Túrkııa halqy Naýryzdy qalaı atap ótedi

Foto: None
ANKARA. QazAqparat – Túrkııada kún men túnniń teńelýin án men bı bılep, ottyń ústinen sekirýmen, temir soǵýmen toılaý ádetke aınalǵan. Osylaısha, Ankaranyń halqy eń tyǵyz ornalasqan aýdandarynyń birinde Naýryz meıramy keń kólemde toılandy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Túrkııa astanasynda kóktem merekesine oraı uıymdastyrylǵan merekelik shara onnan astam ulttyń basyn qosty. Naýryz meıramynda ár el óziniń ulttyq taǵamdaryn, ádet-ǵuryptaryn usynǵan shatyrlar tigildi. Halyqqa arnalǵan merekelik sharanyń sońy dám taratýmen aıaqtaldy. Qazaqtyń kıiz úıinde Naýryz kóje, baýyrsaq, týralǵan jylqy etiniń taratylǵany jergilikti halyqty tańqaldyrǵandaı boldy.

Naýryz meıramynyń Túrkııada toılanýyn qarastyratyn bolsaq, ol ejelgi Seljuq memleketi men Osman ımperııasy dáýirinen bastaý alady. Ańyzdarda aıtylǵandaı, bul túrki jurtynyń qorshaýdan qutylǵan kúni. ıAǵnı, bul kúni túrikter aınalasy taýmen qorshalǵan aýmaq – Ergenekonnan shyqty. Sondyqtan Naýryzdy túrkiler jańalyqtyń bastaýy retinde qabyldady.
«Novrýz» sózi parsy tilinen aýdarǵanda «jańa kún» degen maǵynany bildiredi. Qazirgi Túrkııa aýmaǵyndaǵy merekeniń ózi ádette Nevrýz baıramy, al belgili bir jerlerinde Navrýz-ı sultan, Sultan nevrýz dep atalady. Sonymen qatar, Naýryz meıramy Túrkııada Ortalyq Azııadaǵy toılardan ózgeshe erekshe sıpatqa ıe. Onyń mańyzdylyǵy ornalasqan jerine baılanysty ózgeredi. Mysaly, eldiń batys bóliginde ol kóbine toılanbasa, shyǵysynda bul ulttyq ózin-ózi tanytý merekesi.


Uzaq ýaqyt boıy bul merekege elde saıası sebeptermen tyıym salyndy. Baýyrlas halyqtardyń jaqyndasýy men túrki ıntegratsııasyna baılanysty Naýryz meıramy keńinen taraı bastady.
Alaıda, jalpyǵa birdeı mereke joq, ony tek Ortalyq Azııadan kelgen túrki ulttary, sondaı-aq eldiń jekelegen aımaqtaryndaǵy ırandyqtar, kúrdter, túrikter ǵana keńinen toılaıdy.
Mereke túrki halyqtary Jańa jyl retinde toılaıtyn kúnge, naýryzdyń 21-nen 22-sine qaraǵan túnge tuspa tus keledi. 23 naýryzda olar ádette týystary men jaqyndarynyń zıratyna barady. Osy ýaqytqa deıin qazaq, ázirbaıjan, qyrǵyz, túrkimen, ózbek, tatar jáne uıǵyrlardyń úlken dıasporalarynyń arqasynda Ortalyq Anadolyda kóktem men jańarýdyń kelýi sııaqty eń tanys merekemen jeńil kóńil kóterý qarastyrylady.
Mysaly, túrikter men kúrdter birigip ulttyq halaı bıin bıleıdi. Olar ot jaǵyp, onyń ústinen sekiredi, defne aǵashynyń japyraqtary men butaqtaryn órtep, barlyq jamandyqtan tazartady. Olar sondaı-aq kúsh pen qýattyń sımvoly bolyp tabylatyn temirdi soǵady. Ata-babalary túrikmen bolǵan Erıýk túrikteri merekege daıyndyqty bir kún buryn bastaıdy, kıim-keshekterin jýyp, úılerin jınap, tamaq daıyndaıdy. Mereke kúni qonaqtarǵa usynylatyn taǵamdar arasynda árqashan shpınat bálishteri men dástúrli táttiler bar. Sondaı-aq bul kúni jaqyn týystar, kórshiler bir-birine qonaqqa kelip, merekemen quttyqtaıdy. Mereke kúni tańerteń adamdar duǵalar oqyp, sút iship, zıratqa barady. Osydan keıin olar «nevrýzıe» dep atalatyn óleń joldaryn oqıdy.
Gazıantep pen oǵan jaqyn aımaqtarda 22 naýryzdy «Sultan nevrýz» dep ataıdy. Halyq nanymy boıynsha, naýryzdyń 21-nen 22-sine qaraǵan túni belgisiz saǵatta aspannan shyǵystan batysqa qaraı bilezikterin qaǵyp, qolyna qursaý ustaǵan sulý qyz ótedi. Sondaı-aq, bul túni uıyqtamasań, barlyq tilekteriń oryndalady dep sanalady. Sondyqtan úıdegi barlyq ydystar sýmen toltyrylǵan. Adamdar túnin qulshylyqpen ótkizedi. Mereke tańynda adamdar tabıǵatqa shyǵady.


Dııarbakyr qalasynda halyq Naýryz merekesin keremet sharalar uıymdastyryp toılaıdy. Shyǵys Anadolyda mereke aldyndaǵy tún qasıetti bolyp sanalady. Bul túnde barlyq jandy, tipti jansyz zattar Alla Taǵalaǵa sıynady degen senim bar. Dál osy ýaqytta árbir adamnyń kelesi jylǵy taǵdyry anyqtalady dep sanalady.
Kars provıntsııasynda «badja-badja» degen salt bar. Dástúr boıynsha bul kúni aýyl balalary aýyldy aralap, án salyp, tilekterin aıtyp, úı ıeleri olarǵa jemis-jıdek, tátti taǵamdar beredi.

Týndjelıde bul kúni erler mańdaılaryna qara boıaý jaǵyp, sý kózine barady. Ondaǵy sýmen mańdaıdaǵy qara boıaýdy jýyp, Alla Taǵaladan shapaǵat tilep, duǵa oqıdy. Sonymen qatar, bul óńirde jamandyq, qıynshylyq, kúnádan arylý úshin jasalatyn ádet-ǵuryptar kóp. Al Túrkııanyń ortalyq bóliginde Naýryz meıramy ıÝlıan kúntizbesi boıynsha 21 naýryz 9 naýryzǵa sáıkes kelýine baılanysty «Toǵyzynshy naýryz» degen ataýmen toılanady. Ózge óńirlerdegideı, olar tańerteń erte turyp, jaqyndarynyń beıitterinde zııarat etip, Alladan meıirim men tilekteriniń oryndalýyn suraıdy.

Sonymen qatar Túrkııada kún sáýlesi aǵashty buzbaýy úshin aǵash butaqtaryna lenta baılaý sııaqty rásimder bar. Bul dástúr «mart ıplıgı» dep atalady. Gıresýn provıntsııasynda ony «mart bozýmý» dep ataıdy. Bul yrymdy oryndaý kezinde aǵashqa lenta baılanǵan soń bulaqtan úıge sý ákelinip, joly bolǵan qonaqtyń kelýin kútedi.
Tekırdagta túrikterdiń Naýryz merekesi qystyń aıaqtalýy, kóktemniń kelýi bolyp sanalady. Bul aımaqta bul mereke «Nevrýz shenlıkterı» degen atpen toılanady.
Merekelik sharalar arasyndaǵy keıbir aıyrmashylyqtarǵa qaramastan, túrik mádenıetinde naýryz aıy jańarý, oıaný jáne gúldený kezeńi bolyp sanalady. Túrkııanyń ár óńiriniń halqy Naýryz merekesin bir mezgilde ózinshe toılaıdy. Munda da bul merekeni óz mádenıetiniń bir bóligi dep sanaıdy.


Seıchas chıtaıýt