ÚKІMET APTALYǴY: Qazaqstan halyqaralyq týrızm naryǵyna ene alady - Á. Isekeshev
Onyń aıtýynsha, álemde árbir on birinshi jumys orny týrızm salasynda ashylyp otyr. Sonymen qatar, jahandyq jalpy ishki ónimde týrızmniń úlesi toǵyz paıyzdan asyp, on paıyzǵa jetip qaldy. Kóptegen elderde bul kórsetkish 20 paıyzǵa taqaý. Halyqaralyq týrıster sany jyl saıyn artyp, byltyr bul kórsetkish mıllıard adamnan asyp túsken. Osylaısha týrızm salasy kóptegen elderdiń áleýmettik ekonomıkalyq damýynda negizgi qozǵaltqyshyna aınaldy. Sonymen qatar, bul sala ekonomıkany ártaraptandyrýda joǵary nátıjege, ásirese shaǵyn jáne orta bıznestiń damýyna septik bola alady.
«Halyqaralyq tájirıbege súıensek, týrızmniń qalyptasýy barysynda oǵan qarjylyq ta, zańnamalyq turǵydan da memlekettik qoldaý qajet. Máselen, Birikken Arab Ámirligi men Túrkııa sekildi elderde bastapqy memlekettik qoldaý keńinen qamtylǵan. Sonyń nátıjesinde BAÁ-de sońǵy on jylda osy salada qamtylǵandar sany júz myńnan tórt júz myń adamǵa jetip otyr. Bul rette Úkimet tarapynan osy salaǵa qoldaý 150 mlrd. dollardan asqan bolatyn», - dedi Á. Isekeshev.
Mınıstrdiń aıtýynsha, Qazaqstanda týrızm salasy qarqyndy damyp keledi, sondyqtan elimizde halyqaralyq týrızm naryǵyna ený perspektıvalary bar. Degenmen onda birqatar problemalyq máseleler barshylyq. Bular - týrızm salasyndaǵy qyzmetke baǵanyń joǵarylyǵy, ınfraqurylym men servıstiń jetkilikti túrde damymaýy, vıza men basqa da sharalardyń kúrdeliligi. Halyqaralyq týrızm ósiminiń úshten eki bóligi kórshiles memlekettermen qamtamasyz etiledi. Qazaqstan úshin bul shamamen on mıllıon týrısti qamtıdy jáne buǵan Qytaı, Reseı, Taıaý Shyǵys pen Eýropany jatqyzýǵa bolady.
Baıandama barysynda Á. Isekeshev Qazaqstanda týrızm salasyn damytýdyń úsh stsenarııin atady. Onyń birinshisi - pessımıstik stsenarıı, onda jeke sektor ınvestıtsııasy 2020 jylǵa qaraı shamamen 2 mıllıard dollar quraýy múmkin, al týrızmniń jalpy ishki ónimdegi úlesi 1 paıyzǵa jetip, 56-60 myńǵa tarta jumys oryndary qurylady. Ekinshi nusqa - memlekettik jáne jeke sektor boıynsha ınfraqurylymǵa ınvestıtsııa qaralady. Onda jeke sektordan 4-4,5 mlrd. dollar ınvestıtsııa túsedi. týrızmniń jalpy ishki ónimdegi úlesi 1,5 paıyzdy qurap, 150-170 myń jumys orny qurylmaq. Al úshinshi - optımıstik stsenarııdegi boljam boıynsha týrızmniń jalpy ishki ónimdegi úlesi tórt paıyzǵa deıin jetedi. Al jeke ınvestıtsııalar kórsetkishi alty mıllıard dollardy qurap, úsh júz myńǵa tarta jumys oryndary qurylýy múmkin.
Úkimet basshysy mınıstrlerge birqatar tapsyrmalar berdi
Al seısenbi, 17 maýsym kúni QR Premer-Mınıstri Kárim Másimov Úkimet otyrysyn ótkizip, onda eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy máseleleriniń keń aýqymy talqylandy. Otyrysta Premer-Mınıstrdiń orynbasary - Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstri Á.Isekeshev QR Prezıdenti janyndaǵy Sheteldik ınvestorlar keńesiniń 26-shy jáne 27-shi plenarlyq otyrystarynda jarııalanǵan Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn júzege asyrý barysy týraly baıandady. Aǵymdaǵy jyldyń 5 aıynda eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń qorytyndylary jáne maqsatty ındıkatorlarǵa jetý týraly esepti ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstri E.Dosaev, kórsetilgen merzimge memlekettik bıýdjetti oryndaý týraly qarjy mınıstriniń orynbasary R.Dalenov baıandady. Vıtse-mınıstr habarlaǵandaı, «bıýdjetterdiń barlyq deńgeıleriniń tabystary boıynsha josparlar oryndaldy». Otyrysta sondaı-aq Óńirlik damý mınıstri B.Jámishev tanystyrǵan Astana qalasynyń qala mańy aımaǵyn damytý Keshendi jospary maquldandy. Sonymen birge, Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstri J.Qasymbek Úkimet múshelerine azamattyq avıatsııany damytý perspektıvalary týraly aıtty. KKM basshysy atap ótkendeı, áýe tasymaldaý naryǵynyń jyl saıynǵy ósýi 10% deńgeıinde saqtalýda, 2013 jyldyń qorytyndysy boıynsha otandyq áýe kompanııalary tasymaldaǵan jolaýshylar sany 5 mln. adamdy qurady. J.Qasymbek salalyq zańnamalyq bazany jetildirý, jańa áýe kompanııasyn qurý, jerdegi avıatsııalyq ınfraqurylymdy damytý, kadrlar daıarlaý boıynsha KKM josparlary týraly habardar etti.
Otyrysta sondaı-aq kedendik ákimshilikti jetildirý sharalary týraly Premer-Mınıstrdiń orynbasary - Qarjy mınıstri B.Sultanov, sonymen qatar, Aýyl sharýashylyǵy mınıstri A.Mamytbekov málim etti. Otyrys qorytyndysy boıynsha Premer-Mınıstr tıisti memlekettik organdarǵa birqatar tapsyrmalar berdi.
Qashaǵanda anyqtalǵan kemshilikter tyńǵylyqty qarastyrylýda - U. Qarabalın
Osy kúni Máskeýde 21-shi Búkilálemdik munaı kongresinde Qazaqstandaǵy munaı-gaz salasyn damytý bolashaǵyna arnalǵan mınıstrlik sessııasy ótti.
Otyrys barysynda QR Munaı jánge gaz mınıstri Uzaqbaı Qarabalın búginde elimizdiń munaı eksporty jylyna 70 mln. tonnadan asatyndyǵyn jáne ol álemniń 30-dan astam memleketine jetkiziletinin atap ótti. Sonymen qatar U. Qarabalın tehnıkalyq sebepterge baılanysty Qashaǵan jobasy boıynsha budan keıingi is-qımyldar josparyn daıarlaý sharalary júrgizilip jatqandyǵyn jetkizdi. Qazaqstan Úkimetiniń sońǵy málimdemesine qaraǵanda, Qashaǵannan ken óndirý 2015 jyldyń sońyna taman jandanýy múmkin. Budan bólek mınıstr Qazaqstanda munaı-gaz salasyn damytýda kómirsýtek shıkizatyn tasymaldaýdyń eksporttyq baǵdarlaryn keńeıtý, elimizdiń óńirlerin gazben qamtamasyz etý, sondaı-aq shıkizatty qaıta óńdeý boıynsha óndiristik qýattardy keńeıtý men jańǵyrtý aıryqsha mańyzǵa ıe ekenin atap ótti. Osy oraıda mınıstr Qazaqstan tarapy konstrýktıvti usynystar men álemdik úzdik tájirıbeni engizýge barynsha ashyq ekenin qadap aıtty.
Baılanys jáne aqparat agenttiginiń jańa tynysy ashyldy
Al 18 maýsym, sársenbi kúni Baılanys jáne aqparat agenttiginiń tóraǵasy Asqar Jumaǵalıev Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qabyldaýynda bolyp, Agenttiktiń qazirgi jumysy, sondaı-aq otandyq aqparat keńistigin «Aqparattyq Qazaqstan-2020» Memlekettik baǵdarlamasyndaǵy mindetterdi júzege asyrýdy eskere otyryp damytý josparlary týraly baıandady. Nursultan Nazarbaev ókilettigi men qurylymy aıqyndalǵan Agenttiktiń tolyqqandy qyzmetine kiriskenin jáne onyń aldyna qoıylǵan mańyzdy mindetterdi tıimdi sheshýi tıistigin atap ótti. Agenttik tóraǵasy baılanys jáne aqparat salasyndaǵy ahýal, memlekettik BAQ-tardyń jumysy, medıa-naryqty yntalandyrý jáne kontent sapasyn arttyrý sharalary týrasynda aıtty. Sonymen qatar ol Internet jelisiniń otandyq segmentiniń damýy jáne sandyq efırlik televıdenıeni engizý týraly áńgimeledi. Kezdesý qorytyndysy boıynsha Memleket basshysy birqatar naqty tapsyrmalar berdi.
Koreıa men Qazaqstan arasynda vızasyz qarym-qatynas óristeıdi
19 maýsymda Koreıa Respýblıkasynyń Prezıdenti Pak Kyn Heniń Qazaqstanǵa memlekettik sapary aıasynda Aqordada eki el úkimetteri arasynda ózara vızalyq talaptardy joıý týraly kelisimge qol qoıyldy. Qazaqstan tarapynan kelisimdi QR Syrtqy ister mınıstri Erlan Ydyrysov, al Koreıa Respýblıkasy jaǵynan SІM basshysy ıÝn Ben Se bekitti. Budan buryn habarlanǵandaı, Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Alekseı Volkov Qazaqstan azamattaryna Koreıaǵa vızasyz saparlaýǵa múmkindik bolatynyn aıtqan edi. Onyń atap ótýinshe, bul kelisim jalpyazamattyq tólqujaty bar Qazaqstan men Koreıa azamattaryna bir aıǵa deıin bir-birine vızasyz saparlaýǵa múmkindik beredi. «Bul týrızmdi, medıtsınany, ǵylymı tehnologııalardy, stýdentter almasý jáne basqa da jaıttardy damytýmen baılanysty», - dedi A.Volkov.
Premer-Mınıstr: Daǵdarys bizdi tóńirektep júr
Al búgin, ıaǵnı 20 maýsym, juma kúni QR Parlamenti Palatalarynyń birlesken otyrysy ótti. Jıynǵa Májilistiń 104 depýtaty, Senattyń 43 depýtaty qatysty. Depýtattar Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń 2013 jylǵy respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy týraly esepterin talqylady. Palata otyrysyna depýtattyq korpýstan bólek, QR Premer-Mınıstri Kárim Másimov bastaǵan Úkimet músheleri tolyq quramda qatysty. Sonymen qatar, Konstıtýtsııalyq Keńes pen QR Joǵarǵy sotynyń tóraǵalary men músheleri de boldy. Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy týraly esep buǵan deıin palatalarda jeke-jeke talqylanǵan bolatyn. Málimetterge sáıkes, esepti kezeńde bıýdjet qarjysynyń 42,9 mıllıard teńgesi ıgerilmeı qalǵan.
Otyrysta baıandama jasaǵan QR Úkimeti basshysynyń orynbasary - Qarjy mınıstri Baqyt Sultanov ótken jyly Qazaqstan Úkimetiniń boryshy qaýipsiz deńgeıde qalyptasqanyn atap ótti. «Respýblıkalyq bıýdjettiń tapshylyǵy 718 mlrd. teńgeni nemese jalpy ishki ónimge 2,1 paıyzdy qurady. Jalpy, JІÓ-ge qatysty Úkimet boryshy 13 paıyzǵa jaqyndady. Biraq, bul qaýipsiz deńgeı dep aıtýǵa bolady. Memlekettik borysh boıynsha halyqaralyq ındekske sáıkes Qazaqstan 148 eldiń ishinde 14-shi orynǵa ıe boldy», - dedi mınıstr. Sonymen qatar onyń atap ótýinshe, respýblıkalyq bıýdjet shyǵystarynyń úshten biri óńirlerge jiberiledi. Sýbventsııalar 866 mlrd. teńgeni, al nysanaly transfertter 1 trln. 62 mlrd. teńgeni qurady. Barlyq transfertter tolyq kólemde aýdarylǵan. «Solaı bolsa da jergilikti organdar 8,5 mlrd. teńgeni ıgermeı qaldy. Biraq bul soma ótken jylmen salystyrǵanda eki ese tómen», - dedi B.Sultanov.
Al QR Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstri Erbolat Dosaev óz sózinde KEGOK aktsııalaryn jyl sońyna deıin «Halyqtyq ІRO»-ǵa shyǵarý josparlanatynyn aıtty. «KEGOK aktsııalaryn jyl sońyna deıin «Halyqtyq ІRO»-ǵa shyǵarý josparlanady. Sosyn josparǵa sáıkes, 2015 jyly «Samuryq-Energo», 2016 jyly «Qazaqstan temir joly» men «QazAtomÓnerkásip» AQ shyǵarylatyny kútiledi. Jaqynda ǵana Parlamentte osy baǵyttaǵy zań qabyldandy. Ol boıynsha memleket menshiginde magıstraldyq temirjol men elektr jelilerin saqtaý týraly másele qamtyldy. Sol boıynsha buǵan Elbasy Jarlyǵynyń jospary daıyndalyp otyr», - dedi E. Dosaev.
Al QR Premer-Mınıstri Kárim Másimov osy otyrysta sybaılas jemqorlyq pen kóleńkeli ekonomıkamen kúrestiń tyń tásilin túsindirdi.
Jıyn barysynda depýtattar qoıǵan saýalǵa toqtala kele K. Másimov eki mańyzdy máseleni atap ótti. Onyń biri «kóleńkeli» ekonomıka bolsa, ekinshisi sybaılas jemqorlyqpen kúres bolatyn. «Kóleńkeli ekonomıka 19,2 paıyz dep júr, bálkim bul budan azyraq nemese kóbirek te shyǵar. Eń bastysy, biz kóleńkeli ekonomıkanyń barlyq elderde bar ekenin bilemiz. Endeshe sybaılas jemqorlyqpen qalaı kúresemiz, kóleńkeli ekonomıkadan qarajatty qalaı alyp shyǵamyz degen másele kún tártibinde asa ózekti. Obrazdy túrde aıtyp kórsek, eger qabyrǵada qandaı da bir tesik paıda bolsa, ol tesik uryny ózine tartpaı qoımaıdy. Endeshe, onymen kúresetin eki jol bar: birinshisi - sol tesikke kúzetshi qoıyp, uryny ustaý. Bul - qatań jazalaý tásili. Ekinshi tásil - sybaılas jemqorlyq áreketterge múmkindikti boldyrmaý, kóleńkeli ekonomıka úlesin tómendetý úshin álgi tesikti jabý», - dedi Úkimet basshysy.
Premerdiń paıymynsha, biz úshin eń yńǵaıly tásil ekinshisi, ıaǵnı qabyrǵadaǵy «tesikti» jabý tásili. Bul neni bildiredi? «Bul degenińiz - bıznesti, ekonomıkany júrgizý úshin protsedýralardy ońtaılandyrý, jeńildetý degen sóz. Osyǵan oraı, bizde birqatar bastamalar, onyń ishinde zańnamalyq bastamalar da bar. Osy zańnamalar arqyly jaǵdaıdy túbegeıli ózgertetin bolamyz. Mysaly, aýyl sharýashylyǵyndaǵy salyq salýdy alaıyq. Keıde salyq salý, eseptilik máselesi kúrdeli bolatyny sonshalyqty, shaǵyn aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshileri úshin zańdy jumystan góri kóleńkede qyzmet etý ońaıǵa soǵatyn tárizdi. Biz sondyqtan da, problemany azaıtý úshin úderisterdi jeńildetetin usynyspen Parlamentke kelmekpiz», - dedi K. Másimov.
Sonymen qatar, K. Másimovtiń aıtýynsha, bıylǵy kúzde QR Úkimeti bıýdjettik tártipti nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan zańnamalarǵa túzetýlerdi Parlamentke engizýdi josparlap otyr.
«Sońǵy jyldary memlekettik jáne respýblıkalyq bıýdjetten bólingen resýrstar ár kezderde der ýaqytynda ıgerilmeýin jıi baıqaýdamyz. Biz bul máseleni tyńǵylyqty qarastyrǵan bolatynbyz, ıaǵnı budan buryn da jáne sońǵy aılarda da talqyladyq», - dedi K. Másimov. Osy oraıda Premer-Mınıstr bul baǵyttaǵy zańnamalarǵa engizilgen ózgerister úshin depýtattarǵa alǵysyn aıta kele, olar óz kezeginde bıýdjetti paıdalaný boıynsha bıýdjettik resýrstardyń ákimshileriniń jáne oblystar men Astana jáne Almaty ákimderiniń jaýapkershiligin arttyratynyn jetkizdi. K. Másimovtiń aıtýynsha, bul turǵydaǵy másele tek kinálini jazalaý ǵana emes, atap aıtqanda eń bastysy - ekonomıkaǵa jáne halyqqa bólingen qarjy durys baǵytta josparlanyp, tıisti maqsatqa ıgerilýine baılanysty. Ol úshin bıýdjettik retteýdegi ózgeristermen qatar, óziniń ýchaskesinde ókilettilikke bólengen árbir adam óziniń ornynda qabyldaǵan sheshimderge jekeleı jaýapty bolýy úshin ákimshilik reformada da keıbir ózgerister qajettilik etedi. Úkimet basshysynyń sózine qaraǵanda, resýrstardy bólgen kezde, barlyǵy qomaqty qarjy suraıdy. Al ony ıgerilýi turǵysynda sheshim jasalǵan ýaqytta jaýapkershilik júktemesi tıisti deńgeıde emes.
Osy jáne basqa da máselelerdi talqylaı kele Úkimet basshysy elimizdiń ekonomıkasyn daǵdarys tóńirektep júrgenin aıtty. «2007-2008 jyldardaǵy, 2009-2010 jyldardaǵy daǵdarystardyń bir- birinen birshama aıyrmashylyqtary bar. 2007-2008 jylǵy jahandyq daǵdarys eń aldymen amerıkalyq naryqta paıda boldy, bárimiz sýbstandartty kredıtter, qarjylyq sektor týraly bilemiz. Odan keıingi kezeńdegi daǵdarys eýropalyq naryqtaǵy, Eýropa memleketterindegi boryshtyq mindettemelermen tikeleı baılanysty. Al qazirgi 2014-2015 jyldary damýshy elderdiń ýaqyty da kelgen tárizdi. Eń birinshi bul bizdiń aınalamyzdaǵy elderdiń rynoktary: Reseı, Qytaıǵa da qatysty», - dedi K. Másimov. Bul rette Úkimet basshysy Reseı ekonomıkasynyń báseńdegenin, Qytaı qarqyny da tómendep turǵanyn alǵa tartty. Premerdiń sózine qaraǵanda, bul daǵdarys tolqyny atalǵan elderdiń kompanııalar qyzmetine de, iri taýar óndirýshilerge de áser etpeı qoımaıdy. «Biz bes aıdyń qorytyndysynda da negizgi taýar óndirýshilerimizdiń Reseıge, basqa elderge eksportynda birshama ózgerister oryn alyp otyrǵanyn baıqaımyz. Al bul quldyraýdyń jaǵymsyz saldarynan qutylý úshin biz óz jumysymyzdy tórt baǵyt boıynsha josparlap otyrmyz. Onyń birinshisi - bizdiń dástúrli ekonomıka sektoryn qoldaý. Sońǵy 2,5 jarym jylda biz elimizdiń barlyq taýar óndirýshilerimen kezdestik. Olardyń suraqtaryn tyńdap shyqtyq, sheshýge tıisti másele de bizge belgili», - dedi K. Másimov.
Budan bólek, Úkimet basshysy ekinshi baǵyt retinde óńdeýshi ónerkásip sektoryn atady. Bul rette Memleket basshysy Ulttyq qordan 1 trln. teńge qarajat bólý týraly sheshim qabyldaǵany este. Bunyń basym bóligi óńdeýshi ónerkásipti qoldaýǵa baǵyttalatyn bolady.
«Úshinshi baǵyt - ınnovatsııalyq, ǵylymı qamtymdy ekonomıkany damytý. Bul - keleshek ekonomıkasy, odan birden nátıje kútýge de bolmaıdy. Sondyqtan onyń qaıtarymy da keleshektiń úlesinde. Tórtinshi baǵyt - qyzmet kórsetý sektory men shaǵyn jáne orta bıznesti damytý. Bunda da biz osy baǵyt úshin tyń serpin qadamdaryn jasaýǵa tıispiz. Shaǵyn jáne orta bıznes úshin protsedýralardy jeńildetip, qarjylandyrýdyń qosymsha arnalaryn asha túsýge tıispiz. Halyqaralyq qarjy quraldaryn da tartamyz, jumys jalǵasýda. Dál osy tórtinshi baǵyt jumys oryndaryn qurýdyń negizgi fokýsy. Shaǵyn jáne orta bıznes pen qyzmet kórsetý salasy damýǵa dem bere alady», - dedi Kárim Másimov.