Túrkistanda azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrý boıynsha mobıldi top iske kiristi

Foto: None
TÚRKІSTAN. QazAqparat - Túrkistan oblysynyń ákimi Ómirzaq Shókeev áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrý boıynsha sharalar qabyldaýdy tapsyrdy, dep habarlaıdy QazAqparat Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Aımaq basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary baǵasynyń Tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty kóterilýin boldyrmaý jáne onyń aldyn-alý sharalaryn qabyldaý maqsatynda mobıldi top quryldy.

Nátıjesinde Túrkistan qalasyndaǵy «Qýanysh» jáne «Altyn bulaq» bazarlarynda kórshi oblystardyń kóterme satyp alýshylarynyń iri kólemde azyq-túlikti syrtqa áketýinen negizgi áleýmettik mańyzy bar azyq túlik taýarlarynyń baǵasy 30-40 teńgege (40-60 paıyz) qymbattap, taýar tapshylyǵy oryn alǵany anyqtaldy.

Oblys ákiminiń orynbasary Meıirjan Myrzalıevtiń jetekshiligindegi Mobıldi top quramyna: oblystyń aýdan, qala ákimderi, kásipkerlik jáne saýda, aýyl sharýashylyǵy basqarmalary, prokýratýra, Túrkistan oblysynyń básekelestikti qorǵaý jáne damytý, Memlekettik kirister, polıtsııa, Ekonomıkalyq tergeý, Taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń sapasy men qaýipsizdigin baqylaý departamentiniń basshylary jáne Kásipkerlik palatasynyń dırektory, «Túrkistan» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasy» AQ ókilderi kirdi.

Túrkistan oblysy aýmaǵyndaǵy saýda nysandardaǵy baǵanyń kóterilýin boldyrmaý is-sharalar jospary bekitilip, jumysshy top tolyq quramda bazarlarǵa shyqty. Barlyq kɵterme taratýshylarmen satý baǵasy belgilendi. Kentaý, Otyrar jáne Sozaq aýdandarynyń əkimderi bastap kelgen kɵterme satyp alýshylarǵa qajetti kɵlemin tɵmen baǵamen tıep əketýge jaǵdaı jasaldy. Senbi, jeksenbi kúngi bazar narqynan kartop-35 teńge (120-130); pııaz, kapýsta-20 teńge (75-80) tɵmen. Un, makaron, maı, kúrish, qumsheker t.b. bekitilgen shekti mən tɵńireginde. Baǵalar turaqty. Bazarlarda adam sany qalypty, dúrligý joq.

Odan ári, mobıldi top Túrkistan qalasyndaǵy birqatar sýpermarketterdi aralap, azyq-túlik dúkenderdiń qalypty qyzmet istep jatqandyǵyn, satyp alýshylardyń sany kɵp emestigin, azyq-túlik qorynyń jetkilikti ekendigin jəne baǵanyń negizsiz ɵspegenine kɵz jetkizdi. Baǵa ósý faktileri boıynsha Básekelestikti qorǵaý jáne damytý departamenti tarapynan tıisti sharalar qabyldandy. Oryn alǵan jaǵdaıǵa baılanysty, azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn ósirmeý jáne jasandy tapshylyqqa jol bermeý jóninde túsindirý jumystary júrgizildi.

Tɵtenshe jaǵdaı kezeńindegi talaptardyń oryndalýyn qatań saqtaý eskertildi.

Mobıldi top Qyzylorda oblysynyń shekarasynda ornalasqan Saýran aýyldyq okrýgindegi blok bekettiń jumysymen, azyq-túlik tasymaldaý jaǵdaıymen tanysty. Jalpy bul máseleler oblys basshylyǵynyń turaqty baqylaýynda bolady.

Seıchas chıtaıýt