Túrkistanda ınvestıtsııalyq jáne týrıstik múmkindikter taqyrybynda halyqaralyq medıa forým ótti
Sheteldik jýrnalısterge arnalǵan aýqymdy sharaǵa Ázirbaıjan, Bashqurtstan, Qyrǵyzstan, Majarstan, Ózbekstan, Saha, Tájikstan, Túrkııa elderinen kelgen túrli baspa jáne elektrondy BAQ ókilderi qatysty. Basqosýda alǵy sóz alǵan Túrkistan oblysynyń ákimi Ómirzaq Shókeev Naýryz merekesinde Túrki elderiniń aqparat keńistiginiń ókilderi rýhanı shaharda bas qosýyn zańdylyqqa balady. Sebebi, Túrkistan – san ǵasyrlardan beri kúlli Túrki ıntegratsııasynyń sımvoly sanalady.
«Álemde jahandyq ıntegratsııalyq protsester qarqyn alǵan ýaqytta búkilálemdik órkenıettiń damýyna qundy úles qosqan, ómirsheńdigi ózgelerge úlgi túrki álemi birigýdi maqsat etedi. Bul úderistiń bastamashysy Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev boldy. Ol 1992 jyly túrki memleketteri basshylarynyń birinshi Sammıtinde baýyrlas halyqtardyń ıntegratsııalyq birlestigin bastaý qajettigi týraly málimdedi. Osylaısha, Túrkistan qalasy túrki órkenıetiniń ortalyǵy bolyp tanyldy. Búginde bul tarıhı úrdis óz jalǵasyn taýyp, Túrkistan Túrki elderine ortaq táý eter qasıetti mekeni bolyp keledi»,- dedi oblys ákimi Ómirzaq Shókeev.
Halyqaralyq forýmda QR UǴA akademıgi, A.Marǵulan atyndaǵy Arheologııa ınstıtýtynyń bas dırektory Baýyrjan Baıtanaev «Túrkistannyń jańǵyrýy: stratıgrafııadaǵy jańa serpin» taqyrybynda baıandama jasady. Oblys ákimi orynbasary Meıirjan Myrzalıev Túrkistan oblysynyń ınvestıtsııalyq jáne týrısttik áleýeti barysynda jetistiktermen bólisti. Túrkııadan kelgen «TRT» telekanalynyń basqarma ókili Mehmed Zahıd «Túrki áleminiń medıalyq ıntegratsııasynyń mańyzdylyǵy» týraly baıandap berdi. Sheteldik BAQ ókilderi pikir almasyp, tájirıbelerimen bólisti. Qatysýshylardyń pikirinshe, forým Túrkistannyń jańa tynysynyń ashylýyna jańasha serpin beredi. Túrkitildes memleketterdiń tilshileri qasıetti shahardyń kóne sıpatyn saqtaı otyryp, zamanaýı qalaǵa aınalýǵanyna kýá bolǵandaryn tańdana jetkizdi.
«Elbasy oblys ortalyǵyn aýystyrǵan sátte birden eki birdeı mańyzdy qujatqa – Túrkistan qalasyn damytý tujyrymdamasyna jáne «Turkistan» arnaýly ekonomıkalyq aımaǵyn qurý týraly» Jarlyqqa qol qoıdy. Qos qujatty qabyldaýdaǵy basty maqsat – Túrkistanǵa ınvestıtsııa quıa otyryp, týrızmdi damytý. Qurmetti baýyrlas Túrki halyqtarynyń úzdik BAQ ókilderi! Túrki Memleketteriniń aqparat keńistigindegi úzdik BAQ-nyń ózara yntymaqtastyǵyn nyǵaıtyp, birlese jumys atqarýynda búgingi jıynnyń mańyzy zor. Sebebi, túbi bir Túrki elderiniń nanym-senimi, túpki tarıhy, ómir súrý qaǵıdalary bir-birimen bite qaınasyp jatyr. Túrki Memleketteriniń kóneden qalyptasqan yntymaq-birligi men barlyq baǵyttaǵy áriptestik baılanystary nyǵaıa túsedi dep senemin«,- dedi Ómirzaq Shókeev.
2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha oblystyń negizgi kapıtalyna 703 mlrd.teńge ınvestıtsııa baǵyttaldy. Bul 2019 jylmen salystyrǵanda 60%-ǵa artyq. Onyń ishinde syrtqy ınvestıtsııalar kólemi 112 mlrd.teńgeni qurady. Tartylǵan ınvestıtsııalardyń arqasynda qala kúnnen kúnge kórkeıip keledi. Bul óz kezeginde Túrkistanǵa týrısterdiń kóptep kelýine yqpal etedi.
Sheteldik BAQ ókilderiniń basyn qosqan is-shara aıasynda Roýd-shoýǵa qatysýshylar 20-22 naýryz aralyǵynda baspasóz týrlarynda bolady. Túrkistan oblysyndaǵy tarıhı-mádenı mura nysandaryn aralaýda. Arystan bab kesenesinde bolyp, Otyrar qalashyǵy, Otyrar aýdany ortalyǵy, Qoja Ahmet ıAsaýı sáýlet kesheni boıynsha ekskýrsııaǵa qatysyp, Aqmeshit úńgiri men Kemeqalǵan monýmentinde boldy.