ÚEU-nyń Derekter qoryna 4,5 myńnan astam uıym málimetterin usynǵan - Q. Asylov
Nátıjesinde ÚEU-nyń áleýmettik jobalaryn qarjylyq qoldaýdyń jańa nysany engizildi, olar Qoǵamdyq keńester qyzmeti aıasynda jańa mártebe men rólge ıe boldy, áleýmettik saladaǵy ÚEU jumysy týraly qoǵamdyq esepti usyný tájirıbesi keńeıdi. Memlekettik rámizder salasyndaǵy zańnamany ázirleý jáne oryndaý monıtorıngi úrdisindegi qoǵamnyń rólin arttyrý úshin arnaıy Sarapshylyq keńesi quryldy.
Sondaı-aq, Úkimet quramynda úkimettik emes uıymdarmen ózara is-áreket jónindegi ýákiletti organ anyqtaldy. Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıteti quzyretine ÚEU máseleleri tikeleı kiredi.
ÚEU men memlekettiń ózara is-áreketi salasyndaǵy reformalardyń qazirgi jaǵdaıy jáne damý keleshegi týraly tolyǵyraq osy komıtettiń tóraǵasy Asylov Qýanysh Jumabekuly jaýap berdi.
- Qýanysh Jumabekuly, sizdiń pikirińizshe, búgingi tańda úkimettik emes uıymdarmen ózara is-áreket salasy boıynsha Ult josparynda qarastyrylǵan sharalar qanshalyqty tabysty iske asýda?
- ÚEU-men ózara is-áreket júıesin jetildirý boıynsha jumystarymyz, eń aldymen, qoǵam suraýyna jáne salanyń bastan ótkerip otyrǵan qazirgi qajettiligine baǵdarlanǵanyn atap ótkim keledi. Qazirgi ýaqytta ÚEU-men ózara is-áreket jumystaryn batyl túrde jeke sala retinde qarastyrýǵa bolady, óıtkeni bul salada áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń aýqymdy máselelerin sheshýmen aınalysyp júrgen sýbektiler az emes. Jeke statıstıka jáne jumysbastylyqty esepke alý júrgizilýde, «úkimettik emes sektor» sýbektilerimen qatar, ÚEU-nyń barlyq jobalary, olardyń ataýly toptarmen jumys jasaý, sektorda paıdalanǵan jeke jáne memlekettik ınvestıtsııalar týraly aqparattardy jınaý men kópshilikke usynýdyń arnaıy Derekter qory iske qosyldy.
Ult jospary aıasynda ÚEU-men yntymaqtastyqqa qatysty barlyq qabyldanǵan sharalar - ÚEU jáne qoǵamdyq sarapshylarmen birlese atqarǵan jumystyń jemisi.
Kóptegen usynymdar Azamattyq forým aıasynda ázirlendi. Bul, mysaly, kepildi qarjylandyrý júıesin júrgizýge qatysty. Basqa máseleler arnaıy dıalog alańdarynda pysyqtaldy. Mysaly, bizdiń mınıstrlikte ÚEU-men ózara is-áreket jónindegi úılestirý keńesi, syrtqy ister mınıstrliginde - adam quqyǵy máseleleri jónindegi konsýltatıvtik-keńesshi organ jumys jasaıdy.
ÚEU-men baılanys arnalary tıimdi jolǵa qoıylǵan, sektordyń damýyndaǵy barlyq mańyzdy máseleler ınstıtýtsıonaldy reformalarda kórinis tapqan.
Sondyqtan, biz Ult josparyn iske asyra otyra, ózimizdiń rólimizdi nátıjeli atqarýdamyz jáne jalpy sektordyń, sondaı-aq áleýmettik saladaǵy ÚEU-men yntymaqtastyǵymyzdyń negizgi aspektileriniń tabysty damýyna sebepshi bolýdamyz dep sanaımyn.
- Naqtyraq aıtsaq, qazir ÚEU men memlekettiń ózara is-áreketi salasynda qandaı ózekti máseleler kún tártibinde tur jáne qandaı sheshimder qabyldanýda?
- Árıne, bizdiń ÚEU Derekter qory aıasynda qalyptastyryp jatqan tájirıbemiz kópshilikti alańdatýda.
Ótken jyldyń jeltoqsan aıynda «Kommertsııalyq emes uıymdar týraly» Zańǵa ózgerister engizildi, onda kommertsııalyq emes uıymdardyń eseptilikti usyný normalary naqtylandy.
Zańda mundaı talaptar qarastyrylǵan bolatyn, alaıda osy málimetterdi kim jáne qandaı tártipte qabyldaıtyny kórsetilmegen.
Endi zańdy túrde ýákiletti organ anyqtaldy - ol ÚEU Derekter qory arqyly kommertsııalyq emes uıymdardyń esebin qabyldaıtyn Mádenıet jáne sport mınıstrligi.
Árıne6 kópshilikti ÚEU Derekter qory aıasyndaǵy bizdiń jolǵa qoıǵan tájirıbemiz alańdatady.
Derekter qory - bul 2017 jyldan bastap ÚEU-lar elektrondy sandy qoltańba arqyly tirkelgennen keıin ózderiniń aqparattaryn on-laın túrinde ornalastyra alatyn portal formasyndaǵy qoǵamdyq aqparattyq resýrs. Biz bıylǵy jyly ÚEU esepterin poshta arqyly nemese qolma-qol qabyldadyq jáne portalǵa árbir uıym týraly aqparatty ózimiz engizýdemiz.
Búgingi kúni Derekter qoryna 4,5 myńnan astam uıym málimetterin usyndy. Sonymen birge shamamen 25 myńdaıy tirkeldi, salyq eseptiligin 10 myńnan astam uıym tapsyrýda.
ıAǵnı, Derekter qory bizge qandaı uıym shyn máninde jumys jasap turǵanyn, qaısysy tek qaǵaz túrinde bar ekenin naqty anyqtaýǵa múmkindik beredi. Budan basqa, biz sektor, naqty jumyspen qamtý, ekonomıkaǵa qosqan úlesi jáne ishki jalpy ónimdi qurýǵa qatysýy týraly statıstıkalyq esep pen aqparattar jıyntyǵy júıesin retteı alamyz.
Derekter qorynyń jumys jasaýy memlekettik qyzmetterdiń bir bóligin úkimettik emes sektor men ózin-ózi retteıtin uıymdarǵa berý týraly Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý turǵysynan óte mańyzdy. Osylaısha, «úshinshi sektor» memleket pen bıznes atynan túsetin seriktestikter tarapynan ashyqtyq pen senimniń jańa joǵary deńgeıine ıe bolady. Sondaı-aq qolda bar resýrstar jáne qoǵam men azamattardyń tutyný múmkindikterin taldaýǵa arnalǵan naqty qural.
Derekter qoryna málimetter usynbaǵan uıymdar úshin ákimdiktermen birlese otyryp, ÚEU salasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasymen belgilengen tártipte málimetterdi usyný qajettiligi jóninde túsindirý jumystary júrgizilýde.
Osy jumys barysynda ózderiniń qyzmetterin burynnan toqtatqan jáne tek zańdy tulǵalar derekter qorynda turǵan kóptegen uıymdar anyqtalýda. Osylaısha, ÚEU Derekter qory aıasynda jumys jasaı otyra, biz jumys jasaıtyn uıymdar boıynsha naqty jaǵdaıdy qalyptastyramyz jáne salyq qyzmeti, statıstıka jáne ádilet organdary jumysyna aıtarlyqtaı kómektemesiz.
- Sońǵy jyldary ÚEU men memlekettiń yntymaqtastyǵy tájirıbesin jetildirý boıynsha qandaı sharalar qabyldanǵany jóninde jalpy sıpattama berip ótseńiz?
- Ashyǵyn aıtqanda, ÚEU men memlekettik ózara is-áreket tájirıbesindegi jáne osy salany retteıtin zańnamadaǵy sońǵy on jyldaǵy aıtarlyqtaı ózgerister keıingi eki jylda engizildi. Bul bizdiń áleýmettik saladaǵy yntymaqtastyqtyń damýynda júıeli túrde jumys jasaǵanymyzben túsindiriledi jáne ÚEU men memlekettiń seriktestigi belsendiliktiń joǵary deńgeıine jetti.
2005 jyly Ekinshi Azamattyq forým qorytyndysy boıynsha ÚEU-nyń Úkimetke arnalǵan usynymdarynyń birinshi jospary qabyldandy. Sol ýaqyttan beri ÚEU sektory san jaǵynan ǵana emes, kásibılik jaǵynan da aıtarlyqtaı ósti. Áleýmettik saladaǵy jumystar jáne memlekettik áleýmettik tapsyrys qarajatymen qosa, sheteldik donorlyq baǵdarlamalar aıasynda da áleýmettik jobalardy iske asyrýdyń úlken tájirıbesi jınaldy.
Sonymen qatar, Azamattyq forým jáne barlyq deńgeıde jumys jasap turǵan basqa da dıalog alańdary negizinde bılik pen úkimettik emes sektordyń jalpyulttyq dıalogynyń tıimdi úlgisi qalyptasty.
Nátıjesinde, barlyq jańalyqtardyń negizin búgingi tańda «úshinshi sektordyń» bastamasy men belsendi qatysýy qurap otyr.
Mysaly, 2014 jyly ÚEU-men bilesip memlekettik áleýmettik tapsyrys boıynsha baıqaý rásimderin jeńildetý bóliginde memlekettik satyp alý týraly zańǵa túzetýler ázirlendi jáne ózgerister engizildi. Nátıjesinde ÚEU kelisim-shart pen ótinimdi qosymsha qarjylyq qamtamasyz etýden bosatyldy. ÚEU áleýmettik jobalardy iske asyrýǵa alǵytólemder ala bastady. Sondaı-aq halyqaralyq tájirıbe jáne jobalyq tásilge negizdelgen, áleýmettik jobalardy iske asyrýǵa arnalǵan ÚEU ótinimderin baǵalaýdyń jańa rásimderi engizildi. Ótinimder balldyq júıe boıynsha zańnamada kórsetilgen ólshemderge sáıkes úzdik jobany anyqtaıtyn qoǵamdyq sarapshylardy tarta otyryp baǵalana bastady. Bundaı tásil baıqaýdy ótkizý kezindegi dempıngke jol bermeý kezinde óte mańyzdy.
2015 jyly Ult jospary aıasynda áleýmettik jobalardy qoldaýdyń jańa nysany zańdy túrde engizildi - ÚEU arnalǵan granttar men syılyqaqylar, ol memlekettik satyp alý rásimderinsiz bólýge baǵdarlanǵan jáne materıaldyq jáne tehnıkalyq jabdyqtardy kúsheıtý úshin qoldanylýy múmkin.
2015 jyl boıy biz ÚEU toptarymen birlese otyryp memlekettik satyp alý arqyly iske asyrylatyn ÚEU áleýmettik jobalaryn monıtorıngileý men baǵalaýdyń jańa júıesin ázirledik. Ony qoldaný boıynsha pılotty joba iske qosyldy jáne qazirgi ýaqytta osy ádistemeni normatıvtik tártipte bekitý pysyqtalýda.
Sondaı-aq úkimettik emes uıymdar bastamasymen jáne bizdiń qoldaýymyzben ÚEU áleýmettik qyzmetteriniń standarty jobasy ázirlendi. Biz ony zańnama deńgeıinde engizýge daıyndaý ústindemiz.
Sektor ishinde damý úrdisi júrip jatqanyn atap ótken jón. Mysaly, 2014 jyldan bastap ÚEU arasynda ereje men kelisimniń ishki jıyntyǵyn qarastyratyn «ÚEU etıkasynyń kodeksi» jobasy belsendi túrde talqylanýda.
Eýroodaqtyń kóptegen elderinde qoǵamdyq kelisim deńgeıinde bekitiletin jáne sektor ishindegi qatynasty retteıtin mundaı qujattar bar. Qazaqstandyq ÚEU-lar osy tájirıbege kelýi Qazaqstanda básekelestiktiń turaqty júıesiniń qalyptasqanyn bildiredi jáne ÚEU-lardyń áleýmettik qyzmet naryǵy turaqty suranys pen usynysty qalyptastyratyn ornyqty jaǵdaıda degen sóz.
Osylaısha, «úshinshi sektor» ishki tutynýdan bastaý ala otyryp, ózderiniń qyzmetterin retteýge arnalǵan erejeler men normalardy ózderi ázirleýge arnalǵan qarqyndy damýdyń jańa deńgeıine shyqty.
Sondaı-aq, bul mańyzdy kórsetkish «úshinshi sektordyń» damýyna qolaıly jaǵdaı jasaýdaǵy barlyq memlekettik organdardyń jumysy.
- Qabyldanǵan ózgertýlerdi eskere otyryp, memlekettik áleýmettik tapsyrys aıasyndaǵy jumystardy qalaı sıpttaýǵa bolady?
- Memlekettik áleýmettik tapsyrys statıstıkasyna kóz júgirtsek, sońǵy eki jylda onyń kólemi úshten bir bólikke artty. 2014 jyly respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterde memlekettik áleýmettik tapsyrysqa shamamen 5,5 mıllıard teńge qarastyrylǵan. Osy jyly - 9,2 mıllıard teńge.
Sonymen qatar, jergilikti qarjylandyrý úlesi aıtarlyqtaı ósken. Budan basqa, jergilikti atqarýshy organdardyń memlekettik áleýmettik tapsyrys aıasy jáne salasy keńeıdi. Qazirgi kezde ÚEU-men jumys tek qana oblys ortalyqtary men qalalarda ǵana emes, aýdandarda, aýyldyq deńgeıde de jolǵa qoıylǵan. Sondaı-aq, barlyq jergilikti áleýmettik sala basqarmalary ózderiniń jobalaryn ÚEU-men birlesip iske asyrady: densaýlyq saqtaý, áleýmettik qorǵaý, bilim berý, sport, týrızm, jastarmen ózara is-qımyl.
Úsh jyl buryn osy jumystardy negizinen tek ishki saıasat jáne bilim berý basqarmalary júrgizgen.
Eger ÚEU memlekettik áleýmettik tapsyrys aıasynda iske asyrǵan jobalardyń taqyryptary boıynsha qarastyratyn bolsaq, ol salalyq jaǵynan aıtarlyqtaı keńigen. Qazir negizgi úles salmaqty - 17%-dy áleýmettik qyzmet jáne múgedektermen, áleýmettik qorǵalmaǵan toptarmen jumys jasaýǵa baǵyttalǵan jobalar quraıdy, 15% - ár túrli salalardaǵy azamattardyń bilim deńgeıin jáne quqyqtyq bilimin arttyrý jónindegi jobalar. 14%-y qoǵamdyq kelisim men ulttyq birlikti nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan, 13% - jastar, balalar jáne jasóspirimdermen jumys jasaý, 12%-y salaýatty ómir salty, nashaqorlyqpen kúres, oblystardaǵy sport pen týrızm bastamalaryn damytý salasynda iske asyrylatyn jobalar quraıdy.
Bul ÚEU jumysy jergilikti qoǵamdastyq deńgeıinde aıtarlyqtaı jyljyǵanyn jáne sektor áleýeti mınıstrliktiń aýqymdy aqparattyq jobalaryn iske asyrýdan halyq pen shaǵyn ataýly toptardyń máselelerin sheshýge oıysqanyn bildiretin jaqsy úrdis.
Árıne, memlekettik áleýmettik tapsyrys salasynda odan ári pysyqtaıtyn jáne jetildiretin kóptegen máseleler qalyp otyr.
Eń aldymen, memlekettik áleýmettik tapsyrysty iske asyrý barysyn monıtorıngileý jáne ÚEU-nyń tıimdi qyzmetterin baǵalaý rásimderin damytý mańyzdy. Osyǵan oraı biz standarttardy engizýmen jumys jasap jatyrmyz.
Sonymen qatar, zańnamanyń tujyrymdamalyq negizin naqtylaý talap etiledi. Mysaly, memlekettik áleýmettik tapsyrysty «baǵalaý» uǵymyn engizý qajet. Qazirgi kezde «monıtorıng» uǵymym bar, al «baǵalaý» uǵymy zańmen belgilenbegen.
Taǵy bir mańyzdy sát - qoǵamdy memlekettik áleýmettik tapsyrys taqyryptaryn qalyptastyrý úrdisine tartý. Qazirgi tańda taqyryptardy, negizinen, memlekettik organdar salalyq jáne aýmaqtyq strategııalyq qujattardy, Úkimet tapsyrmalaryn basshylyqqa ala otyryp jasaıdy.
Alaıda shaǵyn áleýmettik toptarmen jumys jasaýǵa arnalǵan memlekettik áleýmettik tapsyrys resýrstaryn jappaı qoldanýdyń qalyptasqan úrdisin eskere otyryp, taqyryptardy qalyptastyrý protsessine olardy keńinen tartýdy qamtamasyz etý qajet.
Memlekettik tapsyrysty bólýge jáne eń qajetti jobalarǵa daýys berýge arnalǵan qoǵam bastamalaryn jınaýdy qamtamasyz etetin arnaıy aqparattyq resýrstardyń qyzmetin qamtamasyz etý boıynsha AQSh jáne Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń basqa da elderiniń oń tájirıbeleri bar. Jaqyn arady biz Qazaqstanda osyndaı resýrsty engizýdi jáne onyń jumysyn normatıvtik retteýmen qamtamasyz etýdi josparlaýdamyz.
- Siz jaqyn arada ÚEU sektoryn damytýdy normatıvtik jáne uıymdastyrýshylyq jaǵynan qamtamasyz etýde taǵy da neni mańyzdy jáne qabyldaý qajet dep sanaısyz?
- Jetinshi Azamattyq forým jaqyndap keledi, ol dástúr boıynsha osy jyldyń qarashasynda ótkiziletin bolady. Onyń alańynda qazirdiń ózinde ÚEU qatysýymen ártúrli pikirtalas alańdaryndaǵy kún tártibinen túspeı júrgen ózekti máselelerdiń keń aýqymy boıynsha sheshimder qabyldanady jáne Úkimet tapsyrmalary qalyptastyrylady.
Eń aldymen - ÚEU qyzmetin ártaraptandyrý máselesi. Onyń máni ÚEU-lardyń tar kólemdi salalyq mamandyqtaryn qalyptastyrýǵa jáne belgili bir saladaǵy olardyń qyzmetkerleriniń kásibıligin arttyrýǵa jaǵdaılar jasaý.
Bul jalpy álemdik úrdis jáne biz memlekettik qyzmetterdi úkimettik emes sektorǵa berý bóliginde osyndaı tásilderge asa qyzyǵýshylyq tanytýdamyz. Alaıda, munda shekteıtin normalardy emes, kerisinshe qajetti yntalandyrýdy qurýymyz qajet jáne osy máselege asa nazar aýdaryp, jete pysyqtaý kerek.
Mysaly, ÚEU-lar tar kólemde daıyndalǵan qyzmetkerlerdiń turaqty shtatyn ustap turýǵa jáne belgili bir qyzmet túrlerine tartý mártebesine jáne memleket pen bıznes tarapynan kepilge ıe bolýǵa ózderi múddeli bolýy tıis.
Taǵy bir mańyzdy másele - volonter qozǵalysy men erikti bastamalardy damytý. Qazirgi ýaqytta «Volonter qyzmeti týraly» zań jobasy ázirlendi, onda volonterlikti damytýmen aınalysatyn ÚEU-lardyń quqyqtyq mártebesi men qepildik berýdi anyqtaý usynylǵan. Jaqyn arada ony pysyqtaý jáne bizdiń tájirıbemiz ben zańnamaǵa, sonyń ishinde jergilikti qaýymdastyq pen uıymdar tutynýshylyǵyn eskere otyryp, sáıkestendirý jumystary jalǵasatyn bolady.
Taǵy bir basymdyq - sheteldik seriktestiktermen yntymaqtastyqty damytý. Mundaǵy asa mańyzdy sát - áleýmettik jobalar men baǵdarlamalardy qarjylandyrý barysyndaǵy is-qımyldy kelisý. Qazaqstannyń sheteldik ınvestıtsııalardy tartýda mańyzdy bolyp tabylatyn áleýmettik salalarda kezek kúttirmeıtin qajettiligi bar. Ózimizdiń ishki qajettiligimizdi eskere otyryp talap etiletin taqyryptar boıynsha ortaqtasa jumys júrgizý úshin biz jumys jasaıtyn jáne múmkindikterdi talqylaıtyn bolamyz.
Qazir bizdiń, QR SІM-men birge, Qazaqstandaǵy Eýroodaq ókildigimen yntymaqtastyqta tabysty tájirıbemiz bar. Budan keıin de osy baǵytta biz sheteldik donorlarmen yntymaqtastyǵymyzdy damyta beretin bolamyz.
- Instıtýtsıonaldy reforma aıasynda ÚEU men qoǵamdyq sarapshylardyń jańa qyzmetteri men mártebesin qarastyratyn taǵy da birqatar zańnamalyq bastamalar qabyldandy. Bul «Qoǵamdyq keńester týraly» Zań, sondaı-aq Sarapshylyq keńes týraly erejege qatysty memlekettik rámizder týraly zańnamadaǵy jańalyqtar. Sondaı-aq, Sizdiń Komıetet osy máseleler boıynsha jumystardy júrgizýde ýákiletti organ bolyp tabylady. Siz ne aıtar edińiz, osy baǵyttarda qandaı jumystar júrgizilýde?
- Árıne, Ult jospary Qoǵamdyq keńesterdiń qyzmetin damytý boıynsha mańyzdy jumystardy uıymdastyrý úshin túrtki boldy. «Qoǵamdyq keńester týraly» Zań jarty jyl boıy jumys jasap keledi jáne osy ýaqyt ishinde Qoǵamdyq keńes músheleriniń jergilikti qaýymdastyqpen jáne memlekettik organdarmen jaqsy yntymaqtastyq tájirıbesi jolǵa qoıyldy.
Osy keńesterdiń kóptegen tabysty qyzmeti olardyń ókilderiniń belsendiligi men qulshynysy arqasynda qamtamasyz etilýde.
Qoǵamdyq keńester aıasyndaǵy zań jáne qyzmet daǵdysy biz úshin jańa tájirıbe bolyp tabylady, sondyqtan da taǵy da jetildirýdi talap etedi. Olardy qarjylandyrý, otyrystaryn uıymdastyrýshylyq súıemeldeý, ártúrli deńgeıdegi keńester arasyndaǵy kezdesýlerdi jáne t.b. qamtamasyz etý máseleleri bar.
Osy barlyq máselelerde biz Parlament Májilisi depýtattarymen birlesip jumys jasaýdamyz, ártúrli Qoǵamdyq keńesterdiń jumys tájirıbesin zertteýdemiz, olardyń belsendilerimen kezdesý ótkizemiz, semınarlar men praktıkalyq trenıngter uıymdastyramyz.
Osy jumysta EQYU, Eýroodaq, BUU jáne ıÝSAID ókilderi jaqsy qoldaý kórsetýde. Olardyń belsendi qatysýymen óńirlerde birqatar semınarlar uıymdastyryldy, ádistemelik materıaldar daıyndaldy, Qoǵamdyq keńester jumysyndaǵy sheteldiń tájirıbeleri týraly aqparat usynyldy.
Osylaısha, Qoǵamdyq keńesterdiń qyzmeti jáne olardyń jumysyn jolǵa qoıý tájirıbesi bizdiń Mınıstrliktiń, sondaı-aq Parlament depýtattarynyń jáne barlyq úkimettik emes sektor men sarapshylyq qaýymdastyqtyń mańyzdy basymdaqtarynyń qatarynan tabylady.
Sondaı-aq biz memlekettik rámizder men geraldıkalyq belgiler máselesi jónindegi Sarapshylyq keńestiń aıasynda ÚEU men sarapshylyq qaýymdastyq ókilderimen belsendi jumysty jolǵa qoıýdamyz. Sarapshylyq keńes bazasynda ǵylym salasynyń jumysshylary, Qoǵamdyq zańgerler ujymy jáne Ulttyq geraldıkalyq ujymy kirgen entýzıasterdiń jaqsy quramy qalyptastyryldy.
Biz aýmaqtyq rámizderdi qoldaný tájirıbesine taldaý júrgizdik, Qazaqstandaǵy osy salany retteıtin zańnama bazasyn zerttedik. Sondaı-aq bizdiń sarapshylarmen geraldıkalyq ǵylymnyń damýy jáne qazaqstandyq geraldıkanyń qalyptasý tarıhy boıynsha kóptegen materıaldar jınaldy. Biz osy materıaldar negizinde Qazaqstannyń aýmaqtyq rámizderine arnalǵan biregeı memlekettik stıldi qalyptastyratyn bolamyz.
Sarapshylyq keńestiń taǵy bir mańyzdy baǵyty saltanatty oqıǵalar aıasynda jáne patrıottyq sezimderin bildirýde azamattar men uıymdardyń Memlekettik rámizderdi, negizinen Memlekettik týdy qoldaný tájirıbesin jolǵa qoıý. Halyqaralyq tájirıbeni jáne ózimizdiń zańnamany eskere otyryp Sarapshylyq keńes josparynda Memlekettik týdy keńinen qoldaný jáne ornatý tártibin retteıtin ádistemelik materıaldar men katalogtardy daıyndaý qarastyrylǵan.
Osy jobalardyń aıaqtalýyna qaraı, biz BAQ-tardyń qatysýymen Sarapshylyq keńestiń qoǵamdyq otyrysyn ótkizýdi jáne sarapshylar jumysynyń nátıjesin usynýdy josparlaýdamyz.
Osylaısha, reforma barysynda engizilgen jańalyqtar qoǵamdyq áleýetti belsendirýge jáne mańyzdy memlekettik mindetterdi sheshýge qoǵamnyń qatysýy mehanızmderin aıtarlyqtaı keńeıtýge múmkindik berdi.
- Qýanysh Jumabekuly qyzyqty jáne jan-jaqty áńgimeńiz úshin rahmet! Qoǵam jáne ÚEU-men ózara is-áreketterdi damytý taqyryby azamattardy kóbirek qyzyqtyratyn másele qatarynda bolǵandyqtan Siz ben biz osy mańyzdy baǵyttardy talqylaýdy bolashaqta da jalǵastyramyz degen senimdemin.