TWESCO delegatsııasy UAI Bas assambleıasynyń otyrysyna qatysýda
Assambleıa otyrysy eki jylda bir ret uıymdastyrylady. Alqaly jıynnyń negizgi sesııasyn Odaqtyń prezıdenti Oıvınd Andersen myrza quttyqtaý sózimen ashty. Sonymen birge, bul otyrysta uıymnyń atqarǵan is-sharalary jóninde Hatshylyqtar arnaıy esep daıyndap, qatysýshylarǵa ǵylymı jobalardyń nátıjelerin usyndy. Odaqqa múshelikke ótýge úmitker-uıymdar tanystyrylyp, daýys berý rásimi ótti.
Álemniń beldi ǵylym ordalarynyń basshylary men kórnekti ǵalymdardyń basyn qosqan Assambleıa jumysy úsh kúnge sozylady. Negizgi sessııalardyń biri «Zamanaýı Shyǵys Azııadaǵy din, saýda jáne halyqaralyq baılanystar» taqyrybynda ótedi. Baǵdarlamaǵa sáıkes, qatysýshylar Japonııanyń ǵylymı-zertteý uıymdarymen tanysyp, túrli akademııalyq lektsııalar tyńdaı alady. Sondaı-aq, Odaqtyń jańa ǵylymı jobalary tynystyrylmaq.
Aıta ketý kerek, TWESCO ǵylym salasy boıynsha álemdegi eń joǵary qurylym sanalatyn Halyqaralyq Akademııalar odaǵyna 2015 jyldyń maýsym aıynda Brıýsselde ótken Bas assambleıa otyrysynda qabyldanǵan bolatyn. Dúnıejúzilik ǵylymı qaýymdastyqtaǵy zertteý uıymdarynyń jumysyn úılestirip, yntymaqtastyqtyń artýyna yqpal etetin UAI 1919 jyly qurylǵan, shtab-páteri Brıýssel qalasynda ornalasqan. Búginde Halyqaralyq akademııalar odaǵyna 63 memleketten 100-den astam ǵylymı mekeme múshe.