Túrki ǵalymdary kóshpeliler medıtsınasynyń tarıhyn zertteýge kiristi

ASTANA. QazAqparat - Mońǵolııa astanasy Ulanbatyr qalasynda Túrki akademııasy xalyqaralyq uıymy (TWESCO) men Mońǵolııa dástúrli medıtsına mýzeıi «Nomýn gerel» ortalyǵynyń birlesip uıymdastyrǵan «Kóshpelilerdiń dástúrli medıtsınasynyń damý satylary» atty halyqaralyq konferentsııa ótýde.

TWESCO saıtynyń habarlaýynsha, konferentsııaǵa álemniń jeti elinen 40 ǵalym qatysyp, túrki-mońǵol halyqtarynyń dástúrli medıtsınasynyń tarıhy men taǵlymy, dástúr sabaqtastyǵy týraly keleli máselelerdi talqylap, adamnyń densaýlyǵy men salamatty ómiri haqynda ǵylymı qundy pikirlerin ortaǵa salyp jatyr. 

Jıyndy ashqan Mońǵolııa Ǵylym akademııasynyń akademıgi, Mońǵolııa dástúrli medıtsına mýzeıiniń basshysy Dalantaın Tserensodnom osy ǵylymı konferentsııany ortaq ótkizýge jaǵdaı jasaǵan Halyqaralyq Túrki akademııasyna alǵys bildirdi. Alqaly ǵylymı basqosýǵa qatysqan akademııa ǵylymı qyzmetkeri Aqedil Toıshanuly TWESCO basshysy Darhan Qydyráliniń resmı quttyqtaýyn kópshilikke oqyp berdi. 
«Búgingi ǵylymı jıynda ǵasyrlar qoınaýynan búginge jalǵasqan halyq emshiliginiń tylsym syry ashylyp, ǵylymı nysanǵa aınala berýine tilektespin. Jańalyqtyń jarshysy bolatyn ǵalymdardyń qundy pikirleri bir-birine toǵysyp, rýhanı keńistik keńı bersin», - delingen quttyqtaý xatta.
Aıta ketý kerek, TWESCO arnaıy shaqyrýymen jıynǵa qatysyp otyrǵan QHR SÝAR Úrimji qalasynan kelgen professor, neırohırýrg Jasarat Jáleldiń «Tirkes sińirdi ota jasap qazaqtyń saptama etigimen qozǵalys ústinde emdeý amaly», túrkolog Nýrıddın Ýseevtiń «Manas» eposyndaǵy halyq emshiligi týraly bilim máselesi» degen baıandamalar jurt nazaryn aýdardy. Folklortanýshy A.Toıshanuly «Qazaq, mońǵol elderiniń baqsylyq saltyndaǵy jylan rámizi» degen baıandama jasady. 

Konferentsııaǵa qatysýshylardyń baıandamalary arnaıy jınaq bop jaryq kóredi.