Tutas halyq qana birige otyryp jetistikke jete alady

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Ótken kezeń ishinde elimizdiń barlyq qurylymdaryn qam­tı­tyn salalar boıynsha qolǵa alynǵan keshendi joba­lar jáne júrgizilip jatqan irgeli reformalar zańmen negizdelip keldi.

2015-2016 jyldary «100 naqty qadam» Ult jospary boıyn­sha ár qadamda kórsetilgen maqsattardy zańmen bekitý qajet boldy. Soǵan baılanysty elimizdiń 60-tan astam qoldanystaǵy zańdaryna ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi. Zamanaýı talaptar týyndatqan birqatar jańa zańdar da qabyldandy. Qazir onyń bári zań júzinde iske asyrylýda. Eldiń ósip-órkendeýine úlken serpilis bolý úshin Memleket basshysy 2012 jylǵy Joldaýynda 2050 jylǵa qaraı álemdegi eń damyǵan 30 eldiń qataryna qosylý týraly jańa bastama kóterdi. Bul úlken jaýapkershilikti talap etetin mindet. ıAǵnı, Elbasy bıik mejeni belgilep berdi. Ony baǵyndyrý úshin memlekettiń de, halyqtyń da jańa beleske kóterilýi, búgingi deńgeıden anaǵurlym joǵary turýǵa umtylýy qajet. 

Keshendi reformalar jasap, ekonomıkalyq ósimniń turaq­tylyǵyn saqtap, memleketti qansha damytsańyz da, halyqtyń oı-órisi, parasat-paıymy jańa deńgeı­ge kóterilmese, jańa belesterdi baǵyndyrýǵa umtylys jasamasa, onda eldik maqsat-murattyń da júzege asýy qıyn.

Elbasy qandaı isti qolǵa alǵan kezde de halqymen aqyldasyp oty­rady. Jyl saıynǵy joldaý­laryn­da aldaǵy is-sharalardyń baǵy­tyn aıqyndap beredi. Al bıyl sáýir aıynda Prezıdent Nursultan Nazarbaev kókeıdegi oıyn halqymen bólisti. «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasyn el nazaryna usyndy.

«Kún sanap óz­ge­rip jatqan dúbir­li dúnıede sana-se­zi­mimiz ben dúnıe­ta­nymymyzǵa ábden sińip qalǵan taptaý­ryn qaǵıdalardan aryl­masaq, kósh ba­syndaǵy eldermen terezemizdi teńep, ıyq túıistirý múmkin emes. Ózgerý úshin ózimizdi myqtap qolǵa alyp, zaman aǵymyna ıkemdelý arqyly jańa dáýirdiń jaǵymdy jaqtaryn boıǵa sińirýimiz kerek», - dedi Memleket basshysy.

Elbasy búgingi zaman talaptaryna saı jańǵyrǵan qoǵamnyń ǵasyrlar boıy tamyr tartqan tarıhynyń tereńinen bastaý alatyn rýhanı kody bolatynyn eskertedi. Osy jańa turpattaǵy jańǵyrýdyń eń basty sharty - ulttyq kodyńdy saqtaı bilý ekenin ashyp aıtqan. 

Elbasynyń ustanǵan saıasatyna sáıkes bizdiń elde ultyna, dinine, násiline qaraı bólinbeıdi. Báriniń de quqyǵy birdeı. Sondyqtan da júzden astam ult pen ulys bir shańyraqtyń astynda birtutas Qazaqstan halqyn qurap otyr. Qazaqstan Pre­zı­denti atalǵan maqa­lasynda ótken HH ǵa­syr halqymyz úshin qasiretke toly, zoba­lań da zulmat ǵa­syr bolǵanyn, ulttyq damýdyń yqylym zamannan jalǵasyp kele jatqan ózimizge ǵana tán joly birjola kúı­retilip, qoǵamdyq qurylymnyń bizge jat úlgisi eriksiz tańylǵanyn jáne ultymyzǵa adam aıtqysyz demografııalyq soqqy jasalǵa­nyn atap ótken bolatyn.

Elbasy maqalasynda «Qazirgi tańda jeke adam ǵana emes, tutas halyqtyń ózi básekelik qabi­letin arttyrsa ǵana tabysqa jetýge múmkindik alady», - deıdi. Osy oıyn órbite kelip, árbir qazaq­stan­dyq, sol arqyly tutas ult HHІ ǵasyrǵa laıyqty qasıetterge ıe bolýy kerek ekenin alǵa tartady.

Elbasy jas urpaqtyń boıynda patrıottyq sezimniń joǵary bolýy tıis ekenin únemi aıtyp keledi. Osy maqalasynda da bul máselege toqtalyp ótkeni belgili. Birtutas elde patrıottyq sezim de dinge, ultqa bólinbeıdi.

Memleket basshysy óz oıyn qoryta kele, qazirgi shaqta Qazaqstanǵa túbegeıli jańǵyrý jáne jańa ıdeıalar arqyly bola­shaǵyn baıandy ete túsýdiń teń­dessiz tarıhı múmkindigi berilip otyrǵanyn, sol múmkindikten aıyrylyp qalmaýymyz qajet ekenin eske salady. «Men barsha qazaqstandyqtar, ásirese, jas urpaq jańǵyrý jónindegi osy­naý usynystardyń mańy­zyn tereń túsinedi dep sene­min», - dep óz paıymyn túıindeıdi.

Bú­kil qazaq­standyqtarǵa, sonyń ishinde jastarǵa arnaıy ún qatyp otyr. Osy jolda bizdi adastyrmaıtyn da, maqsattarymyzdy baıandy etetin de rýhanı baılyǵymyz, mádenı qundylyqtarymyz. Zaman­nyń jańa, órkenıetti jańarýyna laıyqty bola bilgen eldiń halqy qıyndyqtardy da jeńedi, tabysqa da jetedi. Óıtkeni, rýhanı jańǵyrý - elimizdiń jańa beleske kóterilýine serpilis beretin kúsh.

Seıchas chıtaıýt