Tursynbek, Qaırat Nurtas, Ábdijappar... Kelesi kim
«Tursynbek, Tursynbek, júrekter dúrsildep» dep sahnaǵa shyǵatyn Tursynbek Qabatov turaqty kórermenderiniń júregin qatty dúrsildetip qoıdy. Tanymal ázilkeshtiń kontsertin úzbeı kóretinder «Ne bop qaldy eken?» dep alańdap qaldy. Sóıtsek, qazaqstandyq shoýmen 2 maýsymda tańerteń mas kúıinde Almaty — Astana reısinde balaǵat sóz aıtypty.
Sotta Qabatov bortserikterdiń jumysyna kóńili tolmaǵanyn, sol sebepti ashýǵa býlyqqanyn jasyrmady. Biraq ol ushaqta balaǵat sóz aıtqan-aıtpaǵanyn naqty bilmeıdi, deı turǵanmen qoǵamdyq tártipti buzǵany úshin keshirim suraǵan. Al, sotta kýágerler Qabatovtyń reıste mas bolǵanyn jáne balaǵat sóz aıtqanyn rastady. Osylaısha Qabatov bes kúnge qamaýǵa alynǵan bolatyn.
Jazasyn ótep shyqqannan keıin Tursynbek Qabatov birden Astana tórinde úlken kontsert berdi. Qamaýǵa alynǵanyn ázilderge qosyp, jınalǵandardy kúlkige qarq qyldy. Kontsertte ánshi Qaırat Nurtastyń qamaýǵa alynǵanyn da atap ótti. Sonymen, Qaırat Nurtas ne búldirdi eken?
Belgili bolǵandaı, 4 shildede saǵat 20:00 shamasynda Almaty–Astana baǵytyndaǵy ushaq bortynda Qaırat Nurtas pen Asylbek Bekqaıyrov arasynda aýyzsha janjal týyndap, arty tóbeleske ulasqan.
Bul oqıǵaǵa qatysty 5 shildede onlaın formatta sot otyrysy ótti. Tanymal ánshi eki bap boıynsha aıyptaldy:
— QR Ákimshilik kodeksiniń 73 babynyń 1 taraý 1 bóligi boıynsha, qasaqana jeńil dene jaraqatyn keltirgeni úshin;
— QR Ákimshilik kodeksiniń 434 bap 2 bóligi boıynsha, ushaq bortynda usaq buzaqylyq jasaǵany úshin.
Qozǵalǵan birinshi hattama boıynsha eki tarap bitimgershilikke kelgen. Al, taǵylǵan ekinshi aıyp boıynsha Qaırat Nurtas sot sheshimimen 15 táýlikke qamaýǵa alyndy. Ánshiniń aıyppul salýmen shektelý týraly ótinishi qanaǵattandyrylmady. Sebebi, sot quqyq buzýshylyq ákimshilik jaza qoldanylǵannan keıin bir jyl ishinde Qaırat Nurtastyń buzaqylyq áreketi qaıtadan qaıtalanyp otyr. Osylaısha, «Men oralam» dep án salatyn Qaırat Nurtas 15 kúnnen keıin jaqyndaryna oralatyn boldy.
Budan keıin taǵy bir estrada juldyzy Ábdijappar Álqojanyń 10 táýlikke qamaýǵa alynǵany belgili boldy. Bul týraly Almaty oblystyq sotynyń telegram-arnasynda aqparat jarııalandy.
«6 shilde kúni Qonaev qalasynyń mamandandyrylǵan aýdanaralyq ákimshilik quqyq buzýshylyqtar jónindegi sotynda A.B.-ǵa qatysty kólik quralyn basqarý quqyǵynan aıyrylǵan júrgizýshiniń kólik quralyn basqarýy deregi boıynsha ákimshilik is qaraldy. Іs jaǵdaılarynan belgili bolǵandaı, 2024 jylǵy 5 shildede saǵat 23:50 shamasynda A.B., kólik quralyn basqarý quqyǵynan aıyrylǵan bola tura, Qonaev qalasy, Raýan yqsham aýdany, Rechnıkovaıa kóshesinde ornalasqan demalys aımaǵynyń janynda „Toyota Camry“ markaly avtokóligin basqarǵan, — dep jazylǵan sot taratqan málimete.
Atalǵan ÁQBtK-niń 612-baby 3-bóligine sáıkes, bul quqyq buzýshylyq úshin jaza retinde 50 AEK mólsherinde aıyppul salý nemese on táýlikke ákimshilik qamaýǵa alý qarastyrylǵan.
«Sot qaýlysymen ánshi ÁQBtK-niń 612-baby 3-bóligi boıynsha ákimshilik quqyq buzýshylyq jasaǵany úshin kináli dep tanylyp, 10 táýlikke ákimshilik qamaýǵa alyndy», — dep jazylǵan Almaty oblystyq sotynyń baspasóz qyzmeti taratqan aqparatta.
Árıne, az ýaqyttyń ishinde 3 birdeı tanymal óner ıesiniń qamaýǵa alynǵany jurt nazaryn aýdarǵany ras. Áleýmettik jeli qoldanýshylary «Temir tordyń ar jaǵynda bir dókeıdiń týǵan kúni bolyp jatyr ma?» dep ázildep jatyr. Endi biri bul oqıǵalardyń saıası astary bar ekenin aıtyp, «jurt nazaryn aýdartýǵa arnaıy jasalǵan qadam» dep baǵalaýda.
Bul oqıǵalarǵa qatysty QR Mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Balaeva áleýmettik jelide arnaıy jazba qaldyrdy.
«Qurmetti dostar! Qoǵamdy qaryshtap ósiretin de, tuqyrtyp óshiretin de — mádenıet. Mádenıet tek óner men bilim, ozat talǵam men tazalyk emes. Bul, eń aldymen, adamnyń ishki rýhanııaty, halyqtyń órkenıettik bolmysy. Endeshe, sol mádenıettiń týyn kóterip, ónerdiń tasyn órge domalatyp júrgen árbir maıtalman — elge úlgi, qoǵamǵa baǵdar bolýy shart. Ókinishke qaraı, keıingi kezde mádenıet salasyndaǵy belgili azamattarǵa qatysty jaǵymsyz oqıǵalar, keıde tipti zańsyz áreketter jıilep ketti. Árıne, jeke-dara adam retinde, qarapaıym azamat retinde kimge bolsa da pendeshilik tán qasıet. Adam bolǵan soń qatelesýiń múmkin, biraq onyń arty zańdy attaýǵa barmaýy tıis. Ózin naǵyz „mádenıet qaıratkerimin“ deıtin jan úshin tanymaldyq zańsyzdyqqa jol beretin qudyret emes. Olar qashanda ult mádenıeti damýynyń qozǵaýshy kúshi sanalady. Sondyqtan olardyń kópke yqpaly tek ónege, nasıhat, jaqsylyqqa arqaý bolýy kerek, dep jazdy Aıda Balaeva Facebook-tegi paraqshasynda.
Esterińizge salsaq, buǵan deıin tanymal ánshi Tóreǵalı Tóreáli Ákimshilik quqyq buzý týraly kodekstiń 613-baby, 1-bóligi (polıtsııa qyzmetkeriniń talaptaryn oryndamaǵany úshin) boıynsha qosymsha jaýapkershilikke tartylǵan bolatyn.
Keıin sot úkimimen 40 saǵat qoǵamdyq jumysqa tartylǵan ánshinyń Almaty qalasyndaǵy saıabaqtardyń birinde jumys istep jatqany belgili boldy.