Túrkistanda rýhanı kelisim kúni atalyp ótti
Túrkistan tórinde boı kótergen 6 qanatty kıiz úıde oblystaǵy 6 dinı konfessııa basshylary jınaldy. Kıiz úıdiń ýyqtaryn qadaýǵa konfessııa ókilderi de atsalysqanyn aıta ketken jón. Kezdesýdi oblys ákiminiń orynbasary Sáken Qalqamanov ashyp, júrgizip otyrdy. Ol dinı konfessııa jetekshilerimen tanysyp, din salasy boıynsha pikir almasty. El birligi men dinaralyq qarym-qatynastardy nyǵaıtý máselelerin talqylady.
«Qazaq halqy árdaıym beıbitshilikti, tatýlyqty joǵary baǵalaǵan. Ózgelerden kómegin aıamaǵan. Adaldyqty, meıirimdi joǵary qoıǵan. Osy ıgi qasıet qazir de ultymyzdyń boıynan óshken joq. Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń syndarly saıasatynyń arqasynda beıbitshilik pen dostyqty nyǵaıtýdyń jarasymdy úlgisi qalandy. Qazaqstanda álemdik dinder kóshbasshylary sezderiniń turaqty ótýi sonyń aıǵaǵy. Túrkistan oblysynda da túrli konfessııa ókilderi tatý-tátti ómir súrip keledi. Kezinde Orta Azııanyń dinı ári rýhanı ortalyǵy bolǵan Túrkistan qalasy eldi birlikke shaqyratyn mıssııasyn jalǵastyra beredi», – dedi S.Qalqamanov.
Kezdesý barysynda Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń Túrkistan oblysy boıynsha ókil ımamy Aqtamberdi Musabek, «Shymkent eparhııasynyń Túrkistan qalasyndaǵy Svıato-Nıkolskıı prıhody» jergilikti dinı birlestiginiń jetekshisi Vıtalıı Smolıanov jáne basqa da din ókilderi sóz sóıledi.
Arnaıy kıiz úıde qazaqtyń ulttyq taǵamdary men salt-dástúri nasıhattalyp qana qoımaı, óńirdegi etnos ókilderiniń de dámdi taǵamdary jurtshylyqqa usynyldy. Qabyldaý sońynda dinı konfessııa jetekshilerine merekege oraı alǵys hattar men syılyqtar tapsyryldy.
1992 jylǵy 18 qazan kúni Almaty qalasynda Búkilálemdik Rýhanı kelisim kongresiniń 1-shi sessııasy ótti. Kongreske qatysýshylar qazannyń 18-in rýhanı kelisim kúni – qaqtyǵystar men janjaldarǵa shekteý qoıý, tatýlyqqa talpyný, jaqyn adamdarǵa qaıyrymdylyq pen járdem jasaý kúni dep jarııalaýǵa shaqyrǵan manıfest qabyldady.
Sodan beri jyl saıyn bizdiń elimizde 18 qazan – Rýhanı kelisim kúni memlekettik deńgeıde atalyp ótip keledi.