«Túıe etinen shujyq jasaǵan ýnıversıtet» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 6 naýryz, juma kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

"Egemen Qazaqstan" basylymy «Nurly jol» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa qatysty Ulttyq qordan taǵy 76 mlrd. teńge bólinetinin habarlap otyr.

"Qarjy mınıstrligi ótken aıdyń 11-shi juldyzynda bolǵan Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Memleket basshysy júktegen tapsyrmalar boıynsha birqatar sharalar qarastyrypty. Atap aıtqanda, aǵymdaǵy jyl men orta merzimdegi bolashaqta ekonomıkalyq saıasatty júrgizý jónindegi tapsyrmalardy oryndaýǵa baılanysty naqty sheshimder qabyldanǵan. Osy týraly áńgimelegen mınıstr, maqsatqa jetý úshin qysqa merzimde daıyndalǵan arnaıy zań Parlament Senatynyń qaraýynda ekenin aıtty. Soǵan qaraǵanda, taıaýda Parlament Senaty aǵymdaǵy jylǵy bıýdjet jobasyn naqtylaý týraly óz sheshimin qabyldaıtyn bolady. «Aǵymdaǵy jyldyń 11 aqpanynda ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Elbasy biraz tapsyrma bergeni málim. Solardyń ishinde eń mańyzdy máselelerdiń biri syrtqy ekonomıkadaǵy ahýaldardyń búgingi elimizdiń ekonomıkasyna keri áserlerine qarsy sharalardy der kezinde qabyldaý bolyp tur, olardyń qatarynda qarjylyq sharalar da bar», dedi B.Sultanov", - delingen materıalda. Tolyǵyraq, "Zań ár teńgeniń tıimdi jumsalýyn qadaǵalaıdy" atty materıaldan oqı alasyzdar.

"Egemen Qazaqstan" basylymy «Mádenı mura» baǵdarlamasy rýhanııat qazynasyna ne qosty?» degen saýaldyń aınalasynda oı órbitken taldamaly materıal usynyp otyr.

"Osy jyldar ishinde 93 tarıhı-mádenı nysanǵa qaıta jańǵyrtý jumystary júrgizilip, onyń 73-inde qalpyna keltirý jumystary aıaqtalǵan. Solardyń ishinde - ońtústik óńirdegi Arystanbab, Esimhan, Aısha-Bıbi, Abat-Baıtaq, meshit-medrese Aqqoıly, Aqtas, Qaraman Ata, Qarashash Ana, Júsip Ata, Qara Qoja, Aqkesene, Miráli Bab, Asanas keseneleri, BabaAta, Qaljan Ahýn meshit-medreseleri, Oral qalasyndaǵy Birinshi áskerı ýchılışesi (XIX ǵ.), Almaty qalasyndaǵy kópes Fılıppovtiń úıi, Qapshaǵaı túbindegi Tańbalytas petroglıfteri, Aqtóbe oblysyndaǵy Qaraǵul kesenesi bar. Aıta ketetin jaıt, bulardyń kóbi magıstraldyq joldardyń boıynda nemese eldi mekendi jerlerde ornalasqan. Sol sebepti, olardy respýblıkalyq jáne halyqaralyq týrıstik marshrýttarǵa engizýge múmkindik jasaldy", - dep jazylǵan "Barymyzdy túgendep, joǵymyzdy tapqyzǵan" atty maqalada.

Sonymen qatar, Damask qalasyndaǵy Beıbarys sultannyń kesenesin qalpyna keltirý jumystary 2010 jyly aıaqtalyp, Qazaqstan men Sırııa jaǵynan qurylǵan arnaıy komıssııa atqarylǵan jańǵyrtý jumystaryn qabyldap aldy. Kaır qalasyndaǵy Beıbarys sultannyń meshiti de, Qazaqstan tarapynan tıesili qarajat bólinip, ol tolyǵymen júzege asyryldy.

"Sonymen birge, óz elimizdegi 40-qa jýyq qorǵan men qalashyqtarda arheologııalyq zertteýler júrgizildi. Atap aıtqanda, Aqmola oblysyndaǵy Bozoq, Almaty oblysyndaǵy Esik, Qoılyq, Talǵar, Ońtústik Qazaqstandaǵy Saýran, Sıdaq, Otyrar, Jýantóbe, Qaraspantóbe, Shymkent, Shyǵys Qazaqstandaǵy Berel, Shilikti, Jambyl oblysyndaǵy Aqyrtas, Batys Qazaqstandaǵy Qyryqoba, Qaraǵandy oblysyndaǵy Toqtaýyl, Aıbas, Kent, Taldysaı jáne taǵy basqa qonystar men qalashyqtarda qazba jumystary sátti júzege asyrylǵan", - delinedi maqalada.

***

Parlament Senatynyń tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaevtyń Nıý-Iorkke jumys babyndaǵy sapary aıaqtaldy.

Sapar barysynda Q.Toqaev BUU Bas hatshysy Pan Gı Mýnmen kelissóz júrgizdi jáne oǵan 2015 jylǵy 10-11 maýsymda Astanada bolatyn V sezge Qazaqstan Prezıdenti N.Nazarbaevtyń jeke shaqyrýyn tabys etti. Bul týraly "Aıqyn" gazeti habarlap otyr.

«Sizdiń V sezge qatysýyńyz progress jolynda odan ári ilgerileý úshin dinı ıerarhtar men saıasatkerler tarapynan kelisilgen is-qımyl men ózara qoldaý barda adamzat qazirgi kezdegi jahandyq álemniń qaterlerine tıimdi qarsy tura alatynyna halyqaralyq qoǵamdastyqqa naqty belgi bolaryna senimdimin» dedi Senat tóraǵasy.

BUU-nyń Bas hatshysy ultaralyq jáne konfessııaaralyq beıbitshilik pen kelisimniń qazaqstandyq úlgisin joǵary baǵalap, N.Á.Nazarbaevtyń bastamasy boıynsha shaqyrylǵan dinı forým mańyzdy ári tıimdi únqatysý alańy ekenin atap ótti. Pan Gı Mýnnyń aıtýynsha, BUU sezdi qoldaıdy jáne forýmnyń maqsaty men mindetterin álemdik qoǵamdastyqta ilgeriletýde Qazaqstanmen yntymaqtasatyn bolady", - delingen "Elbasynyń shaqyrýyn tabys etti" atty maqalada.

"Nurly joldyń" qarjysy senimdi baqylaýda" atty kelesi maqalasynda "Aıqyn" basylymy ótken jyly Ulttyq qorǵa jáne memlekettik bıýdjetke 8 trıllıon 630 mıllıard teńge quıylǵanyn jazýda.

"Bul týraly keshe senatorlarmen kezdesken Qarjy mınıstrliginiń Memlekettik kirister komıtetiniń tóraǵasy Dáýlet Erǵojın habarlady. Bul 2013 jylmen salystyrǵanda, 5,1 paıyzǵa kóp. Ol depýtattarǵa «Nurly jol» jańa ekonomıkalyq saıasatyn júzege asyrýǵa bólinetin mıllıardtar tasqynyn qalaı baqylaýǵa alǵandaryn baıandap berdi", - delingen materıalda.

- «Nurly jol» baǵdarlamasyn iske asyrýǵa Prezıdent N.Nazarbaev Ulttyq qor qarajattaryn paıdalanýdy usyndy. Bul rette ol osy qarjylardyń maqsatty jerine ári tıimdi jumsalýǵa tıistigin qatań tapsyrdy. Osy baǵdarlamaǵa qazir shamamen 500 mıllıard teńge baǵyttaý kózdelýde. Osynaý alapat aǵyndy baqylaýǵa alý úshin biz arnaıy jumys tobyn qurdyq. Onyń quramyna Qarjy mınıstrliginiń basqa qurylymdarynyń, sonyń ishinde Qarjylyq barlaý komıtetiniń qyzmetkerleri de kirdi. Olar «Nurly jol» jobalaryna bólingen qarjylardyń búkil qozǵalysyn qarap, bóten jaqqa ketip qalmaýyn qyraǵy qadaǵalaıtyn bolady, - dedi komıtet basshysy.

ıAǵnı onyń túsindirýinshe, baqylaý búkil kezeńderdi - qarjy shyǵysynyń josparlanýy, memlekettik satyp alýlardy júzege asyrý, mindettemelerdi oryndaý, qarjy aǵyndaryn bólý jáne salyq tóleý deńgeılerin qamtıdy.

"Aıqyn" baslymynyń búgingi sanynda "Túıe etinen shujyq jasaǵan ýnıversıtet" atty maqala jarııalandy. Almaty tehnologııalyq ýnıver­sıteti - elimizdegi 60 jylǵa jýyq ta­rıhy bar irgeli joǵary oqý oryn­dary­nyń biri. Biz ýnıversıtettiń Taǵam óndiristeri fakýl­tetinde bolyp, jańalyqtarymen bólisip qaıtqan edik. Fakýltet dekany, profes­sor Aıgúl Taevanyń aıtýynsha, ǵalymdar ártúrli qatardaǵy tutynýshylarǵa arnal­ǵan taǵamdyq jáne bıologııalyq qun­dy­lyǵy joǵary jańa taǵam ónim­deri tehno­logııasyn jasaý ústinde. "Biz et ónimderin daıyndaý teh­no­logııasyna jańalyq engizip, daıynda­latyn et taǵamdaryn jańa úrdistegi ınnovatsııalyq tehnologııamen taǵamdyq jáne bıologııalyq qundylyǵyn joǵary­latyp, jańa baǵyttaǵy ártúrli et taǵam­daryn shyǵarýdamyz. Sonymen qatar et ónimderin halal talabyna sáıkes jáne balalarǵa arnalǵan et ónimderin shyǵa­rýdy da kózdep otyrmyz. Qazirdiń ózinde jartylaı ystalǵan sıyr etinen, taýyq, kúrke taýyq etinen shujyqtyń bes-alty túrin, pisirilgen shujyqtyń onshaqty túrin jasaımyz", - deıdi ýnıversıtet professory ıAsın Uzaqov. "2008 jyldan bastap birneshe halyq­aralyq kórmelerge qatysyp kelemiz. Ótken jyldyń jeltoqsan aıynda Reseı­diń Máskeý qalasynda ótken kór­mede biz­diń qazymyz ben shujyǵymyz altyn medalǵa ıe boldy. Et ónimderimen aı­naly­satyn tsehtarǵa ózimiz ashqan jańa­lyqtardy engizip, jumys jasaýǵa múmkin­dik bar. Túıe etinen shujyq jasap shyǵar­dyq. Ol kópshilikke unady, ón­diriske engizýge daıynbyz. Aldaǵy ýaqytta elimizdiń batys óńiri túıe etinen shujyq jasaýy múmkin. Túıeniń eti men órkesh maıyn jáne qus etinen azdap qosyp halal ónim retinde shyǵaramyz. Jartylaı ystalǵan shujyq degýstatsııalyq komıssııa músheleriniń báriniń kóńilinen shyqty. Eń bastysy - tehnologııasy bar. Aldaǵy ýaqytta fızıkalyq-hımııalyq kórset­kish­teri zerttelip, tıisti normatıvtik qu­jat­tary rásimdelip, úlken zaýyttarǵa usynylady", - dep túıdi sózin ıA. Uzaqov. ***

Astanada áleýmettik jelilerde ózderin súıkimdi qyzdar etip kórsetip, qaltaly jas jigittermen tanysyp, keıin olardy tonap otyrǵan qylmystyq top ustaldy", dep jazady "Ekspress K" basylymy "Volk v devchacheı shkýre" atty maqalada.

"Óz tájirıbemde mundaı alaıaqtarmen birinshi ret kezdesip otyrmyn", - deıdi "Almaty" aýdandyq prokýratýrasynyń ókili Arsen Begalın. - Tipti alaıaqtardyń biri jigittermen telefon arqyly sóıleskende qyzdyń daýysyn keltirip otyrǵan. Japa shekkenderdiń aıtýynsha, ol daýys tartymdy, seksýaldy bolǵan. Mine, osyndaı daryndy jigit".