Túımebaev: Manas jyrynyń qazaq tilinde jaryq kórýi – qazaq ádebıetiniń qoryna qosylǵan altyn qazyna

NUR-SULTAN. QazAqparat –10 tamyzdyń Abaı kúni dep belgilenýi - uly aqynǵa kórsetilgen joǵary qurmet. Bul týraly Dostyq úıinde halyqaralyq Túrki akademııasy jáne Qazaqstan halqy Assambleıasynyń uıymdastyrýymen ótken «Bekem baýyrlastyq baılanystar: Manastan Abaıǵa deıin» atty alqaly jıynda aıtyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Barshańyz biletindeı, bıyl Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıy. Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti, Elbasymyz Nursultan Nazarbaev 1995 jyly aqynnyń 150 jyldyq toıynda «Abaı jylyn ótkizgen jaqsy. Abaı jyryn jattaǵan durys. Al onyń tereń oıy men pikiri tek aıtyla júrer áńgime bolmaı, kúnbe-kúngi tirligimizge bir kirpish bop qalanyp jatatyn naqty iske aınalsa – quba-qup» degen bolatyn. Al QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Abaı jáne HHІ ǵasyrdaǵy Qazaqstan», «Abaı – rýhanı reformator» degen maqalalarynda atqarylýǵa tıisti naqty mindetterdi mejelep berdi. Eń bastysy, osy jyldyń ereksheligi: 10 tamyz – Abaı kúni dep belgilenýi. Bul – uly aqynǵa kórsetilgen joǵary qurmet. Ulttyq rýhanııatymyz ben ádebıetimizdi damytýǵa jáne sóz ónerin qasterleýge jasalǵan erekshe, tarıhı qadam», - deıdi Qazaqstan halqy Assambleıasy Tóraǵasynyń orynbasary Janseıit Túımebaev.

Onyń aıtýynsha, elimizde tirshilik keship jatqan barlyq etnos ókilderi oıshyl aqynnyń shyǵarmashylyǵyn nasıhattap, onlaın festıval uıymdastyrǵan.

«Osy festıvalde memlekettik tilimizdi tereń meńgergen basqa etnos ókilderi 500-den asa Abaıdyń muralaryn qazaq tilinde jatqa oqydy. Bul da Abaı shyǵarmashylyǵyn nasıhattaýǵa qosqan úlken úles dep esepteımiz. Darhan Qydyráli basqaryp otyrǵan Halyqaralyq túrki akademııasy el men eldi jaqyndastyryp, túrki áleminiń tarıhyn, tili men ádebıetin, mádenıetin zertteý baǵytynda kóptegen jobany júzege asyryp kele jatyr. Sonyń ishinde qyrǵyz halqynyń murasyna da erekshe kóńil bólip, búgingi jıynǵa deıin de «Manas entsıklopedııasy», «Manas sózdigi», «Manas eposynyń qoljazbasy», «Manas eposynyń fılosofııasy» atty eńbekterdi jaryqqa shyǵardy. Manas eposyn Shoqan Ýálıhanov, Muhtar Áýezov te zerttegenin barshamyz jaqsy bilemiz. Manas jyrynyń qazaq tilinde jaryq kórýi – qazaq ádebıetiniń qoryna qosylǵan altyn qazyna dep bilemiz», - deıdi ol.

Eske sala ketsek, shara barysynda Halyqaralyq Túrki akademııasy daıyndaǵan «Manas» eposynyń qazaq tilindegi nusqasy jáne Abaı shyǵarmalarynyń qyrǵyz tilindegi akademııalyq basylymynyń tusaýkeseri ótti.