Týrızmdi damytý úshin Qazaqstanǵa ımıdjdik qarajatty aıamaý kerek - ıÝNVTO
EKSPO arqyly Astanany, elimizdiń basqa da kýrortyq oryndaryn óz kózimen kórgen sheteldikterdiń birazy Qazaqstan jaıynda buryn qalyptasqan taptaýryn kózqarastaryn ózgerte bastaǵan. Buǵan dálel retinde búginde shahar kóshesinde EKSPO-ǵa kelgen sheteldikterden jón surasań, Qazaqstan jaıynda jetkilikti deńgeıde bilmegendigin moıyndaıdy. Olar elimizdi óńirdiń basqa memleketterimen salystyra kele, qaýipsiz jerde júrgenin anyq baıqap otyrǵandyqtaryn alǵa tartýda. Jergilikti taǵamdardyń dámine de tamsanatyndar bar. Jaqynda grýzın saıahatshysy velosıpedpen EKSPO kórmesine keldi. 2016 jyldyń 17 qazanynda Vladıvastoktan shyqqan Nodar Berıdze Reseıdiń Qıyr Shyǵys óńirin aralap, sosyn Astanaǵa jetipti.
Al Gollandııa azamaty Frank Bolder 4 myń shaqyrym jerdi artqa tastap, «kemper» atalatyn úı-kólikpen Astana qalasyna jetti. «Mynda bizge óte unady. Astanadaǵy EKSPO-ny kórý úshin 4 myń shaqyrymdy artqa tastap keldik. Soǵan eshbir ókinbeımiz», - deıdi sheteldik meıman. Aıta bersek, osyndaı qyzyq oqıǵalar jaz bastalǵaly kóptep kezdesýde.
Týrısterge baǵa kedergi me?
«TýrStat» analıtıkalyq agenttiginiń málimetinshe, Astana qalasy týrıster arasynda TMD elderinde kósh bastap tur. TMD-nyń TOP-qalalaryna sondaı-aq Ázerbaıjan, Belarýs, Armenııa jáne Ózbekstan elderiniń astanalary engen. 2017 jyldyń jazynda týrıster arasynda suranysqa ıe qalalardyń ondyǵyna Astana, Baký, Mınsk, Erevan, Tashkent, Almaty, Kıshınev, Bishkek, Kıev jáne Ashhabad kirip otyr.
Agenttik Astananyń týrıster úshin eń qymbat qala bolyp tabylatynyn da aıtady. Munda týrıster ortasha alǵanda 3-5 kúnge keledi. Qonaqúıge bir táýligine 80 dollar tóleıdi. Mınskide onyń baǵasy - 60 dollar, Bakýde - 75 dollar, Erevanda - 65 dollar, Tashkentte - 45 dollar, Almatyda - 70 dollar, Kıshınevte - 35 dollar, Bishkekte - 32 dollar, Kıevte - 50 dollar, al Ashhabadta 30 dollar turady. ıAǵnı týrıster úshin TMD-nyń eń arzan qalalary - Ashhabad pen Bishkek bolsa, eń qymbattary - Astana men Baký.
Alaıda buǵan EKSPO-nyń da áseri joq emes. Máselen, EKSPO-ǵa keletin týrısterdiń kópshiligi eń qymbat qonaqúı nómirlerin brondaǵan. «Astana Konvensh Bıýro» JShS dırektorynyń orynbasary Asqar Adambekovtiń aıtýynsha, meımandar tarapynan «bes» nemese «tórt juldyzdy» qonaqúılerge suranys joǵary, al arzanyraq baǵadaǵy qonaqúı, hostel, jataqhanalarda oryn barshylyq.
«Kórmeniń alǵashqy kúnderi qonaqúı jelileri 100% toldy. Bes nemese tórt juldyzdy qonaqúılerde tipti bos oryn qalmady. Al basqa nómirlerde, aıtalyq, úsh juldyzdy qonaqúılerde oryn jetkilikti», - dedi A. Adambekov. Al elorda ákimdigi qazaqstandyq turǵyn úı segmentinde (qonaqúıler) baǵalar sheteldikter úshin ǵana emes, eldiń ár óńirinen keletin qonaqtarǵa da qoljetimdi dep sanaıdy. Baǵanyń tez qubylýyna jol bermeý maqsatynda qala bıligi jalǵa berýshilerdiń arnaıy qaýymdastyǵyn da qurǵan-dy.
Resmı málimetterge qaraǵanda, EKSPO-nyń alǵashqy kúnderi elordaǵa 10 myńnan astam qonaq kelgen. Sonymen qatar álemdik juldyzdardyń kontserti ótetin kúnderi men iri sharalar kezinde týrıster jan-jaqtan aǵylady dep kútilýde.
Aıtpaqshy, osy aptada tilshiler saýalyna jaýap berý kezinde Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly Qazaqstandaǵy týrıstik qyzmet baǵasy nelikten qymbat ekendigin túsindirýge tyrysqan. «Árıne, bizdegi joǵary baǵa barlyǵynyń da renishin týdyrady. Al qalaı arzandaıdy? Usynys kóp bolatyn bolsa quny quldyraıdy. Keń aýqymdy áreketter oryn alǵan kezde baǵa tómendep, usynystar barynsha qoljetimdi bola túsedi», - deıdi ol. Onyń paıymynsha, 2023 jylǵa deıin týrızmdi damytý tujyrymdamasy Qazaqstannyń týrıstik kompanııalary tarabynan usynystardy arttyryp, olardyń qunyn tómendetetin bolady. Bul rette mınıstr áıgili Alakólden góri Túrkııa nemese Birikken Arab Ámirlikterinde demalǵan birshama arzanǵa túsetindigin moıyndady.
«Alakólge jáne basqa demalys oryndarynan góri Túrkııaǵa nemese Ámirlikterge barǵan arzanǵa túsetindigi qupııa emes. Sondyqtan da qazirgi ýaqytta biz qarqyndy jumys isteýdemiz. 2023 jylǵa deıingi bul Tujyrymdama qabyldap, jaba salatyn baǵdarlama emes. Onyń zańnamalyq aktisi bolady. Onda barlyǵy jazylady. Muny barlyq memlekettik organdar oryndaýǵa mindetteledi»,- dedi Arystanbek Muhamedıuly.
ıÝNVTO-nyń Qazaqstanǵa usynysy
Aıta keterligi, osy aptada BUU Búkilálemdik týrıstik uıymnyń (ıÝNVTO) bas hatshysy Taleb Rıfaı Qazaqstan Úkimetiniń otyrysyna qatysyp, óziniń oı-pikirlerimen bólisti. Úkimettiń salalyq máselelerdi talqylaıtyn otyrysyna ádette Qazaqstanda tirkelgen halyqaralyq uıymdardyń ókilderi qatysýshy edi. Al BUU agenttikteri basshylarynyń qatysýy sırek kezdesetin oqıǵa desek te bolady. Osynyń arqasynda mártebeli meıman Qazaqstanda týrızmdi damytý baǵytynda óziniń usynystaryn ortaǵa saldy.
«Týrızm - Qazaqstannyń bolashaǵy. Qazaqstan úshin bul salanyń áleýeti joǵary. Týrızmdi alǵa jyljytý úshin ne isteý kerek? Bul úshin eskerýdi qajet etetin úsh negizgi pýnkti usynǵym keledi», - dep toqtaldy Rıfaı.
Onyń pikirinshe, birinshiden, Qazaqstanǵa saparlaý jyldam, arzan ári jeńil bolýy tıis. Ol úshin sheteldikterge qazaqstandyq vızany alý sharalaryn jeńildetý kerek. «Vızany tolyq alyp tastaýdy suramaımyz, biraq ta vızaǵa qol jetkizýdi ońaılatý kerek. Biz 100 paıyzǵa elektrondy vıza tujyrymdamasyn qoldaımyz, ıaǵnı adamdar vızaǵa ótinimdi onlaın rejimde berýi kerek. Sebebi týrıster elshilikte nemese konsýldyqta kezekte turýdy, birneshe kún boıy jaýap kútýdi qalamaıtyny anyq. Vızaǵa elektrondy nusqada ótinim berý - ol qaýipsiz ári qolaıly. Bul óz kezeginde elekrondy bılet alǵanmen birdeı. Sizderdi osy máseleni zertteýge shaqyramyn. Saıahattaýdyń qaýipsizdigi men jeńildigi birine-biri qaıshy emes, kerisinshe salany ońtaılandyrýǵa jol ashady»,-dep toqtaldy ıÝNVTO bas hatshysy.
Budan bólek ol shetel áýe reısteri sanyn arttyra otyryp, Úkimetke áýe keńistigin barynsha ashyq ustaýǵa keńes berdi.
«Árıne, bir mezette barlyq áýe qatynastaryn ashý múmkin emes. Ózderińiz úshin eki-úsh jyldyq merzimdi belgilep, áýe baılanystaryn ashyq etińizder»,-dep usyndy T. Rıfaı. Onyń sózine qaraǵanda, álem elderi Qazaqstan jaıynda tolyq bile bermeıdi. Sondyqtan respýblıka álemdik deńgeıdegi oń ımıdjge ınvestıtsııa salýdan tartynbaýy tıis. Týrzımdi alǵa jyljytý men marketıngke ınvestıtsııany únemi baǵyttap otyrý qajet. ıAǵnı, ınfraqurylymǵa, áýejaılar men joldarǵa qyrýar qarjy ınvestıtsııalaǵan Qazaqstan úshin endi ımıdjin nyǵaıtýǵa da qarajat aıamaýy kerek.
ıÝNVTO bas hatshysynyń paıymynsha, Qazaqstan strategııasynda úshinshiden, qyzmetkerler quramyn oqytýǵa ekpin jasaýy tıis. Týrısterge qyzmet jasaıtyndaı qajetti kýrstardy qamtamasyz etip, durys bilim berip, tıisti saıasatty qalyptastyrý kerek. «Qazaqstan álemdegi eń úzdik týrıstik baǵyt bolýy úshin qoldaý jasaýǵa ázirmiz. Sondyqtan Qazaqstan halyqaralyq týrızmniń juldyzy bola almaıdy deýge esh negiz joq»,-dep qadap aıtty Taleb Rıfaı.
Qazaqstandaǵy týrızmniń úlesi qandaı bolmaq?
Qazaqstan 2025 qaraı týrızm úlesin Іshki jalpy ónimge shaqqanda 8 paıyzǵa deıin arttyrýdy josparlap otyr. Bul kórsetkish qazir 1 paıyzdan aspaıdy. Aıta keterligi, Úkimet jaqynda Qazaqstannyń týrıstik salasyn damytýdyń 2023 jylǵa deıingi tujyrymdamasyn maquldady. Bul eń aldymen joǵaryda atalǵan maqsat-mindetti oryndaýdyń negizgi qadamy bolmaq.
Atalǵan qujatty tanystyrý barasynda Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly tujyrymdama halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp jasalǵanyn atap ótti. Taldaýlar júrgizilip, týrıstik qyzmetti memlekettik qoldaýdyń birqatar tıimdi sharalary aıqyndaldy.
«Bul úlgilerdiń barlyǵyn elde týrıstik salany damytýmen qatar, memlekettik ınvestıtsııalardy qaıtarý turǵysynda tabysty dep ataýǵa bolady. Qazaqstannyń mádenı saıasaty tujyrymdamasynyń basymdyqtaryn eskere otyryp, týrıstik klasterler qaıta qaraldy, olardyń ataýlary ózgertilip, altynshy klaster qosyldy»,-deıdi mınıstr.
Bul rette Astana klasteri eki mádenı-týrıstik klasterge bólingen: «Astana - Eýrazııa júregi» elordany qamtıtyn bolady. «Tabıǵat pen kóshpeli mádenıettiń tutastyǵy» klasterine týrıstik qyzyǵýshylyq tanytatyn negizgi oryndar enedi. «Almaty - Qazaqstannyń erkin mádenı aımaǵy» klasterinde «Aqbulaq» halyqaralyq týrıstik ortalyǵy, «Jońǵar-Alataý» memlekettik ulttyq tabıǵı parki, «Kólsaı kólderi» Memlekettik ulttyq tabıǵı parki, «Qara dala» kýrorttyq aımaǵy eskerildi. «Uly Jibek jolynyń jandanýy» klasterine Aqsý-Jabaǵyly memlekettik tabıǵı qoryǵy, «Qasqasý» taýly kýrorty qosyldy. «Kaspıı qaqpasy» klasterinde (Mańǵystaý oblysy men Batys Qazaqstan jáne Atyraý oblystarynyń bir bóligi) ázirlenetin negizgi týrıstik ónimderinde jaǵalaý týrızmi, mádenı týrızm jáne týrneler qamtyldy. «Altaı injý-marjany» klasteri (ShQO-nyń soltústik jáne shyǵys bólikteri) «Tabıǵattyń ǵajaıyp álemi» taqyrybynda usynylady jáne ekologııalyq týrızmniń ortalyǵy bolyp tabylady.
Tujyrymdamany eki kezeńde, 2017-2019 jáne 2020-2023 jyldary júzege asyrý josparlanyp otyr.
Aıta keteıik, 2017 jyly Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń saıahat pen týrızmniń básekege qabilettiligi ındeksine sáıkes, Qazaqstan 136 eldiń arasynda 81 orynda tur. Salystyratyn bolsaq, 2015 jyly elimiz 85 orynda, 2013 jyly - 88, al 2011 jyly 139 memlekettiń ishinde 93 pozıtsııada edi. Statıstıkaǵa salsaq, 2016 jyly ishki saıahatta bolǵandar 9,6 mln adamdy qurady, sondaı-aq memleketimizge saparlaǵan sheteldikter 6,5 mln adamǵa jetipti. Sheteldikterdiń 90 paıyzy Reseı, Ózbekstan jáne Qyrǵyzstan sekildi TMD elderinen, jaqyn kórshilerden eken. Qalǵan 10 paıyzy Qytaı, Túrkııa men Iran jáne ózge memleketterdiń azamattary.
Aıtpaqshy, qazirgi kezde Mádenıet jáne sport mınıstrligi Ulttyq ekonomıka mınıstrligindegi Statıstıka komıtetimen, «Makkenzı» men «Reformatıks» kompanııalarymen, sonymen qatar ıÝNVTO jáne Dúnıejúzilik bank sarapshylarymen birlese týrısterdi tirkeýdiń ádistemesin ózgertý boıynsha jumysty qolǵa alypty.