterdi joıý. Sondaı-aq arnaıy salyqtyq rejımderdi reformalaý arqyly kóleńkeli aınalym deńgeıin tómendetý jáne eldiń ekonomıkasyna ınvestıtsııalar aǵynyn yntalandyrýǵa basa nazar aýdarylýy kerek.
«Salyq júıesin reformalaý jáne ákimshilendirýdi jaqsartý jumysy belsendi túrde júrgizilýde, bul bizge bıýdjet kiristerin arttyrýǵa múmkindik beredi. Álemdik praktıkada salyq jınaýdy arttyrýdyń birshama mysaldary bar, bul mólsherlemelerdi ózgerteı-aq, salyqtyq túsimderdi 30-40 paıyzǵaǵa ulǵaıtady», - deıdi Qýandyq Bıshimbaev. Tórtinshi - munaı baǵasynyń tómen deńgeıde saqtalýy jaǵdaıynda keleshek urpaq úshin Ulttyq qordyń saqtalýyn qamtamasyz etý mańyzdy. Bul rette Úkimet boljamyna sáıkes, Ulttyq qordan bólinetin transfertterdiń jyl saıynǵy kólemi túsimderdi 2017 jyly 1,4 trln teńgege jáne 2018 - 2019 jyldary 1,0 trln teńgege kóteretin bolady. Nátıjesinde, Ulttyq qor aktvıteriniń kólemin 2015 jylǵy 63,4 mlrd dollardan 2019 jyly 50,7 mlrd dollarǵa deıin qysqartýǵa alyp kelýi múmkin. Osyǵan baılanysty Úkimet Ulttyq qordan qosymsha qarajat tartýǵa shekteý qoıýdy josparlaıdy. Osynń esesine ekonomıkanyń jeke ınvestıtsııalar men kásipkerlikti damytýǵa negizdelgen ishki múmkindikterin paıdalanýǵa barynsha mán beriledi.
Túıindeı aıtsaq, Memleket basshysy Úkimetke «Nurly jol», Indýstrııalandyrý baǵdarlamalaryn, Agroónerkásiptik keshendi, jappaı kásipkerlikti damytý jónindegi sharalardy jandandyrýdy qatań tapsyrdy. Bunyń arqasynda jańa baǵyttar jandanyp, banktik sektordyń ınvestıtsııalyq belsendiligi qalpyna keltiriledi, jeke ınvestıtsııalar tartýǵa jol ashylyp, salyq júıesin reformalaýdy tıimdi iske asyrý arqasynda jyl saıyn orta merzimdi perspektıvada ekonomıkanyń 3,5-4% deńgeıinde ósýin qamtamasyz etýge múmkindik beretini boljanady.