«Túrkistan-túrki áleminiń besigi» atty halyqaralyq konferentsııa ótti

Foto: None
TÚRKІSTAN. QazAqparat - Túrkistanda «Túrkistan-túrki áleminiń besigi» atty halyqaralyq konfrentsııa ótti, dep habarlaıdy QazAqparat Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmetinń silteme jasap.

Baspasóz málimetterine qaraǵanda, atalmysh sharany QR Tuńǵysh Prezıdenti, Elbasy N.Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy aıasynda jáne Elbasynyń Jarlyǵymen oblys ortalyǵyna aınalǵan Túrkistan qalasyn qaıta túletý, túrki mádenıetin jan-jaqty dáripteý maqsatynda Túrkistan oblysy ákimdigi men Q.A.ıAsaýı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti uıymdastyrdy.

Mundaǵy maqsat - Túrki tildes álemniń rýhanı astanasy - Túrkistan qalasy tarıhynyń, folklorynyń, mádenıetiniń halyqarlyq órkenıettegi mańyzdylyǵyn aıqyndaý, tájirıbe almasý jáne pikirlermen bólisý.

Konferentsııa «Túrkistan - túrki áleminiń besigi» beınebaıanyn tamashalaýmen bastaldy.

Sharaǵa Túrkistan oblysynyń ákimi Ómirzaq Shókeev, Q.A.ıAsaýı atyndaǵy HQTÝ rektory Bolatbek Abdrasılov, Marmara ýnıversıtetiniń doktory, professor Jengız Tomar, Halyqaralyq Túrik akademııasynyń ǵylym bóliminiń aǵa sarapshysy, professor Qadyraly Qonqobaev, Ózbekstan Ǵylymdar akademııasynyń professory Sarygúl Bahadyrova, Q.A.ıAsaýı atyndaǵy HQTÝ-ń ıAsaýıtaný ǵylymı zertteý ortalyǵynyń dırektory Dosaı Kenjetaev syndy ǵalymdar qatysty.

Túrkistan oblysynyń ákimi Ómirzaq Estaıuly qasıetti Túrkistannyń álemdik tarıhtaǵy ornyn zertteýdi maqsat tutqan halyqaralyq konferentsııa jumysyna sáttilik tiledi. Sonymen qatar, Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy aıasynda qolǵa alynǵan konferentsııa Túrkistan oblysynyń rýhanı-ǵylymı salasyn jańa satyǵa kóteredi degen senimin bildirdi.

«Túrkistan qalasynyń túrki álemindegi ornyn ǵylymı turǵydan tarazylaıtyn bul konferentsııanyń mańyzy zor. Túrki halyqtary úshin Túrkistan qalasynyń tarıhtaǵy orny árqashan da qasterli. Elimizdiń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaev «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasynda «Qazaqstannyń ejelgi astanasy halqymyzdyń rýhanı ortalyǵy ǵana emes, sondaı-aq, búkil túrki álemi úshin kıeli oryn bolyp sanalady» dep atap ótti. Baýyrlas elderdiń ortaq tarıhynda Túrkistan kıeli meken, Qoja Ahmet ıAsaýı túrki halqynyń ustazy retinde dáriptelgen. ıAsaýı jatqan jer «baqyttyń astanasy» retinde tanylǵan», - dedi oblys ákimi Ómirzaq Shókeev.

Ǵylymı konferentsııaǵa kelgen halyqaralyq Túrkologııa akademııasynyń professorlyq-oqytýshylyq quramy men Túrkııa, Qyrǵyzstan, Ózbekstan eliniń professor ǵalymdary «Uly dalanyń jeti qyry: túrki mádenıetin damytýdyń ózektiligi», «Qasıetti Túrkistan jáne dinı sakraldy qundylyqtar», «Ejelgi massagetter: Tomırıs jáne qaraqalpaq halyq eposy «Qyryq qyz», «Q.A.ıAsaýıdyń mádenı murasy», «ıAsaýı, «pır-Túrkistan» túrik eliniń ustazy», «Áziret Sultan» tarıhı-mádenı qoryq-murajaıy týraly» syndy baıandamalar jasaldy.

Konferentsııa sheteldik jáne otandyq ǵalymdardyń qatysýymen plenarlyq májilis jáne sektsııalyq otyrystarǵa ulasty. Sektsııa birneshe baǵyttar boıynsha ótti.

Seıchas chıtaıýt