Túrkistanda Qoja Ahmet ıAsaýı mýzeıi salynady
Túrkistan oblysynyń ákimi Elbasynyń maqalasynda aıtylǵan mindetterdi oryndaýǵa baılanysty óńirde atqarylǵan jumystardy baıandap, aldaǵy ýaqytta iske asyrylatyn jobalarmen tanystyrdy.
«Memleket basshysynyń «Uly Dalanyń jeti qyry» atty tarıhı maqalasy el sanasyna qozǵaý salǵan, «Máńgilik el» bolý jolyndaǵy uly mindetterdi aıqyndap bergen, «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynyń jalǵasy, ári eldi bıik maqsattarǵa jeteleıtin mańyzdy qujat. Osy qundy baǵdarlamadaǵy tapsyrmalardy oryndaý maqsatynda Túrkistan oblysynda birqatar jumystar qolǵa alynyp, qarqyndy júzege asyrylýda. Máselen, atbegilikti, ańshylyqty, salt-dástúrdi nasıhattaý maqsatynda oblysta arnaıy festıvalder uıymdastyrylýda. Sondaı-aq, «Qyzyl kitapqa» engen, ıaǵnı aıryqsha qorǵaýdy qajet etetin qyzǵaldaq gúlin qorǵaý jáne sol aımaqtyń týrıstik áleýetin kóterý maqsatynda halyqaralyq «Qyzǵaldaq» sharasy qolǵa alyndy. Elbasynyń aıtýly maqalasynyń «Túrki áleminiń besigi» dep atalatyn bóliminde Túrkistan qalasynda týǵan ıAsaýı babamyz ben Otyrardan túlep ushqan ál-Farabı ǵulama týraly da aıtyldy. Bul baǵytta da tarıhı tulǵalar men kóne qalalardy nasıhattaý úshin anımatsııalyq fılmder men telehıkaıalar túsirildi. Aldaǵy ýaqytta qoǵamdyq sanany jańǵyrtý baǵdarlamasyn júzege asyrý baǵytynda jańasha jobalardy qolǵa alýdy josparlap otyrmyz», - dedi Janseıit Túımebaev.
Odan bólek, Qoja Ahmet ıAsaýıdiń tarıhı bolmysyn jahanǵa óz deńgeıinde tolyq tanytyp, nasıhattaý maqsatynda birqatar sharýalar atqarylmaq. Atap aıtqanda, Elbasy tapsyrmasy boıynsha, jańa Túrkistanda ıAsaýı mýzeıi salynbaq. Bul murajaıda ǵulama men onyń shet memleketterdegi shákirtteriniń eńbekteri qoıylady. ıAǵnı, ıAsaýı fenomenin joǵarylatyp, atyn asqaqtatý arqyly ǵylymdy ǵana emes, týrızmdi de damytý múmkindigi ashyla túsedi. Sondaı-aq, Túrkistan qalasynda álemniń túkpir-túkpirinde ıAsaýı babanyń ǵylymı murasyn zerttep júrgen ıasaýıtanýshylardyń basyn qosyp, halyqaralyq konferentsııa ótkizý mejelengen. ıAsaýı muralary keshendi túrde zerttelip, derekti jáne kórkem fılmder túsiriledi.