ÚEU-ny qarjylandyrý nemese memleket azamattardyń bastamalaryn qalaı qoldaıdy — Lıma Dıas
ÚEU sektoryn damytý – demokratııa men ádildikke jasalǵan qadam
Azamattyq qoǵam ınstıtýttaryn damytý zamanaýı demokratııalyq memlekettiń negizi sanalady. Osy úrdistiń arqasynda qoǵam men bılik damyǵan quqyqtyq, áleýmettik, moraldyq jáne ekonomıkalyq qatynastardy qurady. Taza ári túsinikti. Tek osylaı ǵana damyp, aınalamyzda bolyp jatqan jaıttardy ózgerte alamyz.
Azamattyq qoǵam qurýdyń basty mehanızmderiniń biri - úkimettik emes uıymdar. Memleket úkimettik emes salany qoldaýy qajet, ıaǵnı, qoǵamdyq bastamalar memlekettik qarjylandyrýdy alýy kerek jáne ony ala alady. Alaıda munda bir suraq týyndaıdy. Mysaly, damytýǵa bergen granttardy alǵan ÚEU qyzmetine bılik tikeleı áser ete almaıdy degendi qalaı túsinýge bolady? Bul erekshe baqylaýda bolýy qajet mańyzdy nıýans.
Memlekettik emes sektorda memlekettik qarjylandyrýdy bólý kezinde tártipter men zańdylyqtardyń saqtalýyna kim jaýap beretinin talqylap kóreıikshi.
Úshinshi sektor
Damyǵan azamattyq qoǵam ómirdiń barlyq salasynda azamattyq belsendilikti júzege asyrýdy qamtamasyz etetin ınstıtýttarǵa súıenedi. Myqty azamattyq qoǵamsyz eshbir el turaqty demokratııalyq damý jolyna túse almaıdy. Halyq memlekettik basqarý úrdisine aralasý múmkindigine ıe bolý qajet.
Azamattyq qoǵamnyń damý úrdisi «úshinshi sektor» dep atalatyn salanyń damýymen tyǵyz baılanysty.
Úshinshi sektor – kommertsııalyq emes bastamalardy júzege asyrý úshin azamattar qurǵan úkimettik emes uıymdardyń barlyq spektrin jınaqtaıtyn tujyrymdama. Mundaı ınstıtýttarǵa ÚEU-dan basqa saıası partııalar, jergilikti qaýymdastyqtar, kásipodaqtar, dinı birlestikter, shyǵarmashylyq, qoǵamdyq jáne ǵylymı odaqtar, buqaralyq aqparat quraldary jatady.
Úshinshi sektor – qoǵamdy ózgertý úshin jumys isteýge daıyn qoǵamnyń bóligi.
Táýelsiz basqarý
Azamattyq qoǵamdy jasandy jolmen qurýǵa bolmaıdy. Álbette, úkimettik emes sektordyń isine memleket tikeleı aralaspaýy kerek, áıtpese ondaǵy jumys túptep kelgende óz mánin joǵaltady. Degenmen, ÚEU qyzmetin qarjylandyrý – joǵary minberlerden birneshe ret aıtylǵan qajetti mindet.
Sonymen qatar qazirgi tańda kommertsııalyq emes uıymdardy esepke alý sheshimin tappaǵan másele kúıinde qalyp otyr. Barlyq resmı derekkóz eldegi azamattyq birlestikterdiń qyzmeti men naqty jumys isteıtin uıymdardyń sany týraly jan-jaqty málimet alýǵa múmkindik bermeı tur.
Kez kelgen eldegi bul eki problemany memlekettik aqsha men úkimettik emes sektordyń ózara árekettesýiniń ashyqtyǵyna kepildik beretin uıym sheshe alady. Qazaqstanda bul máselemen ÚEU sektorynda granttardy bólý boıynsha biryńǵaı operator - «Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵy» KeAQ aınalysady.
Uıym 2016 jyly paıda boldy jáne búginde bul ortalyq jobalardy basqarý, áleýmettik jobalardy iske asyrý monıtorıngi men baǵalaý, sondaı-aq granttyq konkýrstardy ótkizý boıynsha jetekshi quzyretterdi toptastyrady. Meniń oıymsha, keıbir kedergilerge qaramastan (biraq olardy ósý múmkindigi retinde qarastyrýǵa bolady), uıym óziniń segiz jyldyq jumysy nátıjesinde qazirgi granttyq qarjylandyrý modelin aıtarlyqtaı ınstıtýtsıonaldyq ómirsheń qural retinde kórsetti.
Eki mıllıard teńgeden astam
2015 jyly memlekettik áleýmettik tapsyrys salasyna ózgerister engizý nátıjesinde ÚEU bastamalaryna tikeleı memlekettik qoldaýdyń balamasy retinde granttyq mehanızmniń normatıvtik-quqyqtyq bazasy qalandy. Búgingi tańda múddeli ÚEU-ǵa qatysý sharttary men tapsyrys berýshiler úshin granttardy ázirleý men olardy berý - biryńǵaı erejelerdi belgileıtin tıisti zańdar men normatıvtik aktiler arqyly retteledi.
Eger grant berý tetiginiń bastapqy kezeńinde negizgi memlekettik sýbekt QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi (búgingi kúnge deıin qatysýshylardyń ishindegi eń irisi ekenin atap ótken jón) ýákiletti organy bolsa, qazir grant operatory arqyly jergilikti atqarýshy jáne ortalyq memlekettik organdardyń da granttar berýge quzyreti bar.
Osylaısha, memlekettik granttardy ártaraptandyrý alǵash ret 2022 jyly jergilikti bıýdjet esebinen júzege asyryldy. Jergilikti atqarýshy organdardy jumyldyrý boıynsha keshendi jumystardy júrgizý Ortalyq memlekettik granttar tapsyrys berýshiler sanyn 17 esege arttyrdy (2016 jyly – ýákiletti organ atynan 1 tapsyrys berýshi, 2023 jyly – ýákiletti organ men jergilikti atqarýshy organdar atynan 17 tapsyrys berýshi), al kórsetilgen memlekettik qoldaý kólemi – 11 esege (2016 jyly – 194,5 mln. teńge, 2023 jyly – 2,1 mlrd. teńge) artty.
Ortalyq memlekettik granttardan basqa, korporatıvtik sektor esebinen memlekettik emes granttardy da beredi. 2021-2023 jyldar aralyǵynda ÚEU úshin Ortalyqtyń derbes kúshimen 165,8 mln teńgege 26 memlekettik emes grant tartylyp, berilgen bolatyn.
Munyń bári ne beredi
ÚEU granttyq qarjylandyrýǵa qatysý arqyly áleýmettik máselelerdi sheshý úderisine belsendi túrde qatysady. Atap aıtqanda, Ortalyq málimetterine sáıkes, sońǵy 4 jylda respýblıka boıynsha ÚEU derekqorynda jobalardy júzege asyratyn jáne óz qyzmeti týraly esep beretin belsendi ÚEU-nyń shamamen 13%-y jyl saıyn granttyq konkýrstar men memlekettik áleýmettik tapsyrystarmen qamtylǵan (2020 jyldan 2023 jylǵa deıin 2800-den astam ÚEU jobalardy júzege asyrǵan). Memleketten granttyq qoldaý alatyn ÚEU pýly shamamen 25%-ǵa ósti (2020 jyly – 117 granttyq joba, 2023 jyly – 136 granttyq joba). Keıbir úkimettik emes uıymdar birneshe granttyq jobany júzege asyrdy.
Sonymen qatar granttyq qarjylandyrý ÚEU-ǵa jobalardy basqarýdy «jańartýǵa» kómektesedi. Bul kórsetkish ótinimder sapasynyń artýy mysalynda anyq kórinedi. Eger 2020 jyly tehnıkalyq tekserý satysynda granttyq ótinimderden bas tartý úlesi 33%-dy qurasa (1 007 ótinimniń 332-si qabyldanbady), 2023 jyly ol kórsetkish 19,6%-ǵa deıin tómendep, 728 ótinimniń 143-i ǵana qabyldanbady.
Ashyqtyq jáne nátıjeler
ÚEU sektoryn damytý, joǵaryda aıtqanymdaı, qoǵamdy demokratııalandyrýdyń mańyzdy bóligi sanalady. Bul protsestiń qalaı júretinin túsiný úshin nátıjelerdi, olardyń qoldaný múmkindigin, ózektiligin jáne áleýmettik mańyzdylyǵyn baǵalaý júıesi qajet. Bul máseleni de aqshany bólý tetigi sııaqty baqylaýda ustaý qajet. Sondyqtan «Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵy» KeAQ bıýdjetti túgendeý úshin ǵana emes, granttardyń iske asyrylýyna baqylaý jasaý úshin, grant alýshylardyń áleýmettik jáne/nemese ekonomıkalyq salaǵa qosqan úlesin baǵalaý úshin de qajet. Basqasha aıtqanda, azamattyq qoǵamnyń múmkindikterine qol jetkize alatyn adamdardyń sanyn shamalaý múmkin emes.
Bul rette grant operatory júzege asyrylatyn jobalardyń qarjylyq ashyqtyǵyn ǵana emes, olardyń áleýmettik tıimdiligin de talap etedi. Qol jetkiziletin maqsattar, ákimshilik, tehnologııalyq jáne kadrlyq resýrstardyń jetkilikti sany kórsetiledi. Aıqyn, ólshenetin nátıjeler. Budan da ońaı ne bolýy múmkin?
Ótken jyly Ortalyq jobanyń benefıtsıarlary arasynda olardyń qanaǵattaný deńgeıi men jobalardyń áserin baǵalaý úshin saýalnama júrgizgen bolatyn. Bul saýalnama jobalardy iske asyrý qorytyndysy boıynsha júrgizildi jáne barlyq benefıtsıarlarǵa qoljetimdi boldy. Saýalnama granttardyń maqsatty toptarynyń ókilderinen tikeleı keri baılanys alýǵa jáne ÚEU jobalarynyń tıimdiligin arttyrý boıynsha usynystar ázirleýge múmkindik berdi. Saýalnama nátıjeleri áli de óńdelýde. Men onyń nátıjelerimen keıinirek mindetti túrde bólisemin. Alaıda qazirdiń ózinde naqty aıtýǵa bolatyn nárse – adamdar granttyq qarjylandyrý tetikterin jaqsyraq túsine bastady. Árıne , bul áli qol jetkimiz keletin nátıjeniń shegi emes.
Sapaly ózgerister
Barlyq protses yńǵaıly jáne ıntýıtıvti túsinikti jáne árıne, ashyq ári aıqyn bolýy kerek. Sondyqtan ótken jyldyń sońynda Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵynda túbegeıli qaıta qurylymdaý boldy. Jańa qurylym granttardy berý jáne iske asyrý boıynsha qazirgi bıznes-protsesterdiń negizinde qalyptastyryldy jáne granttyq mehanızmge qatysatyn barlyq múddeli taraptarǵa (ÚEU, memlekettik organdar, seriktester) servıstik qoldaý kórsetýge baǵyttalady. Bul shara operatordyń jumysyna da, granttyq qarjylandyrý alǵan jobalardyń áleýmettik áserine de oń áser etedi dep kútilýde.
ÚEU tsıfrlandyrý
Tsıfrlandyrý týraly aıtatyn bolsaq, jalpy Qazaqstan bul sala boıynsha kóptegen elden aıtarlyqtaı ozyq tur. Bizde «tsıfrlyq» kórsetkishte kórshilerimiz tek armandaı alatyn dúnıeler bar. Jáne biz bul týraly maqtanyshpen aıta alamyz.
Jalpy adamdar, bıznes jáne Úkimet arasyndaǵy ózara árekettestiktiń kez kelgen salasy tsıfrlanýy múmkin jáne qajet dep oılaımyn.
Sondyqtan bıyl ortalyq bazasynda granttyq qarjylandyrýdy basqarýdyń tsıfrlyq platformasyn ázirleý josparlanyp otyr. Bul platforma ÚEU esepterin jasaý jáne usyný, jobalyq qyzmetti júrgizý, ótinim berý protsesin avtomattandyrý jáne tsıfrlandyrý arqyly ÚEU-nyń keń aýqymy úshin grant alý men iske asyrý sharalaryna barynsha qoljetimdilikti usynady. Sonymen qatar baǵdarlamalyq ónim úlken derekter negizinde granttyq qarjylandyrýǵa tereń taldaý júrgizýge, ÚEU alatyn qoldaý týraly sapalyq jáne sandyq aqparatty jınaýǵa, sondaı-aq memlekettik qoldaýdy josparlaý boıynsha usynystardy qalyptastyrý úshin kóleńkeli zańdylyqtardy anyqtaýǵa múmkindik beredi.
Qorytyndylaı kele, aıtarym, Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵy - ashyqtyqty, tereń taldaýdy, tártip pen zańdy qamtamasyz etetin azamattar men memlekettiń ózara is-qımyl júıesindegi mańyzdy qurylym. Bul bizge el retinde túbegeıli damýy eshqashan toqtamaıtyn demokratııalyq respýblıka retinde taǵy da nyǵaıýymyzǵa múmkindik beredi.