Túrkistandaǵy Ulttyq quryltaı qalaı ótti?
Prezıdent janynan qurylǵan Ulttyq quryltaıdyń ekinshi otyrysy bıyl Túrkistan qalasynda uıymdastyryldy. Eki kún boıy qoǵamdaǵy ózekti máselelerdi talqylaǵan qoǵam qaıratkerleri men Parlament depýtattary, qoǵamdyq keńester músheleri men BAQ basshylary jáne sarapshylar ózindik usynystaryn jetkizdi.
Alqaly jıynnyń alǵashqy kúninde «Qoǵamdyq konsolıdatsııa», «Mádenıet. Óner. Rýhanııat», «Bilim jáne ǵylym» jumys sektsııasyna bólingen sala mamandary el ishindegi máselelerdi kóterip, sheshý joldaryn da usyndy.
Jumys sektsııalary otyrystarynyń qorytyndysy boıynsha Ulttyq quryltaı músheleriniń usynystaryn memlekettik organdarmen birlesip iske asyrý jónindegi is-sharalardyń arnaıy jospary ázirlenetin boldy.
Al, ekinshi kúni Túrkistanǵa barǵan Memleket basshysy búkil túrki dúnıesine tanymal ǵulama Qoja Ahmet ıAsaýıdiń jáne osynda jerlengen tarıhı tulǵalardyń rýhyna taǵzym etip, Quran baǵyshtady.
Sodan soń, Ulttyq quryltaıdyń negizgi otyrysyna qatysty. Basqosýdy memlekettik hatshy Erlan Karın júrgizip otyrdy.
Quryltaıda alǵashqy bolyp sóz alǵan «Qoldanbaly ekonomıka zertteýleri» ortalyǵynyń ǵylymı jetekshisi, ǵalym jáne qoǵam qaıratkeri Jaqsybek Qulekeev el egenmendigin alǵan jyldardan bergi ýaqytta eldegi birlikke negizdelgen kelisimniń Qazaqstandyq modeli qalyptasqanyn jetkizdi.
«Qazaqstan – memleket qurýshy qazaq ultymen birge kóptegen ulystardyń basyn qosyp otyrǵan memleket. Sondyqtan, Táýelsizdiktiń alǵashqy kúninen bastap Qazaqstannyń memlekettik saıasaty elimizde yntymaq pen birlikti nyǵaıtyp, barlyq ult ókilderiniń beıbit ómir súrýin qamtamasyz etýge baǵyttalyp keledi. Táýelsizdiktiń 32 jylynda birlikke negizdelgen kelisimniń qazaqstandyq modeli qalyptasty», - dedi ol.
Sondaı-aq, Jaqsybek Qulekeev el damýynyń jańa kezeńinde ulttyq birlikti odan ári nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan doktrınanyń jańa redaktsııasyn daıyndaý kerektigi jóninde usynysyn jetkizdi.
«Qazirgi Qazaqstannyń ulttyq birlik doktrınasy – jan-jaqty zerttelgen qujat. Ol úsh qaǵıdatqa negizdelgen. El birligin negizdeıtin birinshi qaǵıdat - ár azamattyń óziniń ortaq taǵdyry men Otanynyń - Qazaqstan Respýblıkasynyń - ortaq ekenin uǵyný, ekinshisi - etnıkalyq jáne basqa tegine, dinine, áleýmettik jaǵdaıyna qaramastan barlyq azamattardyń múmkindikteriniń teńdigi. Úshinshisi - biriktirýshi, biriktirýshi jáne bekitýshi bastaý retinde Ult Rýhyn nyǵaıtý jáne damytý. Biz osy basty úsh qaǵıdatqa qashanda adal bolyp kelemiz. Alaıda, qazirgi álemdik geosaıası jaǵdaı men keıbir ishki qaıshylyqtar bul iske edáýir yqpalyn tıgizip otyr. Biz aldaǵy ýaqytta jańa qoǵam qundylyqtaryn pysyqtaǵanymyz durys. Saıası reformalardy bastan keshirip jatqan Qazaqstannyń atalǵan doktrınasy kún tártibine jańasha qoıylýy tıis dep esepteımin», - dedi ol.
Al, munan soń minberge shyqqan Qazaqstannyń Eńbek Eri Vadım Basın eńbek adamdarynyń mártebesin kóterý kerektigi jóninde usynys aıtty. Óndiristegi jumysshy mamandardyń jetkiliksizdigin sóz etti. Jastardyń kásiporyndarda qyzmet atqarýǵa barmaıtyndyǵyn jetkizdi.
Quryltaıda «Qazaqstan zańgerler odaǵy» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Serik Aqylbaı halyqtyń quqyqtyq saýattylyǵyn kóterý kerektigine toqtaldy.
«Halyqtyń quqyqtyń saýaty men quqyqtyq mádenıetin damytý protsesi eń mańyzdy máseleniń biri bolyp tabylady. Quqyqtyq saýattylyqtyń ósýi qoǵamdyq áleýmettik shıelenistiń dárejesin tómendetýge múmkindik beredi. Al, azamattar ózderiniń konstıtýtsııalyq quqyqtaryn sot arqyly jáne ózge tásildermen qorǵap iske asyra alady», - dedi ol.
Májilis depýtaty Juldyz Súleımenova otbasylyq tárbıege kóp kóńil bólý kerektigi jóninde usynys aıtty.
«Tárbıesiz berilgen bilimniń kóp jaǵdaıda basty jaryp, kózdi shyǵaratynyn kórip otyrmyz. Sondyqtan, qoǵam bolyp bul iske toqtaý salýymyz qajet. Óskeleń urpaqtyń moraldy, mádenı jáne pıshologııalyq ustanymdaryn qalyptastyratyn ınstıtýt – árıne mektep. Biraq, otbasynyń bala tárbıesindegi rólin eshqashan esten shyǵarmaýymyz qajet. Sebebi, bir ákeniń tárbıesin 100 mektep bere almaıdy. Ar, uıat, namys, izigilik pen meıirimdilik, ulttyq muraǵa degen qurmet – temirqazyq ustanymdar bilimniń negizgi qundylyǵy bolýy shart. Qazir úkimet daıyndap jatqan ulttyq tárbıe kontseptsııasyna osy ustanymdardy ulttyq qundyldyq retinde qalyptasyrý qajet», - dedi ol.
Al, T. Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń rektory, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Azamat Satybaldy mádenıet salasyndaǵy máselelerdi aıtyp, sheshý joldaryn jetkizdi.
Barlyq máseleni tyńdaǵan Memleket basshysy birqatar tyń bastamany kóterdi.
«Shyn máninde, biz aıtyp júrgen Ádiletti Qazaqstandy Adal azamattar qurady. Bul – bir-birimen óte tyǵyz baılanysty uǵymdar. Otanǵa, otbasyna adaldyq – parasattylyq pen adamgershiliktiń belgisi. Adal eńbek etip, adal tabys tapqan adam jetistikke jetedi, qurmetke ıe bolady. Uly Abaı «Adal eńbekpen mal izdemek – arly adamnyń isi» degen. Al, arly adam ádiletsizdik jasamaıdy. Ár salada adaldyq basty orynda tursa, ádil qoǵam ornaıdy. Jemqorlyqqa jol berilmeıdi, el múddesine saı sheshim qabyldanady», - dedi Prezıdent.
Memleket basshysy Almatydaǵy Arheologııa ınstıtýtynyń qazirgi jaǵdaıyna «múshkil» degen baǵa berip, sonyń janynan tarıhı jádigerlerdiń arnaıy qoryn jasaqtaýdy tapsyrdy.
Sondaı-aq, «Eńbek kúni» ataýly datasy kezinde eń úzdik eńbek adamdaryn memlekettik deńgeıde ulyqtaý arqyly eńbek kýltin qalyptastyrýǵa bolatynyn qozǵady.
Qasym-Jomart Toqaev Túrkistan tórinde elimizde tarıhı tulǵalardyń atymen atalǵan ordender shyǵarý jóninde bastama kóterip, ordenniń atyn ıelenýge birden-bir laıyq tulǵa Beıbarys sultan ekenin aıtty. Sonymen qatar, eldegi rýhanı sabaqtastyń arqaýyn úzip almaý úshin «ıAsaýıtaný» ǵylymı ortalyǵy nemese ınstıtýty qurylýy múmkin ekendigin jetkizdi.
Jalpy, quryltaı otyrysy 2 saǵatqa sozyldy. Qatysýshylar Ulttyq quryltaıda halyqqa qajetti usynystar kóterilip, tyń sheshimder qabyldanǵanyna kýá boldy.