Túrkistanda ıAsaýı murasyn nasıhattaǵan halyqaralyq jıyn ótti
Túrkistan qalasynda ótken sharaǵa QR Mədenıet jəne sport mınıstrligi, «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi, «TÚRKSOI» halyqaralyq uıymy jáne Ahmet ıAsaýı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti muryndyq boldy.
Konferentsııa jumysyna Túrkııa, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Mońǵolııa, Reseı Federatsııasy jáne otandyq ǵalymdar men mýzeı isiniń 30-dan asa mamandary qatysty.
Konferentsııanyń maqsaty - Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy jəne «Túrkistan-Túrki áleminiń mádenı astanasy» jyly aıasynda kıeli jerlerdi tanytý, tarıhı-mádenı muralarymyzdy saqtaý, nasıhattaý arqyly keleshek urpaq kádesine jaratý, túrki halyqtarynyń rýhanı piri Qoja Ahmet ıAsaýı muralarynyń túrki halyqtary tarıhyndaǵy orny men róli jáne otandyq mýzeı salasyndaǵy aktýaldy problemalardy saraptaý, taldaýǵa arnalǵan.
«Áziret Sultan» qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov konferentsııany ashyp, Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıulynyń quttyqtaý hatyn oqydy.
Túrksoı halyqaralyq uıymynyń ókili fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, dotsent, Asqar Turǵanbaev atalǵan konferentsııanyń ulttyq qundylyqtardy dáripteý men təjirıbeni arttyrýǵa mańyzy zor ekendigin aıta kele, ıAsaýı murasynyń adamzat ıgiligine aınalýyna Túrki eli ǵalymdarynyń da súbeli úles qosatynyna senim bildirdi. TÚRKSOI uıymy atynan qoryq-mýzeı dırektory Nurbolat Qadyrulyna kádesyı tartý etip, eńbekke bıik belester tiledi.
Plenarlyq otyryspen bastaý alǵan basqosýda Reseıdiń ónertanýshylar qaýymdastyǵynyń múshesi Sattarova Lılııa «Túrksoı ı vzaımodeıstvıe mýzeev tıýrkskogo mıra» taqyrybynda baıandama jasasa, Túrksoı halyqaralyq uıymy jáne Býrsa mýnıtsıpalıtetiniń qoldaýymen shyǵarylǵan «Eýrazııa mýzeılerindegi kostıýmder kollektsııasy» kitabynyń tusaýkeser rəsimin ótkizip, qoryq-mýzeı qoryna óz tartýyn saltanatty túrde tabystady.
Konferentsııaǵa qatysýshylar «Qoja Ahmet ıAsaýı murasy men Túrki-Islam órkenıetiniń sabaqtastyǵy», «Rýhanı jańǵyrý jáne Túrkistan», «Kıeli, qasıetti jerler, mádenı týrızm jáne mýzeı isi» syndy úsh baǵyt negizinde baıandamalar oqyp, tyń oılaryn ortaǵa saldy. Onda Qoja Ahmet ıAsaýı muralarynyń túrki halyqtary tarıhy men álemdik órkenıettegi orny, zerttelý máseleleri, ómiri men shyǵarmashylyǵy zerdelenip, sondaı-aq, Otandyq mýzeı salasyndaǵy keıbir kókeıkesti máseleler saraptalyp, taldandy.