Turǵyn úı: Jańa zań kimderdiń máselesin sheshedi
Sonymen «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine turǵyn úı saıasatyn reformalaý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» degen ataýy bar jańa zań memlekettiń turǵyn úı saıasatyn qalaı reformalaıdy? Basty tezısterge taǵy bir toqtalyp shyǵamyz.
1.Zań jobasyndaǵy negizgi normalardyń biri baspana kezegine qoıý, kezektiń saqtalýyn qadaǵalaý, kezektegilerge turǵyn úı úılestirý jumystaryn «Otbasy bank» pen sonyń janynan qurylatyn Turǵyn úımen qamtý ortalyǵyna berýdi kózdeıdi. Qazir baspana kezegin jergilikti ákimdikter júrgizip otyr. Biraq ol kezektiń ashyqtyǵy men ádildigine kúmán de, syn da kóp. Zań qabyldanǵannan keıin bir jyldyń ishinde «Otbasy banktiń» janyndaǵy ortalyq baspanaǵa shyn muqtajdardy anyqtap, olardyń búkil derekterin tsıfrlandyryp shyǵady. Osydan keıin memlekettiń qoldaýy arqyly salynǵan baspananyń bári osy tsıfrlandyrylǵan kezek arqyly, bir ortalyqtan basqarý arqyly ashyq úlestiriledi. Ákimdikterge bul iste tek syrttan baqylaıtyn ókilet qana beriledi, kezek saıasatyna tikeleı aralasa almaıdy.
2. Buǵan deıingi suhbatta Ulyqbek Tumashınov jańa zań arendalyq páterde turyp júrgen 51 myń qazaqstandyqtyń máselesin sheshetinin aıtqan edi. Depýtattyń sózinshe, atalǵan norma 2017 jyldan bastap áleýmettik osal toptardy qoldaý baǵdarlamalary aıasynda berilgen páterlerdi jekeshelendirý quqyǵyn beredi. Atalǵan bap apattyq jaǵdaıda dep tanylǵan úılerde turyp jatqan azamattardyń jaǵdaıyn da sheshýi kerek. ıAǵnı, arendalyq páterde jáne apattyq úılerdiń ornyna berilgen baspanada turyp júrgen azamattar sol baspanalaryn jekeshelendire alady. Ol úshin jergilikti ákimdikke baryp, kelisimshart jasaıdy. Ákimdik ár ótinishti jeke qarap, ár páterdiń qaldyq qunyn eseptep shyǵarady. Sol qundy óteý arqyly baspana turǵynnyń menshikti múligine aınalady.
Mysaly, arendalyq baspananyń baǵasy 2017 jyly 10 mln teńge boldy deıik. Osy qunnan ár jylǵa ammortızatsııalyq shyǵyn retinde 2 paıyz shegerip esepteıdi. Sonda 2024 jylǵy quny 8,6 mln teńge bolady degen sóz. Baspana ıesi bul aqshanyń bárin bir sátte tóleýge mindettelmeıdi. Alǵashqy jarna retinde tek 30 paıyzyn salsa boldy. 8,6 mln teńgeniń 30 paıyzy 2,6 mln teńge shamasynda. Qalǵan 6 mln teńgeni 10 jyldyń ár aıyna teń bólip, keste boıynsha tóleı alady. Sońǵy derekter boıynsha, bul sanatqa jatatyn páterlerdiń sany 60 myńǵa jýyqtaǵan kórinedi.
3. 1997 jylǵy zań boıynsha, memleketten kezekten tys baspana alýǵa múmkindik beretin 13 túrli sanat bolǵan. Jańa zań solardyń ishinen 8 sanatty qaldyryp otyr. Olar: Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men solarǵa teńestirilgender, kópbalaly analar, kópbalaly otbasylar, jetim jáne qamqorlyqsyz qalǵan balalar, 1,2-toptaǵy múgedekter, jarymjan balalardy tárbıelep otyrǵan otbasylar, basqa memleketterdiń aýmaǵyndaǵy urys qımyldaryna qatysqan áskerıler, jubaıy ár túrli sebeptermen dúnıeden ótken, qolynda oń segizge tolmaǵan balalary bar adamdar.
4. Ónerkásip jáne qurylys mınıstrliginiń Májiliske bergen málimeti boıynsha, qazir elimizde 649 myńnan astam adam baspana kezeginde tur. Olardyń 253 myńy áleýmettik osal topqa jatqyzylǵan. Zań qabyldanǵannan keıin ár jylda memleket qoldaýymen qoldanysqa beriletin baspananyń 70 paıyzy osy 253 myń adamǵa úlestiriledi. Qalǵan 30 paıyzy memlekettik qyzmetshilerge, ózge de memlekettik jáne bıýdjettik salada (dárigerler, muǵalimder jáne t.b.) jumys isteıtin, baspana kezeginde resmı turǵan adamdarǵa berilip otyrady.
5. Zań kúshine engennen keıin kezekte turǵan 650 myń qazaqstandyqtyń máselesin sheshý úshin qansha qarajat pen ýaqyt ketedi?
Ony «Otbasy bank» jergilikti ákimdikter túzgen baspana kezegine revızııa jasap bolǵansha naqty aıtý qıyn. Al jumsalatyn qarajattyń bir bóligi bıýdjetten, bir bóligi revolverlik tásilmen bólinedi. Mysaly, bıyl áleýmettik turǵyda osal toptardy baspanamen qamtýǵa 72 mlrd teńgeden astam qarajat bólingen. Bul qarajat shamamen 4 myńnan astam páter salýǵa jetedi. Al «Otbasy banktiń» ıpotekalyq baǵdarlamalaryna 450 mlrd teńge bólingen.
2017 jyldan bastap arendalyq baspana salýǵa 500 mlrd teńge berilgen. Bul páterlerdi jekeshelendirýden túsken qarajat baspana kezegindegi azamattarǵa naryqtan páter satyp alyp berýge jumsalmaqshy. Revolverlik tásil dep otyrǵanymyz osy. Ol úshin jańa zańda ákimdikterge úılerdi tek salyp qana qoımaı, daıyn páterlerdi naryqtan satyp alý quqyǵy berilip otyr.