Túrki memlekettilik tarıhy ІІ kongresi Joshy ulysynyń 800 jyldyǵyna arnaldy
Halyqaralyq is-sharany Túrki akademııasy jáne QR ǴJBM Joshy ulysyn zertteý ǵylymı ınstıtýtymen birlese uıymdastyrdy. Kongress túrki memleketteriniń jetekshi ǵalymdary men dıplomatııalyq korpýs ókilderin, sondaı-aq Mońǵolııa, Koreıa, Reseı, AQSh, Aýstrııa, Bolgarııa jáne Ýkraınadan kelgen qatysýshylardyń basyn qosty.
Túrki Akademııasynyń basshysy Shahın Mustafaev ashylý saltanatynda mundaı is-shara ǵylymı yntymaqtastyqty nyǵaıtyp, túrki halyqtarynyń tarıhyna obektıvti, naqty derekterge negizdelgen kózqarasty ilgeriletýge yqpal etetinin aıtty.
«Tarıh — ulttyq biregeıliktiń negizi. Alaıda biz tarıhı faktilerdiń burmalanýy baýyrlas halyqtar arasynda da qaqtyǵystar týdyra alatynyn baıqaı alamyz. Bizdiń mindetimiz — osyndaı manıpýlıatsııalardyń aldyn alý jáne barlyq túrki halyqtaryna túsinikti bolatyn baıandamalar jasaý», — dedi Sh. Mustafaev.
Kongress barysynda túrki halyqtarynyń saıası tarıhyna jáne olardyń mádenıetiniń damýyna aıtarlyqtaı áser etken Shyńǵys han dáýiri basty taqyryp boldy.
«Shyńǵys han kezeńi túrki halyqtarynyń saıası jáne etnıkalyq tarıhyna zor yqpal etti. Onyń mańyzdylyǵyn asyra baǵalaý múmkin emes — bul sol kezeńdegi ortaq túrki keńistigindegi halyqtardy jańa, jahandaný dáýirine jetelegen kezeń boldy», — dedi akademııa prezıdenti.
Eki kúndik kongreste ǵalymdar Shyńǵys han dáýirindegi túrki memleketteriniń tarıhynyń ártúrli aspektileri boıynsha baıandamalar usyndy. Qorytyndy retinde qatysýshylar ortaq deklaratsııa qabyldap, túrki halyqtarynyń memlekettik tarıhyn keshendi jáne kópjaqty zertteýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti.
Qujatta tarıh, arheologııa, etnografııa, túrkologııa jáne popýlıatsııalyq genetıka sııaqty túrli ǵylymı salalar ókilderi arasyndaǵy birlesken zertteýlerdi jandandyrý qajettiligi kórsetildi. Sonymen birge, Túrki Akademııasy kongresste oqylǵan baıandamalar jınaǵyn shyǵarady.