«Túrki áleminiń mýzykasyn zertteýge betburys» - baspasózge sholý
***
«Ońtústik Qazaqstan oblysyna jumys saparymen barǵan Elbasy Nursultan Nazarbaev «AZALA Textile» seriktestiginde bolyp, óndiristiń barysymen tanysty. Memleket basshysyna oblys ákimi Beıbit Atamqulov óńirdegi ındýstrııalyq damý baǵdarlamasynyń oryndalý barysy, «Ońtústik» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵyndaǵy ınvestıtsııalyq baǵdarlamanyń júzege asyrylýy men jeńil ónerkásip nysandary qyzmeti jaıly baıandap berdi», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti senbilik sanyndaǵy «Órisi keń Ońtústik óńiri» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, tigin fabrıkanyń jumysshy-qyzmetkerlerimen emen-jarqyn áńgimelesip, ara-arasynda ázildesip alǵan Nursultan Ábishuly olarmen estelikke sýretke tústi. «Elimizdiń óz maqtasy bar. Syrttan shıkizat tasymaımyz. Toqyma óndirisin tolyq jolǵa qoısaq, búginderi syrttan tasymaldanatyn kıim-keshekterdi ózimiz tigip, elimizdiń áleýetin kóteremiz. Importtyq taýarlar ornyn almastyrý Qazaqstannyń ekonomıkalyq saıasatynyń mańyzdy mindetteriniń biri, ındýstrııalandyrýdyń túpki maqsaty sol», dedi áńgime oraıynda Prezıdent.
«Elbasymyz memlekettik organdarǵa kásipkerlikke qoldaý bildirýdi erekshe júktegen bolatyn. Al soltústiktiń keıbir sheneýnikteri munyń baıybyna bara bermeıtin sııaqty. Nege?», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Máselen, «Egemenge» hat jazǵan Jumabıke Áshimova shaǵyn bıznespen aınalyspaq bolyp, Petropavl qalasynyń ishinen jer ýchaskesin satyp alǵanyn aıtady. Qoqysqa tolyp, qýraı basyp jatqan qalanyń shetkeri aýmaǵyndaǵy ýchaskeni tazartyp, óz kúshimen jol tartyp, aınalasyn tártipke keltirýdiń ózi ońaı bolmaǵan. Osy jerde saýda ortalyǵyn salýdy oılap, 240 sharshy metrlik qurylys turǵyzǵan. Alaıda, qazir mektepke deıingi búldirshinderdi tárbıeleý ortalyǵy jetispeıtindigi kóp aıtylyp, kezekke turǵandar sanyn azaıtý kerektigi másele bolyp jatqanyn estip, saýda ortalyǵyn ashqansha ony mını-ortalyqqa aınaldyraıyn degen oıǵa bekıdi. Sóıtip, kóp áýre-sarsańmen jer ýchaskesiniń qoldaný maqsatyn ózgertip, qujattaryn qaıta toltyrady. «Kóptegen áýre-sarsańmen ol mını-ortalyqqa qolaıly 7 sotyq jerine tıisti ruqsattamany alady. Ákimdik qolyna bergen jadynamadaǵy (pamıatka) barlyq qujattardy jınaıdy. Úıdiń ishin de búldirshinderdiń kózin qyzyqtyratyn órnektermen birshama ásemdep, kelgen adamnyń kóńilinen shyǵatyn halge jetkizedi. Ǵımaratty saraptamadan ótkizgen maman ony mını-ortalyqtyń barlyq talabyna saı ekendigin aıtyp, qoldanýǵa bolatyndyǵy týraly qorytyndy jasaıdy»,- dep jazady avtor. Alaıda bar pále mını-ortalyqty zańdastyrý kezinde týyndaǵan. Áýelde ǵımarat saýda ortalyǵyn salýǵa tirkelgendikten endi jarııa etý úderisinen ótip, resmı tirkelýi kerek eken. Mine, osy jerde sheneýnikter bilgenin qylady. Sanıtarlyq-epıdemıologııalyq bir nusqaýlyqta mını-ortalyqtyń bıiktigi 3 metr bolýy kerek degen talap bar bolyp shyǵady. J.Áshimovanyń salǵan úıin syrtynan kórgen osy qyzmettiń jas sheneýnigi osynaý normaǵa súıenip, ǵımarat mını-ortalyqtyń talabyna saı emes dep qol qoıyp, jibere salady. Maqala «Alǵa basqan adymdy artqa tartqan...» degen taqyryppen berilgen.
***
Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasy «Túrki áleminiń mýzykasy» atty halyqaralyq sımpozıým ótkizdi. Besinshi márte uıymdastyrylǵan basqosý Dástúrli mýzyka jónindegi halyqaralyq keńes(ICTM) janynan qurylǵan Ortalyq Azııa aımaǵyn qamtıtyn «Túrki áleminiń mýzykasy» zertteý tobynyń 10 jyldyq mereıtoıyna oraılastyrylǵan. Jıynǵa AQSh, Italııa, Germanııa, Nıderlandy, Ulybrıtanııa, Qytaı, sondaı-aq Reseı men Ortalyq Azııadaǵy túrkitildes respýblıkalardan 50-den astam ǵalym-zertteýshiler keldi. Osy alqaly jıyn arqaý bolǵan maqala «Aıqyn» gazetiniń senbilik sanynda «Túrki áleminiń mýzykasyn zertteýge betburys» degen taqyryppen berilgen. Ónertaný ǵylymynyń kandıdaty, professor Sáýle Óteǵalıevanyń aıtýynsha, aýqymdy ǵylymı forýmdy Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynda alǵash ret qolǵa alǵan. Mundaǵy maqsat 1994 jyly konservatorııanyń burynǵy rektory Dúısen Qaseıinovtiń professor Bolat Qaraqulovpen birlesip uıymdastyrǵan «Túrki halyqtarynyń mýzykasy» atty І halyqaralyq sımpozıýmynyń estafetasyn jalǵastyrý bolsa, ekinshiden, 2014 jyly konservatorııanyń 70 jyldyǵyna arnalǵan «Túrki-mońǵol halyqtarynyń dástúrli mýzykasy: zertteý problemalary. Dybys fenomeni» atty halyqaralyq semınardy aıaqsyz qaldyrmaý. Al ÚRKSOI halyqaralyq uıymynyń Bas hatshysy Dúısen Qaseıinov: «Kezinde bárimiz birge bastaǵan jumystyń laıyqty jalǵasyp jatqany kóńil qýantady. Keńestik júıe tusynda túrki halyqtarynyń mýzykasyn saqtaý, zertteý, nasıhattaý máselelerin qaımyqpaı kótere alǵanbyz. Táýelsizdik alǵan ýaqytta nege ary qaraı damytpasqa? Qazaq ulttyq óner ýnıversıteti, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasy osy baǵytta belsendi jumys jasap jatyr. Túrki áleminiń muralaryn ǵana emes, qazaq mýzykasyn tórtkúl dúnıege tanytyp keledi. Ulttyq ónerdi dáripteýde Dástúrli mýzyka jónindegi halyqaralyq keńestiń róli úlken. Biz árdaıym tize qosyp, jumys isteýge daıynbyz. TÚRKSOI uıymy mádenı baılanystardy arttyryp, rýhanı yntymaqtastyqty damytýǵa arnalǵan barlyq bastamalarǵa kómek kórsetýge ázir», dep atap ótken.
Sonymen qatar osy basylymnyń jazýynsha, Qazaqstanda 2002 jyldan beri jumys istep kele jatqan «Aıst» otbasyn qoldaý ortalyǵy bıznes-jobalarynan bólek, áleýmettik tómen otbasylarynan shyqqan analardyń óz balalarynan bas tartpasy úshin aıanbaı eńbek etip keledi. Ortalyq bastamasymen 70 myń danamen «Salaýatty bosaný erejeleri» atty kitapsha shyǵarylyp, júkti áıelderge tegin taratylǵan. Al keler jyldan bastap júktilikti júrgizý dárigerlerdiń qolynan orta deńgeıdegi medıtsına qyzmetkerlerine, ıaǵnı, medbıkelerdiń qolyna ótetindikten, bul ortalyq «Medıtsınadaǵy tıimdilik anatomııasy» atty joba daıyndap, 9000 otbasyna kómek kórsetip, 5000-nan astam medıtsına qyzmetkerin arnaıy daıyndyqtan ótkizgen. Ortalyqtyń negizin qalaǵan tanymal dáriger, psıholog Elena Nıkıtına Qazaqstandy akýsherlik qyzmettiń ortalyǵy, atam zamannan júktilikti júrgizip, balany bosanǵan soń, ony meıirimmen baýyrǵa basýdyń dástúrli mekeni dep biledi. Osyǵan oraı ol: «Baıyrǵy zamannan kindik shesheler júkti áıeldi jaman emotsııadan saqtap, kóńil-kúıiniń birqalypty bolýy úshin jaǵdaı jasap kelgen. Tipti, partnerlik bosanýdyń ózi bizdiń elimiz úshin jat nárse emes. Máselen, áıel bosanar aldynda búkil týǵan-týystary jıylyp, dastarqan jaıyp, qazandy burqyratyp, áıeldiń kóńil-kúıin aýlap, oǵan jeńildik sezimin syılaýǵa tyrysqan. Bul qazaqtyń ádemi dástúri. Tipti, bala emizý de sondaı ádemi dástúr, deı kele: «Eń qyzyǵy, qazir amerıkalyqtar bizdiń elimizge kelip, emshekpen emizýdiń negizderi boıynsha semınarlar ótkizip júr. Bul meniń ashýymdy týǵyzady. Tipti, amerıkalyqtar «sizderdiń áıelderińizge emizýdi úıretemiz» degen kezinde, men olarǵa: «Júrińiz, aldymen Ońtústik Qazaqstanǵa at basyn tireıik» dedim de, Jalańaǵash aýdanyna toqtadyq. Eki-úsh balasymen bir áıel júr eken, amerıkalyqtar odan: «Myna bala¬laryńyzdy emizdińiz be?» dep surady, ol: «Árıne, emizdim» dedi. «Úsheýin de emizdińiz be?» dep, surasa, ol áıel: «Tek úsheýin ǵana emes, segiz balamdy emizdim! degende, amerıkalyqtar shalqasynan qulaı jazdady» dep, jymııady. Maqala taqyryby: «Otbasyn qalaı nyǵaıtamyz?».
***
«23 sáýirde Almatyda qumnan jasalǵan músinderdiń eń birinshi festıvali ótedi», - dep jazady
«Ekspress K» gazeti «Etı skýlptýry nastolko drevnıe, chto ız nıh pesok sypletsıa» degen taqyryptaǵy maqalada. Basylymnyń jazýynsha, bir aı boıy Reseı men Ýkraınadan kelgen 11 sheber tanymal blokbasterler, mýltfılmder jáne fantastıka janryndaǵy fılmderdiń motıvi boıynsha qumnan kompozıtsııa jasap shyǵarǵan. Olarǵa 14 músin jasaý úshin 1200 tonna qum qajet bolǵan. Festıval barysynda Djek Vorobıa, Kıng-Kong músinin, War Craft, «Avatar» fılmderindegi basty keıipkerlerdiń sulbasyn tamashalaýǵa bolady.
***
«Astana ýaqytymen jeksenbiniń tańǵy saǵat 7-20-da «Jeńilmegender» boks shoýy aıasynda Los-Andjelestiń «Forým» arenasynda orta salmaqtaǵy álem chempıony Gennadıı Golovkın men bul ataqqa úmitker amerıkandyq Domınık Ýeıd arasyndaǵy jekpe-jek ótedi», - dep jazady «Vremıa» gazeti «A Gena slýshaet da bet» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Bul jekpe-jekte kimniń basymdyq túsetindigi tipti talqylanbaıdy da. Degenmen, Ýeıd te ózine barynsha senimdi kórinedi. «Bizdiń jekpe-jegimiz qalaı órbıtindigin eshkim de bilmeıdi. Múmkin bul áńgimelerge sońǵy núkte qoıar men bolarmyn. Meniń jeńe alatyndyǵym jaıynda eshkim de oılamaıdy. Biraq, meniń sharshy alańda qolynan ne keletinin biletinder de az emes. Meni baǵalamaıtyndar maǵan ynta-jiger beredi. Adamdar Golovkınniń bolashaǵy jaıynda aıtady. Al men bul josparlardyń kúl-talqanyn shyǵaryp, Alvarespen judyryqtasamyn», - deıdi Ýeıda. Al Golovkın she? Gena ádettegideı jymyıyp qana qoıyp, kezdesýdi asyǵa kútetindigin ári kórermenge tamasha dramalyq shoý syılaıtyndyǵyn aıtýda.