Túrkistan sharýalary Izraıl mamandarynan jylyna birneshe ret ónim alý tásilin úırenbek
Baspasóz qyzmetiniń málimetterine qaraǵanda, bul týraly másele Túrkistan oblysynyń Keles aýdanynda ótken «Bir alqaptan jylyna 2-3 ónim alý – kókónis sharýashylyǵyn damytýdyń negizi» atty semınar-keńeste aıtyldy.
Jıynǵa oblys ákimi Ómirzaq Shókeev, Izraıl – Qazaqstan saýda-ónerkásip palatasynyń tóraǵasy Mıhaıl Roege, ǵalymdar, aýdan, qala, aýyl okrýgteri ákimderi, agroqurylym basshylary men kásipkerler qatysty.
Jıynda Qazaqstandaǵy barlyq agroqurylymdardyń 33 paıyzy Túrkistan oblysynyń enshisinde ekendigi aıtylǵan. Olardyń teń jartysynan astamy usaq sharýa qojalyqtary. Byltyr jylyna 2-3 ret astyq jıǵan dıqandardyń arqasynda qazyna 39 mlrd. teńgege tolyqqan.
«Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstannyń agroónerkásip kesheniniń aldyna saladaǵy eńbek ónimdiligi men qaıta óńdelgen aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń eksportyn 5 jylda 2,5 esege arttyrý mindetin qoıdy. Osy oraıda, Túrkistan oblysynyń tabıǵı-klımattyq jaǵdaıyn, múmkindigin eskere otyryp, 2019 jyly «Bir alqaptan jylyna 2-3 ónim alý» jobasyn qolǵa alǵan bolatynbyz. Nátıjesinde, 3 mlrd. teńgege 107 joba iske asyp, 39 mlrd. teńge bolatyn aýyl sharýashylyǵy ónimderi óndirildi. Qosymsha 364 jumys orny ashyldy», – dedi jıyn barysynda aımaq basshysy Ómirzaq Shókeev.
Álemde aýyl sharýashylyǵy ónimin óndirýden, eksporttaýdan úzdik elderdiń biri sanalatyn Izraıl memleketiniń jalpy aýmaǵy Túrkistan oblysynyń 6/1 bóligin quraıdy, delindi jıyn barysynda. Soǵan qaramastan, jylyna 1 mlrd. AQSh dollarynyń aýyl sharýashylyǵy ónimderin óndiredi. Túrkistan oblysy klımatynyń jaılylyǵy men topyraǵynyń qunarlyǵyn túsingen osy el ǵalymdary jylyna birneshe ret ónim jınaý ádisine asa qyzyǵýshylyq tanytýda.
Jylyna birneshe ret ónim alý tásiliniń tıimdiligin sheteldik ǵalymdardyń ózi moıyndap otyr.
Osy ádis arqyly 1 gektar jerden jylyna 6-7 mln. teńgege deıin tabys tabýǵa bolady. Bıyl da bul isti ári qaraı damytý maqsatynda ár aýyldyq okrýgte kemine 10 jobadan iske asyrý kózdelip otyr. Qazirdiń ózinde óńirde 600-den astam sharýa qojalyǵy birinshi ónim eginine kirisken.
Óńirde etek jaıǵan jańbyrlatyp, tamshylatyp sýǵarý tehnologııasyn endirý shyǵyna tólenetin sýbsııa kólemin 400 myń teńge deıin ulǵaıtýdy kózdep otyr. Barlyq tyńaıtqyshtar, gerbıtsıdterdiń túrleriniń 50 paıyzyn sýbsıdııalaýdy bastaldy. Buǵan bıyl alǵash ret pestıtsıdter, ınsektıtsıdter de qosyldy.
Aýqymdy sharada aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshilerine tyńaıtqyshtar, gerbıtsıdter jáne aýyl sharýashylyǵy tehnıkalaryn jetkizýshiler ónimderi tanystyryldy.