Túrki keńesiniń kezekten tys beıresmı sammıti tarıhı jıyn boldy - Darhan Qydyráli

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstannyń bastamasymen ótken Túrki keńesiniń kezekten tys beıresmı sammıti tarıhı jıyn boldy. Bul týraly Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli jelidegi paraqshasynda jazdy, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Sammıtke Eýropadan Majarstannyń jáne irgedegi jabyq el Túrkimenstannyń qatysýy bas qosýdyń salmaǵyn artyra tústi. Bul rette jıyn taqyrybynyń Túrkistanǵa arnalýy jáne Qarabaq jeńisinen keıingi alǵashqy keleli keńes bolýy da mańyzdy.

Sammıtte aıtylǵan oılar men memleket basshylarynyń usynystaryn 4 taqyrypqa bólýge bolady:

1. Ekonomıkalyq yntymaqtastyqty arttyrý, sonyń ishinde kólik-komýnıkatsııa salasy men týrızmge mán berý, Azııa men Eýropany jalǵaıtyn «Turan dálizin» tıimdi paıdalaný, Investıttsııalvq Qor qurý, trans-shegaralyq sýlar máselesin sheshý;

2. Saıası yntymaqtastyqty arttyrý, Túrki keńesiniń atyn ózgertip, halyqaralyq uıym retinde ataý, strategııalyq seriktestikke mán berip, bolashaq baılanystarǵa baǵdar bolatyn qujat qabyldaý, yntymaqtastyq uıymdarynyń qurylymdyq qujattaryn aıaqtaý;

3. Gýmanıtarlyq-mádenı baılanystardy arttyrý, túrki áleminiń tuǵyrly tulǵalary Nızamıdiń 880, ıÝnýs Ámireniń 700, Naýaıdiń 580 jyldyǵy syndy mereıtoılardy birge atap ótý, Túrkistan men Q.A.Iasaýı murasyn dáripteý, mádenıet salasynda Naýaı atyndaǵy halyqaralyq syılyq bekitý;

4. Ǵylym-bilim salasynyń pandemııa kezinde mańyzy artqandyǵyn eskere otyryp, ǵylymı ıntegratsııaǵa mán berý, uly tulǵalar men qasterli mekenderdi zerttep, zerdeleý, Túrkistanda arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizý, baýyrlas elderdiń joǵary oqý oryndaryn úılestiretin «Uly túrkiler» jobasyn bastaý, Q.A. Iasaýı atyndaǵy ýnıversıtetti túrki áleminiń ortaq oqý ornyna aınaldyryp tamyrlas jurttar ókilderine arnap 50 «Iasaýı shákirtaqysyn» belgileý», - dedi Darhan Qydyráli.

Sonymen qatar ol ǵylym men bilim salasyndaǵy usynystardyń barlyǵyn Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev aıtqanyn jetkizdi.

«Bul usynystar, ásirese «Iasaýı shákirtaqasy» bolashaq ıntegratsııanyń bekem irgetasy bolatyn bastamalar. Sondyqtan túrki álemindegi ǵylymı ıntegratsııany úılestirýge jaýapty uıym retinde akademııa atynan bul usynystarǵa qýanyp qaldyq.

Taǵy bir atap aıtarlyq jaıt, Memleket basshysy Q.Toqaev Túrki keńesine alǵash ret qatysyp otyrǵanymen, alqaly jıyndy óte jaqsy júrgizdi. Buǵan deıin Elbasy 1992 jyldan bastap barlyq Sammıtterge qatysqany belgili. Demek Qazaqstannyń túrki álemindegi qarashańyraq retindegi qyzmeti sabaqtastyq arqyly jalǵasyn taba beredi», - dep tolyqtyrdy Túrki akademııasynyń prezıdenti.

Eske salsaq, 31 naýryzda TMYK beıresmı sammıti ótip, Túrkistan Deklaratsııasy qabyldandy.



Seıchas chıtaıýt