Turǵyndar salymy naryǵyndaǵy ózgerister halyqtyń bankterge degen seniminiń óskenin kórsetedi – B.Іzbasarov, QR Ulttyq banki BQ fılıalynyń tóraǵasy
-Borıs Іzbasaruly, sarapshylardyń pikirinshe, álemdik qarjylyq-ekonomıkalyq daǵdarys «salqynynan» ósim qarqyny sál-pál tómendegenmen, elimizdiń ekonomıkasy «belin búkpeı, boıyn tiktep» aldy. Sońǵy jyldary óńirdegi nesıe naryǵyndaǵy jaǵdaı qalaı qalyptasty?
-2007 jylǵy bastalǵan daǵdarys ekonomıkaǵa, bank júıesine óz áserin tıgizdi. Bank salasyndaǵy kórsetkishterdiń aldyńǵy jyldarmen salystyrǵanda tómendeýi 2008 jyly baıqala bastady. Batys Qazaqstan oblysynyń ekonomıkasyna salynǵan nesıe qarajaty 2009 jylǵy 1 qańtarda 93,2 mlrd. teńgeni qurady jáne 2008 jyly ol 2,3 paıyzǵa azaıdy. Al 2009 jyly bankterdiń nesıeleýi 27,1 paıyzǵa tómendep, 55,1 mlrd. teńge boldy.
Sonymen qatar bul jyldary bankterde merzimi ótken nesıe kólemi ósti. 2008 jyly mundaı nesıe kólemi 4,8 esege kóbeıdi. Al 2009 jyly merziminde qaıtarylmaǵan nesıe kólemi 2,2 esege ósip, 6 mlrd. teńgege jetti. Aldyńǵy jyldary qaıtarylmaǵan nesıe ósimi jeke tulǵalardyń úlesinde bolsa, 2008 jyly oǵan zańdy tulǵalar nesıeleri boıynsha bereshekter qosyldy. Sóıtip, merzimi ótken nesıe kólemi 5,8 esege, ıaǵnı 0,2 mlrd. teńgeden 0,9 mlrd. teńgege ósti. 2009 jyly onyń shamasy ulǵaıyp, 2010 jyldyń basynda 2,2 mlrd. teńge boldy.
2007 jyly turǵyndarǵa 29,3 mlrd. teńgeniń tutyný nesıesi berilse, 2008 jyly bul kólem úsh esege qysqardy. 2009 jyly alty esege azaıdy. 2007 jylmen salystyrǵanda 2008 jyly ıpotekalyq nesıe berý 2,4 esege, 2009 jyly 4,2 esege azaıdy. Sonymen qatar tutynýshylyq nesıe qaryzy eki jyl ishinde 5,6 esege, ıpoteka boıynsha 14,1 esege kóbeıdi.
Qazirgi ýaqytta nesıeleý kóleminde ózgerister kórinbeıdi. Toǵyz aıdyń ishinde negizgi qaryz shamasynda ózgerister joqtyń qasy. Tutynýshylyq jáne ıpotekalyq nesıeleýde az-maz qozǵalys bar. Toǵyz aıda osy maqsattardaǵy berilgen nesıe ótken jylǵyǵa qaraǵanda 9,2 paıyzǵa ósken. Sonymen birge merzimi ótken nesıe kóleminiń ósý qarqyny tómendep otyr. Bylaısha aıtqanda, bankterdiń nesıe portfelinde azdaǵan ilgerileýshilik baıqalady. Buǵan memelekettiń ıpotekalyq nesıelerdi qaıta qarjylandyrýy, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýy, turǵyndardy jumyspen qamtý baǵytyndaǵy qoldaý baǵdarlamasynyń iske qosylýy, zaımdardy qaıta qurylymdaý, bankterdiń nesıe saıasatyna talapty qatańdatýy áser etti dep oılaımyn.
2010 jyldyń qazan aıynda QR Ulttyq banki «Nesıe naryǵynyń jaǵdaıy jáne boljam parametrleri» atty ekinshi deńgeıdegi bankterge kezekti zertteýlerin júrgizdi. Onyń qorytyndysy Ulttyq bank saıtynda ornalastyrylǵan. Bul zertteýler zańdy tulǵalar tarapynan nesıe resýrsyna degen suranystyń azdap óskenin jáne bank saıasatynyń sapaly zaem alýshylarǵa «jumsarǵanyn» kórsetti. Qazir nesıeleýdiń bólshek naryǵynda, ásirese, tutynýshylyq nesıe berýde serpilis bar.
-Ulttyq bank ótimdilikke qatysty túıindi túıtkildiń joqtyǵyn áldeneshe ret atap kórsetti. Alaıda ekinshi deńgeıdegi bankter zańdy jáne jeke tulǵalardy nesıelendirýde nemquraılylyq tanytýda. Nege bulaı degen saýal mazalaıdy?
-Ulttyq bank tóraǵasy Grıgorıı Marchenkonyń aıtýynsha, 2007-2008 jyldary ótimdilikke qatysty oryn alǵan problemalar 2009 jyldyń ekinshi jartysynda sheshildi. Búginde kerisinshe ótimdiliktiń shamadan tys moldyǵy máselesi paıda boldy. Bıylǵy qazan aıyndaǵy málimetke súıensek, bankterdegi qarjy kólemi 1,5 trln. teńgeni quraıdy. Bos ótimdilik qarjynyń shamasy 10-11 mlrd. teńgedeı. Sondyqtan Ulttyq bank bul qarjynyń jartysyn naqty ekonomıkany nesıelendirýge jumsaýǵa bolady dep sanaıdy, biraq is júzinde áli ózgeris joq.
Bankterdi de túsinýge bolady. Óıtkeni halyqaralyq naryqtaǵy zaemdyq qorlar qymbat, bankterdiń ssýdalyq portfeliniń sapasy tómen. «Aýzy kúıgen úrlep ishedi» demekshi, bankter nesıe berýge kelgende táýekeldilikti jan-jaqty saraptap, «eki shuqyp, bir qaraıtyn» jaǵdaıda. Olardyń bulaı isteýi qarjylyq qadaǵalaý agenttiginiń talabyna, nesıeleý talabyn kúsheıtýine baılanysty bolyp otyr. Sol sebepti bankterdiń nesıesi qymbat. Bankter ssýdalyq portfeldiń sapasyn jaqsartý sharalarynan keıin nesıeleý belsendiligi kúrt ósedi dep kútilýde. Ulttyq bank qol qýsyryp otyrǵan joq, ótken jyly bos qarjyny ekonomıkany nesıeleýge baǵyttaý sharalaryn aldy. Soǵan oraı Ulttyq bank bankterden tartylatyn depozıtterdiń merzimi men syıaqy mólsherlemesin azaıtty. Úkimetimiz de naqty sektordy damytýǵa qajetti jaǵdaılar jasaý máselesin sheshýde.
Qazir Úkimet ekonomıkalyq saıasatta «Jol kartasy» baǵdarlamasyna, agroónerkásip salasy men shaǵyn jáne orta bızneske demeýqarjy berýge, ınnovatsııalyq jobalardy júzege asyrýǵa, kepildik berýge jáne ózge de sharalarǵa basa nazar aýdaryp otyr. El ekonomıkasynyń shıkizattyq baǵdar ustaǵany málim, sondyqtan ekonomıkamyzdyń munaı men gazdyń álemdik baǵasy men suranysyna degen táýeldiligin kemitý baǵytynda 2010-2014 jyldarǵa arnalǵan Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý memlekettik baǵdarlamasy qabyldandy.
Oblysta «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa 546,2 mln. teńge, sonyń ishinde 181,4 mln teńge paıyzdyq mólsherlemeni azaıtýǵa, 87,8 mln. teńge nesıeni kepildendirýge, 187,2 mln. teńge ındýstrııalyq ınfraqurylymdy damytýǵa, 50,7 mln. teńge servıstik qyzmetke, 39 mln. teńge eksportqa baǵyttalǵan óndiristerdi qoldaýǵa bólingen. Quny 4,2 mlrd. teńge turatyn 12 joba oblystyq úılestirý keńesinde maquldanyp, onyń 9-y QR Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstrliginde qoldaý tapty.
-Búginde bankterdiń qaryzyn qaıta qurylymdaýǵa baılanysty ne ózgerister boldy jáne syrtqy qaryz qandaı?
-Ótken jylǵy kóktemde «BTA bank», «Alıans Bank», «Temirbank» AQ qatysty qaıta qurylymdaý jumystary bastalyp, bıyl aıaqtaldy. Úsh banktiń 11 mlrd. dollar shamasyndaǵy qaryzy «jabyldy». Qalǵan qaryzdary bankterdiń aktsııalaryna, qundy qaǵazdaryna salyndy.
Ulttyq banktiń 1 qazandaǵy málimetine silteme jasasaq, 2010 jyldyń birinshi jartyjyldyǵyndaǵy Qazaqstannyń syrtqy qaryzy 3,7 mlrd. dollarǵa tómendegen.
-Daǵdarysqa baılanysty depozıttik bazada qandaı ózgerister boldy?
-Depozıt quramynda turǵyndardyń salymy aıryqsha basymdyqqa ıe, oblysta ol 87,7 paıyzdy quraıdy. Elimizdegi daǵdarystyń resmı bastalýy 2007 jyldyń tamyz aıy dep sanalady. Sondyqtan halyqtyń kózqarasy birden baıqaldy. Depozıtter jabylyp, teńgemen salynǵan salymdar valıýtaǵa aýystyryla bastaldy. Shetel valıýtasynyń qolma-qol naryǵyndaǵy mundaı dúrbeleń valıýtalyq salym qurylymdaryna áser etpeı qalmady. Sol jyldyń 3-4 toqsandarynda teńgelik depozıtterge qaraǵanda valıýtalyq depozıtter ósimi qarqyn aldy. 2008 jyldyń 1 qańtarynda valıýtalyq depozıt 28,5 paıyzǵa, teńgelik depozıtter 12,1 paıyzǵa ósti. 2007 jylǵy Amerıkadaǵy ıpotekalyq nesıe daǵdarysyna baılanysty jaǵdaılar halyqtyń kóńil kúıin túsirdi. Tutyný naryǵynda baǵa ósti. 2007 jyly depozıt naryǵyndaǵy damý kórsetkishteri oń bolǵanymen, 2006 jylǵa qaraǵanda ósim qarqyny tómen boldy.
2008 jyly depozıtter kólemi 17,5 paıyzǵa, sonyń ishinde zańdy tulǵalardiki 20,7 paıyzǵa, al jeke tulǵalardyń depozıttik salymdary 17,1 paıyzǵa ósti. Devalvatsııaǵa baılanysty turǵyndardyń alańdaýshylyǵy 2008 jyldyń aıaǵynda bastalyp, 2009 jyly da jalǵasty. Sóıtip, teńgelik depozıtter valıýtalyqqa aýystyryldy. 2009 jylǵy qańtarda turǵyndardyń teńgelik salymdarynyń kólemi 17,3 paıyzǵa tómendedi, shetel valıýtasyndaǵy salymdar 48 paıyzǵa ósti. Al zańdy tulǵalar salymdary ulttyq valıýtada 2,8 esege, shetel valıýtasymen 3,2 esege ulǵaıdy.
2009 jyly aqpanda teńgeni devalvatsııalaý júrgizilgennen keıin jeke tulǵalardyń ulttyq valıýtalyq shottarynan qarjy aǵyny jyl boıyna tolas tappady. Jaǵdaı tek tórtinshi toqsanda túzele bastady. 2009 jyly turǵyndardyń depozıtteri 3 paıyzǵa azaıdy, al shetel valıýta depozıtteri 1,9 esege ósti. Bul jerde depozıtterge qatysty statıstıkanyń teńgemen júrgizilgenin eskerý kerek, degenmen ótken jyly shetel valıýtaly depozıtter kólemi edáýir óskeni baıqaldy. Aımaqtyq bankterdiń bólimshelerindegi shottardaǵy depozıtter kólemi 26,6 mlrd. teńgeden 34,2 mlrd. teńgege deıin kóbeıdi.
-Qazirgi úrdister qalaı júrýde?
-Bıylǵy 1 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha depozıtter kólemi 40,9 mlrd. teńgeni qurap, jyl basynan beri 19,5 paıyzǵa ósti. Shetel valıýtasyndaǵy depozıtter 1,5 paıyzǵa ósip, 16,1 mlrd. teńgege jetti. Depozıttik salymdardy dollarǵa aýystyrý 6,9 paıyzǵa tómendedi. Ulttyq valıýtadaǵy depozıtter 34,9 paıyzǵa ósip, 24860,9 mln. teńgeni qurady. Jeke tulǵalar depozıtteri kólemi 9 aı ishinde 19,8 paıyzǵa ósip, 35,3 mlrd. teńgege jetti. Onyń ishinde teńgelik salymdar 32,7 paıyzǵa, shetel valıýtaly salymdary 3,3 paıyzǵa ósken. Zańdy tulǵalar depozıtteri 17,6 paıyzǵa ósip, 5589,3 mln. teńgege jetti. Onyń ishinde teńgelik depozıtter 55,2 paıyz, shetel valıýtasy 6,1 paıyz. Turǵyndar salymdary naryǵyndaǵy ózgerister halyqtyń bankterge degen seniminiń óskenin kórsetedi. Munyń ózi oblys ekonomıkasynyń turaqtylyǵymen, tabystyń ósýimen, jeke tulǵalardyń 700 myń teńgeden 5 mln. teńgege deıingi salymdaryna kepildik berilýimen tyǵyz baılanysty. Bul norma 2012 jyldyń 1 qańtaryna deıin kúshin joımaıdy.