Úkimet basshysy Jezqazǵan óńiriniń aktıvimen kezdesti
Kezdesý barysynda oblystyń monoqalalaryn damytý, ınfraqurylymdy jetildirý, naryq jaǵdaıatynyń ózgeristerine jáne jańa tehnologııalardyń paıda bolýyna baılanysty mamandardy daıarlaý jáne qaıta daıyndaý máseleleri talqylanyp, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasyn iske asyrý nátıjeleri men «Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasyn» oryndaý tetikteri qaraldy.
Atap aıtqanda, kezdesýge qatysýshylar Qyzylorda - Jezqazǵan - Qaraǵandy - Astana baǵyty boıynsha «Saryarqa» magıstraldi gaz qubyry jobasyn iske asyrý aıasynda óńirdi gazdandyrý jáne ishki gaz taratý jelilerin salý josparlary týraly áńgimeledi.
Baqytjan Saǵyntaev kezdesýdi ashý kezinde Elbasynyń «Bes áleýmettik bastama» úndeýin iske asyrý maqsatynda tıisti tetikter ázirlenip, naqty is-sharalar men oryndaý merzimderin qamtıtyn Jol kartasy júzege asyrylyp jatqanyn atap ótti. Qajetti zańnamalyq ózgerister jasaldy. Bıýdjet qarajaty bólindi. Úkimet alǵa qoıylǵan mindetterdi oryndaý úshin barlyq qajetti sharalardy qabyldap jatyr.
Budan ózge, bilim berýdiń qoljetimdiligin arttyrý, úı-jaı jaǵdaılaryn jaqsartý: jańa jataqhanalar men «7-20-25» turǵyn úı baǵdarlamasy sekildi stýdent jastarǵa arnalǵan jańa múmkindikter talqylandy.
Qaraǵandy oblysynyń ákimi E. Qoshanov oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy men jumys josparlary týraly baıandady. Jezqazǵan óńirinde 2017 jyly ónerkásiptik óndiris óniminiń kólemi 5% artyp, 382,3 mlrd teńgeni qurady, aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy ósim 10,6% qurap, ınvestıtsııalar 14%-ke artty. Osy jyldyń І toqsanyndaǵy ındıkatorlar ekonomıka damýynyń oń qarqynyn kórsetedi.
Óńirde monoqalalar ekonomıkasyn ártaraptandyrý boıynsha jumystar júrgizilip jatyr. Ótken jyly qabyldanǵan úsh jyldyq jospar shaǵyn jáne orta bıznesti, servıstik ekonomıkany, áleýmettik nysandardyń qurylysy men ınfraqurylymyn damytýǵa, sondaı-aq jumyspen qamtýǵa baǵyttalǵan. Jospardyń oryndalýy ónerkásip óndirisiniń kólemin 13,2%-ke arttyrýǵa múmkindik beredi. Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalardyń kólemin 63,1%-ke ulǵaıtý josparda bar. 1500-ge jýyq jańa jumys orny ashylady.
«Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasyn» oryndaý týraly esep berý barysynda E. Qoshanov gaz qubyryn salý jobasyn iske asyrý oblys turǵyndarynyń 70%-yn qamtıtynyn aıtty. Jezqazǵanda birinshi kezeńde ortalyqtan jylýmen qamtamasyz etilmegen kósheler men shaǵyn aýdandardy qosymsha qamtý arqyly qalaishilik jelilerdi salý kózdelgen. Munda 2,5 myńǵa jýyq úıdi gazdandyrý josparlanyp otyr. Kelesi saty - Sátbaev qalasy men kórshi eldi mekenderdi gazdandyrý.
«Qazaqmys korporatsııasy» JShS bas dırektory B. Qyryqpyshev óńirdegi taý-ken metallýrgııa salasyn damytý perspektıvalary, óndiristik protsesterdi avtomattandyrý jáne tsıfrlandyrý, eńbek ónimdiligin arttyrý jáne mamandardy qaıta baǵdarlaý týraly aıtyp berdi.
QR ınvestıtsııalar jáne damý mınıstri J. Qasymbek oblystyń tehnologııalyq jańǵyrtý, ınvestıtsııalar tartý, Indýstrııa 4.0 elementterin engizý baǵyttary boıynsha aǵymdaǵy kórsetkishteri men mindetteri týraly baıandady.
Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri R. Dálenov Qaraǵandy oblysynyń monoqalalaryn damytý týraly aqparat berdi. Aımaqtyń segiz monoqalasynda oblys halqynyń 42%-y turady.
Óńirlerdi damytýdyń 2020 jylǵa deıingi baǵdarlamasy aıasynda monoqalalarda jalpy somasy 43,4 mlrd teńgege, 2 myńnan astam jumys oryndaryn ashýmen 18 «zákirlik» joba júzege asyrylyp jatyr; 9 myńnan astam jumys ornyn qurýmen, qala túzýshi kásiporyndardyń qosalqy óndiristerdi ornalastyrýy boıynsha 46 joba engizildi. Kásipkerlerdi barlyq monoqalalarda keshendi qoldaý úshin Kásipkerlerdi qoldaý ortalyqtary qurylǵan. Jalpy alǵanda, 2015 jyldan bastap bıznesti qoldaý sharalarynyń nátıjesinde oblystyń monoqalalarynyń belsendi áreket etýshi shaǵyn kásiporyndarynyń sany 2,4 myńnan 3,1 myńǵa deıin nemese 32%-ke ulǵaıdy.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri M. Ábilqasymova ónimdi jumyspen qamtýdy jáne eńbekke jumylǵyshtyqty damytý, mamandardy jańa ekonomıkaǵa daıyndaý jáne qaıta daıarlaý máselelerine toqtaldy. Shaǵyn nesıe berýdi kóbeıtý maqsatynda Qaraǵandy oblysyna 5,7 mlrd teńge qarastyrylǵan, bul bıyl qoldaý sharalarymen 1312 adamdy qamtýǵa múmkindik beredi (1094 - aýyl halqy, 218 - qala halqy).
Óz kezeginde, mádenıet jáne sport mınıstri A. Muhamedıuly Memleket basshysynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasyn óńirde iske asyrý nátıjeleri týraly baıandady. Jarty jyl ishinde Qaraǵandy oblysynyń jetekshi ókilderi óz qarajattary esebinen 15-ten astam jańa áleýmettik mańyzdy nysandar ashty. Jalpyulttyq mańyzy bar kıeli nysandardyń tizimine Qaraǵandy oblysynyń 43 eskertkishi endi. Týrızmdi damytý maqsatynda «Ulytaý» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi aýmaǵynda vızıt-ortalyq salý kózdelgen.
Sondaı-aq, kezdesýde óńir jurtshylyǵynyń ókilderi sóz sóıledi. Qazaqstan halqy assambleıasynyń múshesi Zınaıda Chýmakova, Jezqazǵannyń qurmetti azamaty Saǵyndyq Qojamseıitov, Ulytaý turǵyny Shaıahmet Úmbetov óńirdi gazdandyrý, «Saryarqa» gaz qubyry boıynda ShOB damytý, sondaı-aq Jezqazǵan - Qyzylorda avtojolynyń sapasy máselelerin qozǵady.
Talqylaý qorytyndysy boıynsha QR Premer-Mınıstri B. Saǵyntaev jalpy Jezqazǵan óńiriniń damýy oń qarqyn kórsetetinin aıtyp, mınıstrlikter men oblys basshylaryna alǵa qoıylǵan josparlardy oryndaý men atalyp ótken máselelerdi sheshý jóninde birqatar naqty tapsyrmalar berdi.