Túrkistandaǵy taıqazannyń quıylǵanyna 620 jyl tolýyna oraı kórme ashyldy
«Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń uıymdastyrýymen ótken ashylý saltanatyna fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Qulbek Ergóbek pen tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, Taıqazan tarıhyn zertteýshi Dildásh Mustapaeva syndy tarıhshy ǵalymdar qatysty. Sondaı-aq, birqatar zııaly qaýym ókilderi men qala turǵyndary jáne mýzeıge kelýshi qonaqtar qatysty.
Jıynǵa kelgender taıqazannyń tarıhy men jádigerdiń mańyzdylyǵy jóninde pikirlerin bildirdi.
Aıtýly sharany mýzeı dırektory Nurbolat Ahmetjanov sóz sóılep ashyp, qundy muranyń jasalý tarıhynan bastap, árbir elementteriniń mán-maǵynasyn keńinen nasıhattaý búgingi sharanyń basty maqsaty ekenin jetkizdi. Kesenedegi tarıhı jádigerlerdiń biregeıi qasıetti Taıqazan Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalyq maqalasyndaǵy «Uly daladaǵy ejelgi metallýrgııa» baǵyttarynyń mánin ashatyn qundy mura ekenin atap ótti.
Atalǵan kórmeniniń ekspozıtsııasyna 50-ge jýyq jádiger qoıyldy. Olardyń qatarynda orys saıahatshysy A.Kýnnyń albomyndaǵy 1864 jylǵy fotosýretter men 1935 jyly Taıqazandy Sankt-Peterbýrgke alyp bara jatqandaǵy muraǵattyq sýreti bar. Ermıtaj mýzeıiniń ekspozıtsııasyna qoıylǵan biregeı fotosy jáne 1989 jyly Ermıtaj mýzeıinen Taıqazandy shyǵaryp jatqan sátiniń muraǵattyq sýretin kezdestirýge bolady. Sonymen qatar, Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine kelgen tulǵalardyń fotosýretteri jáne qoryq-mýzeıdiń muryndyq bolýymen 2009-2014 jyldar aralyǵynda ótken jastar arasyndaǵy qazaq kúresinen respýblıkalyq «Taıqazan» týrnıriniń fotosýretteri, medaldary men muraǵattyq qujattary kórermen nazaryna usynylǵan.
Aıta keteıik, Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesinde saqtalǵan ortaǵasyrlyq Taıqazan 620 jyl buryn, ıaǵnı 1399 jyly Túrkistannan 25 shaqyrym jerde ornalasqan Qarnaq eldi mekenindegi Turannyń bıleýshisi Ámir Temirdiń buıryǵymen Ábdil Ázız Sharafýddın Tebrızı sheberdiń ustahanasynda quıylǵan. Taıqazan altyn, kúmis, mys, qola, qorǵasyn, myrysh, qalaıy syndy jeti túrli metaldardyń qosyndysynan jasalǵan. Taıqazan 1935 jyly Lenıngrad, qazirgi Sankt-Peterbýrg qalasynda ótetin Iran sheberleriniń III Halyqaralyq konferentsııasyna úsh aıǵa jiberilgenimen 54 jyldan keıin, ıaǵnı 1989 jyldyń 18 qyrkúıegi kúni tarıhı otanyna qaıta jetkizilgen. Taıqazannyń tarıhı mekenine oralýyna memleket jáne qoǵam qaıratkeri, ǵalym-etnograf Ózbekáli Jánibekovtiń qosqan úlesi zor.
Tarıhı mańyzy zor kórme bir aı boıy kelýshilerdiń nazaryna usynylatyn bolady.