Úkimet basshysy Shymkent munaı-óńdeý zaýytyn jańǵyrtý jumystarymen tanysty

Foto: None
ShYMKENT. QazAqparat - Búgin Ońtústik Qazaqstan oblysyna jumys sapary aıasynda QR Premer-Mınıstri Baqytjan Saǵyntaev Shymkent munaı óńdeý zaýytynda bolyp, óndiristi jańǵyrtýdyń birinshi kezeńiniń nátıjelerimen tanysty. Bul týraly PrimeMinister.kz saıtynda habarlandy.

Baqytjan Saǵyntaev MÓZ-di aralaý barysynda zaýytty jańǵyrtýdyń birinshi kezeńiniń nátıjelerimen tanysyp, kásiporynnyń shaǵyn ızomerızatsııalaý tehnologııalyq protsesi (munaıdyń tómengi oktandy fraktsııalarynan taýarlyq benzınniń joǵarǵy oktandy komponentterin alý) júretin ári K-4, K-5 (Eýro4, Eýro5) standarttaryna jaýap beretin benzın shyǵarylatyn óndiristik ǵımarattardyń birinde bolyp qaıtty.  

Shymkent MÓZ-di jańǵyrtý jumystary 2011 jyly Údemeli ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq damý memlekettik baǵdarlamasy aıasynda bastaý aldy jáne ol 2 kezeńnen turady.

2017 jyldyń jazynda jańǵyrtýdyń І kezeńi aıaqtaldy. Kásiporynda shıkizatty aldyn ala gıdrotazalaý blogy bar, jeńil benzın fraktsııalaryn ızomerızatsııalaý qondyrǵysy ornatyldy. Kúkirt shyǵarý qondyrǵysy paıdalanýǵa berildi, dızeldik otyndy gıdrotazalaý qondyrǵysy rekonstrýktsııalandy. Zaýyt kezeńdi aıaqtaǵan soń, K4 jáne K5 ekologııalyq tobynyń dızeldik otyny men joǵarǵy oktandy benzındi óndire alady.

Jańǵyrtýdyń ekinshi kezeńi 2018 jyly aıaqtalýy tıis.

Aıta ketken jón, qazirgi tańda Shymkent MÓZ úsh qazaqstandyq MÓZ shyǵaratyn munaı ónimderiniń jalpy kóleminiń 30%-yn óndiredi. Bul - Qazaqstannyń ońtústik óńirinde, respýblıkanyń halyq tyǵyz ornalasqan bóliginde ornalasqan jalǵyz munaı óńdeý zaýyty. Qolaıly geografııalyq ornalasqan jeri men joǵary tehnologııalyq múmkindikterin eskersek, kásiporynnyń ishki jáne syrtqy naryqtarǵa ónim jetkizý múmkindigi mol. 

Shymkent MÓZ qýattylyǵy 5,25 mln tonnany nemese jylyna shamamen 40,65 mln barrel munaıdy quraıdy. Zaýyttyń munaı ónimderiniń suryptamasy benzınniń túrli suryptarynan (Aı-80, Aı-92, Aı-96), dızeldik otynnan, avıatsııalyq kerosınnen, tómendetilgen gazdan, vakýýmdyq gazoıldan, mazýt pen kúkirtten turady.

Sonymen qatar, qazirgi tańda Úkimet Memleket basshysynyń Joldaýyna sáıkes, ekonomıkalyq ósimniń jańa modelin qalyptastyrý jolynda jumystar atqaryp jatyr. Munda jańa ındýstrııalardy qurýmen qatar, dástúrli bazalyq salalardyń, sonyń ishinde munaı-gaz sektorynyń damýyna qarqyn berý kózdelgen. Úkimet búginde bıznespen birlesip, bazalyq salalardy 2025 jylǵa deıin tehnologııalyq qaıta jaraqtandyrý boıynsha keshendi sharalardy josparlaýmen aınalysýda.

Seıchas chıtaıýt