Tyl eńbekkeri Maıra Qusaıynova: Bir úzim nan tabylsa da shúkirshilik ettik

ÓSKEMEN. QazAqparat – Balalyq shaǵyn surapyl soǵystyń surǵylt kúnderinde ótkizgen Maıra Qusaıynova qazirde seksenniń seńgirine kóterilgen. Keńes odaǵynyń aýmaly-tókpeli zamanynda ómirdiń bar qıynshylyqtaryn bir kisideı kórgen ájeıdiń júrip ótken ómir jolyn eske alǵanda bir kúlip, bir jylap alatyny bar. QazAqparat tilshisi soǵystan keıingi qaıta qalpyna keltirý kezeńin bastan ótkergen tyl eńbekkeri Maıra ájeımen suhbattasqan edi.

– Maıra apa, áńgimemizdi týyp-ósken jerińizden bastasaq...

– Men Ulan aýdany, Shymqora aýylynda dúnıege keldim. Sol aýyldaǵy mektepte dáris alyp, 1956 jyly oqýymdy aıaqtadym. Al odan ári qaraı oqýymdy jalǵastyrýǵa múmkindik bolmady. Áke-sheshem qart adamdar edi. Otbasymyzda bes aǵaıyndymyz. Tuńǵyshy men bolǵandyqtan, eńbekke erte aralasyp kettim. Sońymnan ergen eki baýyrym men eki sińlim boldy.

– Eńbek jolyńyz qalaı bastaldy?

– Coǵystan keıin quldyraǵan ekonomıkany, kúıregen halyq sharýashylyǵyn qalpyna keltirý Keńes úkimetiniń aldynda turǵan basty mindet boldy. Aýyl sharýashylyǵy salasynda kúrdeli ózgerister oryn alyp, kolhozdar, sovhozdardyń ekonomıkasyn kóterýge baǵyttalǵan sharalar belgilendi. Osydan keıin ókimettiń eńbekke jaramdy árbir azamattyń kolhozǵa barýy kerektigi jaıly jańa jarlyǵy shyqty. El qatarly men de kolhozǵa kirip, eki jyl saýynshy boldym. Eki jylǵa qabyldanǵan jarlyq merzimi bitkennen keıin árkim ózi tańdaǵan jolmen ketip jatty.

Al men bolsam aýylymyzdaǵy ıÝ.A.Gagarın atyndaǵy orta mektepte zerthanashy boldym. Osy mektepte 27 jyl boıy eńbek etip, zeınetkerlikke de sol jerden shyqtym. Jas bolsaq ta qara jumystan eshqashanda bas tartpadyq. Eki qolǵa bir kúrek tabylsa boldy, qandaı jumys bolsyn, janymyzdy salyp yntamen oryndadyq. Sonymen qatar qoǵamdyq jumystarǵa belsene qatysyp, aýylda ótetin sharalardan shet qalmaýǵa tyrystym. Eki márte aýyldyq Keńeske depýtat bolyp saılandym.

– El basyna qara bult úıirilgen kezdegi esińizde qalǵan kórinisterge toqtalyp ótseńiz...

– Uly Otan soǵysy bastalǵanda men nebári bes jasta edim, endi ǵana es bilip kele jatqan kezim bolatyn. Sum soǵysqa biriniń uly, endi biriniń jan joldasy, ákesi, aǵa-inisi attanyp jatty. Artynda qalǵan qyz-kelinshekter qaýymy shulyq, qolǵap toqyp, maıdanǵa jiberip otyrdy. Bala bolsaq ta bizge de ońaı-ospaq mindetteme júktep qoıatyn edi. Jasymyz alty-jetide bolsa da sondaǵy soǵystyń sýyq yzǵaryn biz de sezinip óstik.

Jasóspirim shaǵymyzda aýmaly-tókpeli zaman boldy ǵoı. Kúnine bir úzim nan tabylsa qýanatynbyz, óıtkeni Keńes úkimeti úshin soǵystan keıin halyqty azyq-túlikpen jetkilikti qamtamasyz etý ońaı bolmady. Osy máseleni sheshý úshin aýyl sharýashylyǵyn órkendetýge basa kóńil bólindi. Alǵa qoıylǵan aýqymdy jospardy oryndaý úshin jumys kúshi jetispedi. Sol úshin mıllıondaǵan sarbazdy Keńes Armııasy qatarynan bosatty. Úkimet halyq arasyna taraǵan ashtyqty toqtatý úshin birshama sharalardy qolǵa aldy. Osy tusqa tap kelgen bizder tapqanymyzdy talǵajaý etip, sony qanaǵat tutyp júrdik. Qazirgideı talap qoıyp, «Maǵan anaý kerek, mynaý kerek» dep ata-anamyzdyń bilegine jarmasqan joqpyz.

– «Nemere – baldan tátti» demekshi, erkeligin kóteretin nemere-shóberelerińiz bar shyǵar?

– Allaǵa shúkir, 4 balamnan taraǵan – 6 nemerem, 4 shóberem bar. Olardyń mańdaılarynan sıpap, qushaǵyma alyp bir ıiskesem, ómirde menen ardaqty áje joqtaı sezinem ózimdi.

– Aıyrtaý aýyldyq Mádenıet úıinde qurylǵan «Ájeler» tobynda biraz jyl óner kórsetip júrdińiz. Osy jaıly ne aıtar edińiz?

– 3 synyptan bastap án aıtqandy jaqsy kórdim. Qazaqtyń keń jaılaýyn sharlaǵan halyq ánderi janyma jaqyn. Jyr alyby Jambyl Jabaev «Án – halyq úni, onyń shyndyǵy men oı-sezimi» degen eken. Rasynda da, qazaqtyń ishindegi oı-tolǵanysy óleń bolyp aq paraqqa túsken.

Kópshilik bas qosqan jıyn-toılarda áýeletip án salýǵa qushtar edim. Qurby-qurdastarymyzben jarysa óleń aıtyp, máz bolatynbyz. Keı kezderi jaryq óship qalǵanyna da qaramaı maısham jaǵyp, qyzýly dýmandy jalǵastyra beretinbiz.

Áke-sheshem de ánge qumar adamdar edi. Olar ándi bar ynta-yqylastarymen, birde áýeletip, birde qońyr baıaý muńǵa salyp oryndaıtyn. Óle ólgenshe kárilikke des bermeı bizge úlgi-ónege bola bildi. Ákem 82 jasynda, al anam 85 jasynda ómirden ozdy.

Án salatyn jan ishindegi syryn esti óleńmen syrtqa shyǵarmaı tura almaıdy ǵoı, sondyqtan men 1990 jyly qurylǵan «Ájeler» tobynda án aıtyp júrdim. Bul top keıinnen «Asyl áje» dep ataldy. 2017 jylǵa deıin top quramynda sahnaǵa shyǵyp júrdim. Endi ǵana kárilikti moıyndap, kóp júrip-tura almaıtyn boldyq.

– Uly Otan soǵysynda «Jeńiske jettik!» degen sózdi estigende qandaı sezimde boldyńyz?

– «Uly Otan soǵysy jeńispen aıaqtaldy!» degen qýanyshty habar kelgende barsha qazaq bórkin aspanǵa atyp qýandy. Soǵystyń qıyndyǵyn kórgen bizder bala bolsaq ta jeńistiń úlken syı ekenin jaqsy túsindik. Úlkendermen birge kóshege shyǵyp, qushaqtasyp qýandyq.

Qudaıǵa shúkir, búginde beıbit aspan astynda mamyrajaı tirshilik keship jatyrmyz. Munyń qadir-qasiretin Keńes zamanynynyń qıynshylyǵyn óz kózimizben kórip, basymyzdan ótkergen bizder sııaqty jandar jaqsy túsinedi. Eń bastysy, zamanymyz tynysh bolsyn dep tileımin!

– Áńgimeńiz úshin raqmet!