Túrkistan oblysynda Alǵys aıtý kúni erekshe formatta atalyp ótti

Foto: None
TÚRKІSTAN. QazAqparat – Túrkistan oblysynda Alǵys aıtý kúni qarsańynda erekshe formatta jıyn ótti.

Óńirde mekendep, tatý-tátti beıbit kúndi bastan keshirip júrgen birneshe etnos ókilderi «Jeńis» saıabaǵynda úlken is-shara uıymdastyrdy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Túrki halyqtarynyń rýhanı ortalyǵy sanalatyn Túrkistan qalasy tarıhı ólke, kıeli meken ekeni belgili. Munda tirshilik etetin birneshe ult ókilderi birlik pen yntymaqta kún keship keledi. Al, 1 naýryz Alǵys aıtý kúni qarsańynda uıymdastyrylǵan saltanatty jıynda oblys aýmaǵynda turatyn barlyq ult ókilderiniń basy qosylyp, qazaqtyń kıiz úıi tigildi. Saltyn saqtap, dástúrin dáriptegen etnos ókilderi qazaq jeri men qasıetti topyraqty qonys etkenderin qýanyshpen jetkizdi. Merekelik jıynǵa oblys ákiminiń orynbasary Sáken Qalqamanov qatysyp, barlyq ult ókilderiniń birtutastyq pen kelisimde bir ortany meken etýi el irgesiniń beriktigine yqpal etetinin jetkizdi.

«Búgingi ıdeologııalyq máni zor is-sharada osy óńirde ómir súrip jatqan barlyq ult ókilderi bas qosyp, qazaqtyń qarashańyraǵy – qazaq úıdi birge qurýǵa atsalysady. Ótkenge - salaýat, keleshekke – amanat aıta otyryp, biz keler urpaqqa úlken úmit artýymyz kerek. Urpaqtar sabaqtastyǵy, ulttar arasyndaǵy dostyq, elimizdiń tynyshtyǵy keler býynnyń enshisinde bolmaq»,- degen oblys ákiminiń orynbasary barlyq ult ókilderimen birge kıiz úıdiń shańyraǵyn tiktep, bıikke kóterdi.

Odan keıin sóz alǵan sheshen-ıngýsh etnomádenı birlestiginiń múshesi Hýseın Dıdseev bul merekeniń birlik pen turaqtylyqty saqtaýdaǵy mańyzyna toqtalyp, qazaq halqyna óziniń aıryqsha alǵysyn jetkizdi.

Oblys basshysy Ómirzaq Shókeevtiń bastamasymen júzege asyp, qazirgi tańda úlken qoldaýǵa ıe bolǵan «Qamqorlyq» baǵdarlamasy da osy sharada óz jalǵasyn tapty. Túrkistan qalasynda áleýmettik jaǵdaıy tómen otbasylarǵa kómek kórsetilip, olardyń árqaısysyna jeke kýratordan bekitildi. Merekelik sharaǵa qatysýshy zııaly qaýym ókilderi men etnos ókilderi ulttyq taǵamdardan dám tatyp, etnos jastarynyń ónerin tamashalady.

Aıta keteıik, búginde óńirde 11 etnomádenı birlestik pen olardyń aýdandyq, qalalyq 7 fılıaly jáne 14 ókildigi bar. Ár etnostyń salt-dástúrin, ádep-ǵurpyn, mádenıeti men tilin dáripteý baǵytynda etnomádenı birlestikter janynan 4 jeksenbilik mektep pen 8 jastar qanaty áreket etedi.


Seıchas chıtaıýt