Túrkilerdiń ómiri men qaýipsizdiginde quryltaı úlken ról atqarǵan – Naǵashybek Aldan
Jalpy, Ulttyq quryltaı – halyqty ortaq maqsatqa uıystyratyn qurylym. Prezıdent muny qoǵamdyq dıalogty nyǵaıta túsý úshin jasalatyn, ulttyń bolashaǵyna yqpal etetin eldik máseleler talqylanatyn qadam degen. Quryltaılar sanamyzdyń, qundylyqtarymyzdyń jańarýyna qyzmet etýi tıis.
«Qazir Quryltaı ulttyq ıdeologııanyń kún tártibin qalyptastyratyndaı mańyzdy alańǵa aınaldy. Mysaly, burynǵy Quryltaılardan keıin ǵylymǵa, rýhanııatqa, mádenıetke, kıno óndirisine, buqaralyq aqparat quraldarynyń aldaǵy baǵyttaryna aıryqsha ózgerister engizýi týrasyndaǵy usynystar osy kúni iske asyp jatyr. Mysaly, Prezıdent janynan jańadan Ulttyq ǵylym akademııasy quryldy, Ǵylym jáne tehnologııalyq saıasatty damytý keńesi paıda boldy. Budan basqa da ıgi bastamalar qolǵa alynyp jatyr. Ulttyq quryltaı – qazaqtyń ejelden bar dástúrli jıyny. Onyń osy kúni jańǵyrtylýynyń elimizge paıdasy shashetekten ekeni túsinikti. Prezıdenttiń Qaýlysymen Ulttyq quryltaı 2022 jyldyń 14 maýsymynda quryldy. Ol – Prezıdent janyndaǵy konsýltatıvtik-keńesshi organ. Ulttyq quryltaı qyzmetiniń negizgi maqsaty qoǵamdyq birigýdi odan ári damytý jónindegi ıdeıalar men qadamdardy tujyrymdaý. Ulttyq quryltaıdyń tóraǵasy – Prezıdenttiń ózi. Onyń eki orynbasary jáne bir hatshysy bar. Al quryltaıdyń quramy memleket jáne qoǵam qaıratkerlerinen, saıası partııalar men úkimettik emes uıymdardyń ókilderinen, bıznesmenderden, sarapshylardan, ár óńirdegi jáne Astanadaǵy qoǵamdyq keńesterdiń ókilderinen jasaqtalady. Quramy ózgerip turýy múmkin», - deıdi Kazinform agenttiginiń bas redaktory.
Naǵashybek Aldan ertede quryltaı handar men batyrlardyń, bıler men abyz aqsaqaldardyń resmı keńesi bolǵanyna toqtaldy. Bul jıyn quralý, jınalý, túgeldený degen maǵynamen baılanysty. Túrkilerdiń ómiri men qaýipsizdiginde Quryltaı úlken ról atqarǵan. Quryltaıdyń tarıhy arǵy dáýirlerge ketkenimen, Shyńǵys han zamanynan bergi kezeńde naqty kórinis tapty. Jıyndar dárejesine qaraı kishi Quryltaı jáne uly Quryltaı bolyp bólingen. Quryltaıǵa handyqtyń bılik ókilderi qatysqan. Han saılaý rásimi de Quryltaıda ótkizilgen. Áskerı ister, qyzmetke taǵaıyndaý, kelisimsharttar jasaý, ishki-syrtqy ózekti máseleler quryltaıda kún tártibine qoıylyp, sheshilip otyrǵan. Taqqa han usyný, hanǵa keńes berý, laýazymdardy kezdeısoq áldekimniń ıelenip ketýinen saqtandyrý, han bıliginiń zańdyq negizdemesin bekitý syndy máseleler qaralǵan. Osynyń bári quryltaıdyń mańyzyn arttyrǵan. Túrki memleketterińniń ishinde ásirese qazaq eline Quryltaı jıyndary kóbirek tán boldy.
«Kóptegen quryltaı jıyndarynyń ishinde ekeýin halyq aıryqsha este saqtady. 1710 jyly jońǵarǵa qarsy kúreske shyǵý úshin úsh júzdiń Qaraqum Quryltaıy shaqyrylǵan edi. Ol Aral teńiziniń soltústigindegi Qaraqum alqabynda ótti. Sodan keıingi 1726 jylǵy Ordabasy Quryltaıy da erekshe mańyzǵa ıe. Ol kezde qazaqtyń úsh júziniń ókilderi osy kúngi Túrkistan oblysyndaǵy Ordabasy taýynda tarıhı bas qosty. Bul XVIII ǵasyrdyń basynda qazaq jerine basa-kókteı kirip, beıbit eldi qyryp-joıyp, qasiretti «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama» apatyna dýshar etken jońǵar basqynshylyǵyna qarsy kúres uıymdastyrýǵa arnalǵan halyq quryltaı edi. Al keıingi kezeńde Orynbordaǵy Quryltaıda Alash partııasy qurylǵan edi. Sol Orynborda ótken taǵy bir Quryltaıda Alash avtonomııasy jarııalanǵan eken. Tarıhy tereń Quryltaı dástúri qazirgi kezde de jalǵasyn taýyp jatyr. Qazaqtardyń Dúnıejúzilik quryltaıynyń alǵashqy otyrysy 1992 jyly Almatyda ótti. Quryltaıǵa alys jáne jaqyn shet memleketterden, sonyń ishinde Túrkııa, Germanııa, Frantsııa, Norvegııa, Mońǵolııa, Qytaı, Avstrııa jáne basqa 33 elderden 800-den astam ókil qatysty. Sodan beri elimizde sheteldegi qandastardyń basyn qosqan osyndaı birneshe jıyn ótti. Osy kúnge deıin álem qazaqtary Germanııa, Túrkııa, Mońǵolııa elderinde jınaldy. Stambuldaǵy Kishi quryltaı jumysyna Túrkııa jáne Eýropadaǵy qazaq dıasporasynyń ókilderi qatysty. Al endi túrki halyqtaryna ortaq Quryltaı da uıymdastyrylyp turady. Majarstanda túrki halyqtarynyń úlken quryltaıy ótti», - deıdi ol.
Prezıdent Ulttyq quryltaı jumysynyń negizgi segiz baǵytyn ataǵan. Olar – memlekettik nyshandardy jetildirý, ultymyzdyń tarıhı sana-sezimin jańǵyrtý, mádenı murany jan-jaqty dáripteý, óskeleń urpaqtyń tárbıesi, aqparattyq saıasattyń tıimdiligin arttyrý men kreatıvti ındýstrııany damytý, memlekettik saıasattaǵy taldaý men saraptama jasaý qyzmeti, shekaralas aımaqtardy damytý, memlekettik apparattyń jumysy. Osy ár baǵyttyń izimen ózekti máseleler sheshimin taýyp jatady, talaı nárse retteledi. Mysaly, áleýmettik zertteýler júrgizetin mekemelerge qyrýar qarjy bólinedi. Biraq jumys júıeli emes, sondyqtan nátıjesi kúmándi bolyp shyǵady, birin-biri qaıtalaıdy. Prezıdenttiń aıtýynsha, Qazaqstanǵa saraptaý-taldaý qyzmetin tıimdi júrgizetin myqty ortalyqtar jelisi qajet.
«Bul qurylymdar sapaly ári suranysqa ıe ıntellektýaldy ónim usynýy tıis. Kezinde Prezıdent jer, shekaralyq aımaqtar jaıly da oıyn ashyq aıtqan. Jerimiz sheteldikterge satylyp jatyr» degen sóz ara-tura aıtylyp jatady. Bul – jalǵan aqparat. Elimizde jerge qatysty túbegeıli sheshim áldeqashan qabyldanǵan. Ol sheshim zańmen birjola bekitilgen. Túrli daqpyrtqa senip, jurtty dúrliktiretin jalǵan aqparat taratýdy doǵarý kerek. Biz babalar amanatyna árdaıym adal bolamyz. Sheteldikterge qazaqtyń bir qarys jerin de, bir ýys topyraǵyn da bermeımiz. Ony kózdiń qarashyǵyndaı saqtaımyz. Shekara mańyndaǵy eldi mekenderdiń ahýaly jerimizdiń tutastyǵyna jáne elimizdiń amandyǵyna tikeleı yqpal etedi. Shyn máninde, bul – strategııalyq mańyzy bar másele. Ókinishke qaraı, shekara shetindegi keıbir eldi mekende halyq sany kúrt azaıyp ketti. Buǵan bir kezdegi aýdandardy biriktirý jónindegi sheshimder de yqpal etkeni sózsiz», - dedi Qasym-Jomart Toqaev. Aıta bersek, Ulttyq quryltaıda talaı ońdy sheshimder qabyldandy. Mysaly, Qaton-Qaraǵaı, Marqakól jáne Maqanshy aýdandary qalpyna keltiriledi. Prezıdent mınıstrler men ákimderden eki qasıetti talap etedi. Olar – kásibılik jáne otanshyldyq. «Olardyń Prezıdenttiń jeke basyna adaldyǵy men úshin mańyzdy emes. Memleket basshysyn madaqtaýdan góri jumysty adal atqaryp, halyqtyń aldynda abyroıly bolý áldeqaıda mańyzdy», – degen Memleket basshysy. Qysqasy, Ulttyq quryltaıdyń jaǵdaıy osyndaı. Búgin Atyraýdaǵy Saraıshyq jerinde bastalǵan Ulttyq quryltaıdan ultymyz úshin utymdy sheshimder kútemiz», - dep sózin qorytyndylady Naǵashybek Aldan.