Túrkistanda Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń aýmaǵy abattandyrylady
Elimizdiń Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń uıymdastyrýymen ótken basqosýda úılestirý keńesiniń músheleri «Áziret Sultan» qoryq-mýzeıi aýmaǵyndaǵy tarıhı-mádenı oryndardy abattandyrý máselelerin jan-jaqty talqylady.
Keleli basqosýǵa mınıstrliktiń Mádenıet jáne óner departamentiniń basshysy, ǵylymı-ádistemelik keńestiń tóraıymy Kúmis Qarsaqbaıqyzy men ıÝNESKO ókilderi, sarapshylar, tarıhshylar men ǵalymdar, «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi men Túrkistan qalasy ákimdiginiń ókilderi, «Qazqaıtajańartý» kásiporny men qurylys kompanııalardyń basshylary, sáýletshiler qatysty.
Aıta keteıik, aǵymdaǵy jyly «Bazıs – A» qurylys kompanııasy kesene mańyndaǵy Músálla, Tákııa qaqpalary mańy, «Túrkistan tarıhy» mýzeıi jáne Ardagerler alleıasy aýmaǵyn abattandyrý maqsatynda drenaj jumystaryn júrgizdi. Al, qoryq-mýzeı quramyna kiretin tarıhı jáne sáýlet eskertkishterin qaıta qalpyna keltirý jumystaryn «Qazqaıtajańartý» Respýblıkalyq memlekettik kásiporny atqardy.
Jalpy, ıÝNESKO-nyń 27-sessııasynda dúnıejúzindegi «Mádenı mura» tizimine engen Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi talaı ǵasyrdan beri musylmanshylyqtyń altyn besigi bolyp keledi. Ony búkil qazaq jurty, túrki álemi erekshe qasıet tutady.Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi – túrki áleminiń rýhanı ortalyǵy sanalady. Qoryq-murajaı alyp jatqan jerdiń jalpy kólemi 88,7 gaektardy quraıdy. Qoryq-murajaı Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesimen birge Úlken qylýet (jer asty meshiti, XII ǵ.), Segiz qyrly kesene (XIV-XVI ǵǵ.), Ulyqbektiń qyzy, Ábilhaıyr hannyń zaıyby Rábııa Sultan Begim kesenesi (XV ǵ.), Shyǵys monshasy (XVI-XVII ǵ.), Esimhan kesenesi, Juma meshiti jáne taǵy da basqa arheologııalyq, tarıhı, sáýlet jáne beıneleý óneriniń úzdik eskertkishterin qamtıdy.