Úkimet 2020 jylǵa deıin aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeý josparyn bekitti
Jalpy, ótken jyly aýyl sharýashylyǵy jáne azyq-túlik ónerkásibiniń ónimin qaıta óńdeý óndirisiniń kólemi 930 mlrd. teńgeni ne bolmasa 5,5 mlrd. AQSh dollaryn qurady. Bul rette 3 mlrd. dollardyń ónimi elimizge ımporttalsa, eksportqa shyǵarylǵan taýardyń quny 1,1 mlrd. dollarǵa jetken. Demek, tutyný kólemindegi óndiristiń úlesi shamamen 60 paıyzdy qurap otyr degen sóz. Qalǵan 40 paıyz ónim ımporttalatyny anyq. Al tutyný qurylymynan alyp qarar bolsaq, onda qaıta óńdelgen aýyl sharýashylyǵy ónimderindegi azyq-túliktiń barlyq negizgi túrleriniń 80 paıyzy otandyq óndirýshilerdiń úlesinde.
Osy rette qaıta óńdelgen negizgi azyq-túlik taýarlarynyń shetelden aǵylýyna tosqaýyl qoıýdy maqsat tutqan elimizdiń Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi 2013-2020 jyldarǵa arnalǵan aýyl sharýashylyǵy jáne azyq-túlik ónerkásibiniń ónimin qaıta óńdeýdi damytý boıynsha is-sharalardyń keshendi josparyn ázirlep, ony búgin Úkimet otyrysynda mınıstrlerdiń biraýyzdan qoldaýymen bekitilýine qol jetkizdi.
Atalǵan másele boıynsha baıandama jasap, basymdyqty baǵyttardy aıqyndap ótken Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Músilim Ómirııaevtiń alǵa tartqan derekterine qaraǵanda, 2012 jyly elimizde 4,8 mln. tonna sút óndirilse, onyń 85 paıyzy jeke qosalqy sharýa qojalyqtarynyń úlesine tıesili. Bul rette óndiristiń jalpy kólemindegi qaıta óńdeý úlesi 35 paıyzdy ne bolmasa 1,68 mln. tonna sútti quraıdy. «Eksport kólemi 22 myń, al ımport 903 myń tonnany quraıdy. Іshki tutyný kólemi - 2,5 mln. tonna. Іshki tutynýdaǵy otandyq óndiristiń úlesi 65 paıyzǵa teń, al qalǵan 35 paıyzy ımporttalady. Osylaısha, sútti qaıta óńdeýde óndiristi arttyrý ári ımportty yǵystyrý úshin zor áleýet bar»,- degen ol atalǵan saladaǵy kemshilikter qatarynda shıkizat súttiń jetkiliksizdigin, qural-jabdyqtardyń tozý úlesiniń joǵarylyǵyn, aınalym qarajattyń joqtyǵyn atap ótti.
Al atalǵan kúrmeýi kóp kúrdeli máselelerdi sheshý úshin Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi 2020 jylǵa deıin respýblıka aýmaǵynda sút qabyldaıtyn 212 pýnkt uıymdastyrýdy qolǵa almaq. Sondaı-aq qaıta uıymdastyrylǵan shaǵyn 2 myńǵa jýyq sharýa qojalyqtardan sút jınaý úshin 400 iri sút tasymaldaıtyn kólikter de satyp alynady. Al jınalǵan sútti satyp alyp qaıta óńdeıtin kásiporyndarǵa memleket tarapynan qoldaý sharalary kórsetiledi. Atap aıtqanda, satyp alatyn shıkizatyna, nesıe boıynsha syıaqy stavkalaryna, qajetti qural-jabdyqtar satyp alýǵa sýbsıdııa beriledi. Mine osyndaı qolǵa alynǵan sharalardyń arqasynda 2020 jylǵa qaraı sútti qaıta óńdeý jylyna 1,3 mln. tonnaǵa artýy tıis. Bul maqsattarǵa «Agrobıznes-2020» baǵdarlamasy aıasynda 2020 jylǵa deıin 59,7 mlrd. teńge qarastyrylǵan.
Kelesi basymdyqty baǵyttardyń biri - etti qaıta óńdeý salasy. Baǵyttyń basty maqsaty - elimizge keletin et ımportynyń jolyn kesip, ekport kólemin arttyrý. Bul salanyń kenjeleýine negizinen shıkizat sapasynyń tómendigi men jeke qosalqy sharýashylyqtardyń shalǵaı ornalasýy qolbaılaý bolyp tur. Al ony sheshý úshin mınıstrlik 2020 jylǵa deıin etti qaıta óńdeıtin kásiporyndarǵa nemese deldaldarǵa jeke qosalqy sharýashylyqtardan et jınaý úshin mal tasıtyn 30 kólik pen tońazytqyshy bar 63 mashına satyp alýǵa memlekettik qoldaý kórsetpek. Osyndaı memlekettik qoldaý sharalarynyń nátıjesinde 2020 jylǵa qaraı qaıta óńdeletin ettiń kólemi 130 myńǵa, al eksporttalatyn ettiń kólemi 100 myń tonnaǵa jetedi degen boljam bar. Bul maqsattarǵa 2020 jylǵa deıin 13,4 mlrd. teńge qarastyrylǵan.
Sondaı-aq 2020 jylǵa deıin «Agrobıznes-2020» baǵdarlamasy aıasynda jemis-jıdek pen kókónis ónimderin qaıta óńdeýge 3,2 mlrd., maıly dándi-daqyldarǵa 17,8 mlrd. teńge, bıdaıdy tereń qaıta óńdeýge 9,83 mlrd. teńge, qant óndirisine 14 mlrd. teńge, jún men terini qaıta óńdeýge 816 mln. teńge bólip, salanyń tamyryna qan júgirtý mejesi alǵa qoıylǵan. Al otandyq ónimniń eselep artýy úshin memleketke kásiporyndardy ydys ári býmamen qamtamasyz etý, jasandy azyq-túliktiń taralýyna tosqaýyl qoıý, naryqty jasyryn dempıngten qorǵaý qajet.
Otyrystyń qorytyndylaı kele aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn qaıta óńdeý máselesi jyl boıy barlyq múddeli memlekettik organdar tarapynan keńinen talqyǵa túskenin atap ótken Úkimet basshysy S.Ahmetov: «Degenmen, men Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń, Ekonomıka mınıstrliginiń (Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligi), barsha qarjy-ekonomıkalyq bloktyń, qarjy sektorlarynyń, bizdiń damý ınstıtýttarynyń nazaryn myna jaıtqa aýdarǵym keledi. Aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn qaıta óńdeýdi nesıeleýde biz stavkany 7 paıyzǵa deıin aıqyndadyq. Taǵy da atap ótkim keledi, qaıta óńdeý úshin bul áli de bolsa joǵary deńgeıli paıyzdyq stavka. Bank sektory naryǵynda bul 12-13 paıyz ekendigi túsinikti. Biraq, qaıta óńdeý salasy, ıaǵnı mashına jasaý men qaıta óńdeý úshin 7 paıyzdy tómendetý kerek», - dedi.
Osydan keıin jospar jobasyn Mınıstrler kabıneti músheleri biraýyzdan maquldap, Premer-Mınıstr Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine atalǵan jospardyń oryndalýyn qatań baqylaýǵa alýdy tapsyrdy.