Túrkistan oblysynda shegemen sýret salatyn ustaz turady
Ónerli ustazǵa keregi kádýelgi kishkentaı shege men jip. Alǵashqy kezekte jıhaz jasaıtyn aǵashqa karandashpen sýret salyp alady da, onyń ústine shege qaǵady. Keıin qatty qara tústi jippen shegelerdi baılap, baılanystyrady. Nátıjesinde keremet keskindeme shyǵady.
Aınur Saparqyzynyń bul ónerdi qolǵa alǵanyna kóp bola qoımaǵan. Tyń joba týraly ınternetten kórgen. Sodan kóp izdengen. Alǵashqyda qarapaıym zattardy jasap kórgen. Sátti shyqqan jobalary kópshiliktiń qyzyǵýshylyǵyn týdyrǵan.
«Bul «String art» tehnologııasy dep atalady. ıAǵnı, shegeler men jipterge negizdelgen qolmen jasalatyn óner. Bul óner týyndysynyń tamyry XVII ǵasyrda Anglııadan bastalǵan desedi. Qazir ózim bala kútimimen úıde otyrmyn. Kúndelikti ýaqytymdy bosqa ótkizbes úshin, álide atalǵan joba boıynsha izdenip kelemin. Jumysqa eń kishkentaı shegeni paıdalanamyn. Al oraýǵa aıaq kıim tigetin qatty jipti qoldanamyn jáne jıhaz jasaıtyn aǵash qajet. Boldy. Qalǵany qol eńbegimen qurastyrylady», - deıdi Aınur Saparqyzy.
Ónerli ustaz qazaqtyń birtýar zııalylary Abaı Qunanbaıulynyń, Ybyraı Altynsarın men Ahmet Baıtursynovtyń beınesin shege men jip arqyly salyp shyqty. Sheber bul jumystarǵa bir aıǵa jýyq ýaqyt jumsaǵan.
Tanymal tulǵalardyń keskin kelbetterin aına-qatesiz keltirgen. Tyń jobaǵa qatty qyzyǵýshylyq artqandyqtan mektep basshylyǵymen aqyldasa otyryp, sýretterdi mektep murajaıyna qoıypty. Búginde kez kelgen adam kórip, tamashalaı alady. Aldaǵy ýaqytta Aınur atalǵan óner túrin óskeleń urpaqtyń bos ýaqytyn tıimdi paıdalaný úshin jáne ónerge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda bilim alýshylarǵa da úıretýdi josparlap otyr.
«Meniń jas kezimnen hobbıim sýret salý boldy. Joǵary oqý ornyna barǵanda da beıneleý ónerin tańdaǵan bolatynmyn. Biraq ata-anamnyń aıtýymen eńbek páni muǵalimi boldym. Degenmen sýret salýdy tastaǵan emespin. Qazir qyzdarymnyńda sýret salýǵa qabileti bar. Jaqsy salady. Odan bólek qolónermen aınalysamyn. Matadan balalardyń oıyn damytatyn oıynshyqtar jasaımyn», - deıdi sheber ustaz.