Túrkııanyń ekonomıkalyq ósimi joǵary paıyzdyq mólsherlemege baılanysty baıaýlady

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Túrkııa ekonomıkasynyń ekinshi toqsandaǵy ósimi boljanǵan mejeden tómen bolyp, aqsha-nesıe saıasatyn qatańdatý naýqany aıasynda 2,5%-ǵa ósti. Alaıda, toqsandyq ósý qarqyny sarapshylardy tańqaldyrdy, dep jazady <a href="https://www.reuters.com/world/middle-east/turkish-economy-grew-25-q2-below-forecasts-2024-09-02/" target="_blank" rel="noopener">Reuters</a>.</p>

Túrkııa Statıstıka ınstıtýtynyń (TUIK) málimetinshe, jalpy ishki ónim (JІÓ) ekinshi toqsanda maýsymdyq jáne kúntizbelik túzetýler negizinde aldyńǵy toqsanmen salystyrǵanda 0,1% ósti.

2023 jyldyń maýsymynan bastap ortalyq bank suranysty salqyndatý jáne ınflıatsııany tómendetý úshin negizgi paıyzdyq mólsherlemeni 8,5%-dan 50%-ǵa kóterdi, ol mamyrda 75%-ǵa jetti, biraq shildede 62%-dan tómen tústi jáne odan ári quldyraýy múmkin.

Qarjy mınıstri Mehmet Sımsek jetekshi kórsetkish ósimniń úshinshi toqsanda turaqtanýyn jalǵastyrǵanyn jáne bıyl «teńdestirilgen ósý úlgisi» kútiletinin aıtty.

- Ósim turaqtana bastady, aǵymdaǵy shottyń tapshylyǵy qysqardy, táýekel syıaqysy tómendedi, al valıýta aǵyndary jedeldedi, rezervter ósti jáne Biz dezınflıatsııa protsesine kirdik, -dep jazdy ol H áleýmettik jelisinde.

Ósim qurylysta 6,5%, jyljymaıtyn múlik jáne aýyl sharýashylyǵy, orman sharýashylyǵy jáne balyq sharýashylyǵy salasynda 3,7%, aqparat jáne baılanys salasynda 3,4% qurady, bul rette qosylǵan qun basqa qyzmet túrlerinde 7,4%-ǵa ósti, dep habarlaıdy TUIK.

Aıta ketý kerek, ósý qarqyny birinshi toqsandaǵy 5,7%-dan 5,3%-ǵa deıin tómendeý baǵytynda qaıta qaraldy, bul kezde ishki suranys eń tómengi jalaqynyń ósýine túrtki boldy jáne úı sharýashylyqtary ınflıatsııanyń joǵarylaýyn kútip satyp ala bastady.

- Túpkilikti nátıje-ekonomıka baıaýlaǵanymen, ol biz (jáne basqalardyń kópshiligi) kútkendeı álsiregen joq. Qaıta teńgerim ózgerissiz qalady", - delingen Capital Economics jazbasynda.