Tútin tumshalaǵan Óskemen, shahtadaǵy apat: ShQO halqy úshin ulý jyly nesimen este qaldy

<p>ÓSKEMEN. KAZINFORM — 2024 jyl da qas pen kózdiń arasynda zý etip óte shyqty. Sanaýly kúnderden soń jylan jyly esigimizge engeli tur. Soǵan oraı Kazinform tilshisi ulý jylyn qorytyndylap, osy 12 aıda Shyǵys Qazaqstan oblysynda bolǵan eleýli oqıǵalar men mańyzdy ózgeristerdi oı eleginen taǵy bir ótkizip kórdi.</p>

Qar qursaýynda qaldy

Qańtar aıynyń 7-inen bastap Marqakól aýdanynda qar toqtaýsyz jaýyp, boran soqty. Keı jerlerde qar qalyńdyǵy 1,8-2 metrge deıin jetti. Marqakól men Tósqaıyń aýyldyq okrýgterinde kólik júrýden qaldy. Kóp uzamaı ákimdik aýdanda tabıǵı sıpattaǵy tótenshe jaǵdaı jarııalady. Qaroı, Qaınarly, Tósqaıyń, Urynqaı, Buǵymúıiz eldi mekenderi múlde oqshaýlanyp qalǵan. 16 qańtarda ol jaqqa tikushaq ushyp, halyqqa azyq-túlik, dári-dármek jetkizdi. 

Foto: Vıdeodan alynǵan kadr

Osyndaı qıyn-qystaý sátte jurt bir-birine qoldan kelgenshe járdemdesti. «Jumyla kótergen júk jeńil» degendeı, basqa aýdandardyń halqy qar kúresýge kómektesip, tehnıkalaryn tartty. Qarajat jınastyrǵandar da boldy. Sóıtip, jaǵdaı rettelip qaldy. 

Qoıdy qyryp ketti

Qańtar aıynda Samar aýdanynda sileýsin bir úıdiń 15 qoıyn qyryp ketti. Taǵy 10 basyn jaralaǵan. Jyrtqysh ań Kókjota aýyly turǵynynyń qorasyna esiktiń túbin qazyp kirgen. Budan bólek, jyl kóleminde malyn qasqyr jep ketken sharýalar birneshe márte dabyl qaqty. Ásirese, Tarbaǵataı, Zaısan, Katonqaraǵaı jáne Samar aýdandarynan jıi shaǵym tústi. Osyǵan baılanysty oblysta 442 qasqyrdy atýǵa ruqsat berildi. 

28 sáýirde qasqyr maldy qoıyp adamǵa shapty. Oqıǵa Altaı aýdany Bykovo aýylynda boldy. Esigi ashyq turǵan jer úıge kirip ketken túz taǵysy adam men eki ıtti tistep alǵan. Keıin aýyl turǵyndary óz betterimen jınalyp, sol qasqyrdyń izine túsip, kózin joıdy. Qasqyrdan patologııalyq materıaldar alynyp, saraptama nátıjesi onyń qutyrý aýrýyna shaldyqqanyn kórsetti. Zardap shekken er adam ekpe alyp, aýrýhanada emdelip shyqty. 

Shahtadaǵy apat

31 tamyzda saǵat 17.30 shamasynda Glýbokoe aýdanyndaǵy KAZ Minerals kompanııasyna qarasty «Ertis» shahtasynda jazataıym oqıǵa boldy. Gazdan ýlanyp qalǵan 4 adam kóz jumdy. Olardyń ekeýi kásiporynnyń, ekeýi merdiger uıymnyń jumysshylary bolǵan. Al 1 qyrkúıekke qaraǵan túni dál osy KAZ Minerals kompanııasyna qarasty «Artemev» shahtasynda ústine tas qulap ketken merdiger uıymnyń úńgýshisi qaza boldy. ShQO ákimi Ermek Kósherbaev marqumdardyń otbasylaryna baryp, kóńil aıtyp, qajetti kómek kórsetti. 

Eki aýdanǵa áýejaı

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qyrkúıekte Qazaqstan halqyna Joldaýynda Katonqaraǵaıdaǵy áýe qatynasyn retteýdi tapsyrdy. Osydan soń kóp uzamaı Katonqaraǵaı jáne Zaısan aýdandaryna áýejaı salynatyndyǵy belgili boldy. Áýejaılardyń ushý-qoný jolaǵynyń uzyndyǵy keminde 2 000 metr bolady.

— Qurylys jumystary jospar boıynsha 2025 jyldyń sońyna qaraı aıaqtalady. Katonqaraǵaı aýdany boıynsha jer ýchaskesi Soldatovo aýylynyń mańynan tańdaldy. Zaısan aýdany boıynsha burynǵy áskerı aerodrom orny qolaıly sanaldy, — dedi ShQO Jolaýshy kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasy basshysynyń orynbasary Qýanysh Akramov.

Búrkitshiler festıvali ótti

Qazanda Ulan aýdanynyń Bozanbaı aýylynda ornalasqan Búrkit tóbe alańynda dástúrli halyqaralyq «Shyǵys Salburyny» búrkitshiler festıvali ótti. Eki kúnge sozylǵan festıvalde álemniń birneshe elinen kelgen qusbegiler saıysqa tústi. Atap aıtqanda, Mońǵolııa, Qytaı, Qyrǵyzstan, Reseı jáne Majarstannan qatysýshylar shaqyrylǵan. Búrkitshiler qustardy jemge, erkin jáne ıesiniń shaqyrýymen ushyrý saıystarynda, shyrǵamen qoıan jáne túlki aýlaý jarystarynda baq synasty. Aýqymy keńeıip kele jatqan doda bıyl tórtinshi márte ótkizildi. 

Foto: ShQO ákimdigi baspasóz qyzmetinen

Kópten kútken kópir

25 qazanda Prezıdent tapsyrmasymen Kúrshim aýdanyndaǵy Buqtyrma sý qoımasyna salynǵan kópir ashyldy. Bul Ortalyq Azııadaǵy eń uzyn kópirdi ShQO-nyń jeti aýdany — Kúrshim, Marqakól, Zaısan, Tarbaǵataı, Altaı, Úlken Naryn men Katonqaraǵaı halqy 60 jyl boıy kútti. Endi osy aýdandardaǵy 152 myń adam táýlik boıy emin-erkin, ólimmen betpe-bet kelmeı Óskemenge qatynaı alady. Buryn olar Buqtyrma sý qoımasyndaǵy muz ótkelinen ótýge májbúr bolǵan edi. Osy ýaqytqa deıin onda júzden asa kólik batyp, 300-ge jýyq adam qaza bolǵan.

Foto: primeminister.kz

Uzyndyǵy 1 316 metrdi quraıtyn kópir táýligine 80 myń avtokólik ótkize alady. Kópirge deıin 18 shaqyrym jol salyndy. Qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin kópirdiń eki jaǵyna arnaıy 40 muz oıǵysh pen 100-den astam beınekamera ornatylǵan. 

Tasqalany tútin tumshalady

Qarasha aıynda Óskemen turǵyndary aýa sapasynyń kúrt nasharlap ketkenine qaıta-qaıta shaǵymdana bastady. Jel soqpaı, qolaısyz meteorologııalyq jaǵdaı qalyptasty. Qalany qoıý tútin tumshalap alyp, aýrýhanaǵa em izdep kelgender sany kúrt kóbeıdi. 28-29 qarasha kúnderi alǵash ret ekologııalyq jaǵdaıǵa baılanysty oqýshylar onlaın formatqa aýystyryldy. Sodan soń tarıhta birinshi ret 4 adamǵa «tamaqtyń hımııalyq kúıigi» dıagnozy qoıyldy.

Foto: Óskemen qalasy turǵyndarynan

«Qazgıdromet» RMK júrgizgen monıtorıng nátıjesinde zııandy shyǵaryndylardyń ruqsat etilgen shekten asyp ketý faktisi tirkeldi. Jyl basynan beri óńir ekologtary aýany lastaǵan kásiporyndarǵa 2,2 mlrd teńge aıyppul salǵan. ShQO ákimi Ermek Kósherbaev Óskemende ekologııa jaǵdaıyn jaqsartý úshin arnaıy uıym qurylatyndyǵyn málim etti.

— «Óskemen tynysy» ekologııalyq qorǵaý bıýrosynyń maqsaty — aýa sapasyna qatysty qordalanǵan máselelerdiń sheshimin izdeý. Qoǵamnyń, jergilikti atqarýshy organdardyń jáne tabıǵatty paıdalanýshylardyń ózara qarym-qatynasynyń tıimdi tetikteri qajet ekenin budan buryn da aıtqan edim. Ekobelsendiler memlekettik organdarmen, kásiporyndarmen dıalog ornatý arqyly máseleni sheshý joldaryn qarastyratyn bolady. Eń bastysy, qoǵamdyq baqylaý kúsheıtiledi. Qalanyń ár turǵyny osy uıymnyń zańdy ókili dese de bolady, — dedi ol.

Óskemende jańa ákim

Sońǵy 6 jyl boıy Óskemen qalasyn basqarǵan Jaqsylyq Omar qarasha aıynda qyzmetinen bosatyldy. Onyń ornyna buryn Kúrshim aýdanynyń ákimi bolǵan Almat Aqyshev taǵaıyndaldy. 

Foto: ShQO ákimdigi

Almat Talǵatuly 1989 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Kúrshim aýdanynda dúnıege kelgen. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetin týrızm mamandyǵy boıynsha, Almaty ekonomıka jáne statıstıka akademııasyn ekonomıka jáne bıznes mamandyǵy boıynsha, QR Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasyn óńirlik damý magıstri biliktiligi boıynsha támamdaǵan. Eńbek jolyn elordadaǵy «Qazaqstan ortalyq kontsert zaly» ákimshilik-sharýashylyq bóliminiń bılet baqylaýshysynan bastaǵan. 

Al jeltoqsan aıynyń ortasyna qaraı Jaqsylyq Omar ShQO ákiminiń keńesshisi bolyp taǵaıyndaldy.

Aıta keteıik, ShQO aýylyndaǵy feldsherlik-akýsherlik pýnkt ǵımaraty apatty jaǵdaıda turǵany habarlandy.