Túrki tildes elderge Keden odaǵy kerek pe? - baspasózge sholý

Foto: None
ASTANA. 2 tamyz. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 2 tamyz, juma kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Qazaqstandyq qaltalylar endi jeti atalarynan bezip, tegin ózgertip jatqan kórinedi. Bári taza arıstokrat bolǵysy keledi. Olarǵa «Han tuqymy» degen ataq emes, feodaldyq zamannan qalǵan aqsúıektik zań saqtalǵan Ulybrıtanııa, Frantsııa, Polsha, Italııa, Germanııa sııaqty eýropalyq elderdiń tıtýldyq ataǵy kerek bolypty. Aqshaly sheneýnikter álemdik daǵdarysqa da qaraıtyn emes, shetinen graf, baron, markız, gertsog bolyp jatyr, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanynda.

Basylymnyń málimetinshe, jyljymaıtyn múlikterdi satý jónindegi agenttiktiń basshysy Gennadıı endi qazaqstandyq qaltalylarǵa aqsúıektik ataq alyp berýmen aınalysyp júrgen kórinedi. Onyń aıtýynsha, eń arzany - frantsýzdyń dvorıany ataǵy eken. Quny besten on bes myń eýro turady. Qazaqstandyq bir azamat 40 myń eýroǵa «markız» ataǵyn satyp alypty, al ekinshisi 20 myń eýroǵa «polıak gertsogy» ataǵyn alǵan. Ulybrıtanııalyqtar arıstokrattyq tıtýldy basqa ulttyń adamyna berýge asa qulyqty emes. Bizdiń baılardyń biri «shotlandyq baron» ataǵy úshin 120 myń eýro bermekshi bolǵan eken. Biraq «taýardy» jergilikti adam alyp ketipti.

Sóıtip, qaltaly qazaqstandyqtar ınvestıtsııany arıstokratııalyq ataqqa da salyp jatyr eken. Bir jaǵynan bul da qundy qaǵazdardyń bir túri sııaqty, taqyrǵa otyrǵan kezde kishkene qymbattatyp, qaıta satyp jiberýge bolady, deıdi basylym. Maqala «Tekti de satyp alýǵa bolady» degen taqyryppen berilgen.

Qazirgi kezde densaýlyqqa zııandy taǵamdardyń álemdik naryqqa shyǵatyn basty kózi Qytaı ekendigi bárine belgili. RAPEX málimetinshe, byltyr Qytaı ónimderiniń 58 paıyzy adam ómirine qaýipti ekendigi anyqtalǵan.

Jaqynda Reseı Federatsııasynyń Bas sanıtarlyq dárigeri, «Rospotrebnadzordyń» jetekshisi Gennadıı Onışenko Reseıde «Qazaqstanda jasalǵan» degen markırovkamen qytaılyq taýarlardyń kóbeıip ketkenin málimdedi. Bul týraly «Aıqyn» gazeti búgingi sanynda jaryq kórgen «Qazaqtyń taýaryn Qytaı shyǵaryp jatyr» degen maqalada aıtylady.

Basylymnyń málimetinshe, Reseıge Qytaı taýarlary Qazaqstan jaǵynan, Eýropa taýarlary Belarýs jaǵynan jetkizilýde eken. Bas sanıtar Onýşenkonyń aıtýynsha, Kedendik Odaq elderinen Reseı naryǵyna shyǵarylatyn azyq-túlik ónimderiniń sapasy nashar. Belarýstardan Reseıge keletin sút ónimderiniń kólemi ózderinde óndiriletin kólemnen áldeqaıda kóp eken. Demek, Belarýs arqyly eýropalyq elder taýarlaryn ótkizýde. Qazaqstanda jasalǵan taýarlar Qytaıdan shyǵyp jatyr. Onyń bárin reseılikter bilip otyrǵanǵa uqsaıdy. Reseı azyq-túliktiń sapasyna qatty qaraı bastady. Jaqynda Ýkraınanyń «Roshen» kásipornynyń kondıterlik ónimderin alýdan bas tartty. Ýkraına shyǵaratyn kámpıtterdiń sapasy nashar eken.

Bizde azyq-túliktiń sapasyn anyqtap jatqan eshkim joq, adam densaýlyǵyna zııandy taǵamdar kelip jatyr. Jaqynda ǵana Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Kedendik Odaqqa múshe elderden ımportpen keletin taýyqta ýly zattardyń mólsherden kóp ekendigin málimdedi. Bizdiń Reseıdiń eti nemese Belarýstiń taýyǵy dep júrgenimiz Qytaıdan shyqqan ónimder bolýy ábden múmkin, deıdi basylym.

Aldaǵy ýaqyttta Túrki Keden odaǵy qurylýy múmkin. Túrki tildes elder Parlament assambleıasynyń Bas hatshysy Ramıl Gasanov osyndaı pikirde.

Onyń aıtýynsha, tamyzdyń 15-16 kúni Ázirbaıjan astanasy - Bakýde ótetin Túrki tildes elderdiń memleket basshylary bas qosatyn sammıtte osy másele kún tártibinde tur. Eger de prezıdentter bul máseleni qabyl alyp jatsa, onda assambleıa tez arada zańdastyrýǵa asa múddeli kórinedi. Bul jaıynda «Aıqynnyń» «Túrki tildes elderge Keden odaǵy kerek pe?» degen maqalasynan oqı alasyzdar.

Birinshi ret, Keńes Odaǵy ydyrap, táýelsiz respýblıkalar paıda bolǵan tusta, túrki jurtyn aralaı shyqqan Túrik prezıdenti Turǵyt Ózal Túrki birlestigi týraly sóz etti. Odan keıin araǵa ondaǵan jyldar salyp, Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev osy máseleni tý etip kóterdi. Ras, túrki jurty arasynda mádenı, rýhanı baılanys bar. Biraq ol odaqtyq deńgeıge kóterile alǵan joq. Al, aldaǵy ýaqyt ishinde osy memleketter arasynda Keden odaǵy qurylyp, asyǵy alshysynan túsip jatsa, odan keıin saıası odaq qurý da qıyn tımesi anyq, deıdi basylym.

***

2014 jyly Sochıde ótetin HHІІ qysqy Olımpıada oıyndarynyń bastalýyna 200 kúndeı qaldy. Qazaqstan quramasy bul baıraqty básekege 6-shy ret qatysqaly otyr. Osynaý tórt jylda bir keletin dúbirli dodaǵa daıyndyq qalaı júrip jatyr, quramanyń aldyna qandaı maqsattar qoıylyp otyr? Osy jáne basqa da suraqtarǵa «Kazahstanskaıa pravda» gazetine bergen suhbatynda QR Sport jáne dene shynyqtyrý isteri agenttiginiń Ulttyq shtattaǵy komandalar jáne sporttyq rezerv dırektsııasynyń basshysy Polat Qyryqbaev jan-jaqty jaýap beredi.

Onyń aıtýynsha, elimiz quramasynyń kórsetip júrgen óneri aldaǵy Olımpıada oıyndarynda olardyń barynsha básekelestikke qabiletti bolyp, josparlanǵan mejedegi lıtsenzııalardy jeńip alýyna senim týdyrady. Al shańǵy jarysy, bıatlon, mánerlep syrǵanaý, frıstaıl-mogýl, konkı jarysy sııaqty sport túrlerinen qatysatyn sportshylarymyz júldeli oryndardan kórinýi ábden múmkin.

Seıchas chıtaıýt