Ýfada túrkitanýǵa arnalǵan qos ǵylymı jıyn ótti

ASTANA. QazAqparat - Halyqaralyq Túrki akademııasynyń (TWESCO) qoldaýymen Bashqurtstan astanasy Ýfa qalasynda «Oral-Altaı: ǵasyrlardan bolashaqqa» atty túrkitanýshylar konferentsııasy jáne «Reseı halyqtary tilderiniń dıalektologııasyndaǵy ózekti problemalary» atty búkilreseılik ǵylymı konferentsııa bolyp ótti.

Akademııanyń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, Bashqurtstan Respýblıkasy Ǵylym akademııasy uıymdastyrǵan kórnekti túrkitanýshy ǵalym Edhıam Tenıshevtiń 95 jyldyǵyna oraılastyrylǵan «Reseı halyqtary tilderiniń dıalektologııasyndaǵy ózekti problemalary» búkilreseılik ǵylymı konferentsııasy osymen VII ret uıymdastyrylyp otyr.

VII búkilreseılik ǵylymı konferentsııanyń ashylý saltanatynda akademııa qyzmetkeri Á.Abaeva TWESCO basshysy Darhan Qydyráliniń arnaıy quttyqtaý hatyn oqyp berdi. Budan bólek, plenarly otyrysta RǴA Ýfa Ǵylym ortalyǵy prezıdıýmynyń tóraǵasy Ýseın Djemılev pen Bashqurtstan Respýblıkasy Ǵylym akademııasynyń prezıdenti Alfıs Gaıazov quttyqtaý sóz sóılep, qatysýshylarǵa sáttilik tiledi.

Ǵylymı jıyndarda Qazaqstan, Ózbekstan, Tatarstannan jáne Reseıdiń ózge óńirlerinen kelgen ǵalymdar túrkitanýdyń kókeıtesti máselelerin ortaǵa salyp, baıandamalar jasady. Qos konferentsııanyń qorytyndysy boıynsha arnaıy rezolıýtsııalar qabyldandy.

Aıta ketý kerek, Edgem Rahımovıch Tenıshev -  1921 jyly dúnıege kelgen reseılik  túrkitanýshy ǵalym. Reseı Ǵylym akademııasynyń Til bilimderi ınstıtýtynyń Oral-Altaı tilderi bólimin basqarǵan, sonymen qatar «Sovettik túrkologııa» («Sovetskaıa tıýrkologııa») jýrnalynyń bas redaktory bolǵan. «Túrki tilderiniń salystyrmaly-tarıhı grammatıkasy» («Sravnıtelno-ıstorıcheskaıa grammatıka tıýrkskıh ıazykov») atty kóptomdyq basylym 2004 jyly ómirden ozǵan Edgem Tenıshevtiń bas redaktorlyǵymen jaryq kórgen. Jalpy 60-tan astam ǵylymı mura qaldyrǵan ǵalym «Kóne túrki sózdigin» qurastyrýshylardyń biri.