«Týralyqty tuǵyr etken Tóle bı» atty adaldyq saǵaty ótti
«Týralyqty tuǵyr etken Tóle bı» taqyrybyndaǵy onlaın-beınedáris barysynda jastar Tóle bıdiń osynsha tarıhı bıik tulǵa dárejesine jetýine sebep bolǵan tulǵalyq qasıetterimen tanysty.
Sonyń negizgileri: el muratyna degen kirshiksiz adaldyq, bılik aıtardaǵy qara qyldy qaq jarǵan ádildigi, aqıqatty tý etip kóterýi.
Tóle bıdiń ómirlik ustanymyndaı bolǵan «Týra bıde týǵan joq, týǵandy bıde ıman joq» degen sózi adaldyq pen parasattylyqtyń, ádildik pen týralyqtyń bıik ólshemi. Naqty osy qasıetteri búgingi óskeleń jas urpaq úshin – taptyrmas ónege.
Tóle bıdiń ómiri dúnıege jańa qadam basqan jastardan bastap, eresek tulǵalarǵa deıin rýhanı ustanym bola alady.
Zamanyn boljaı bilgen Tóle bı «Aldyńa kelse bitpes daý, ádilin aıtyp qorǵańyz» dep ádildikti eń basty qundylyq retinde ustanady.
Sondyqtan da babamyzdyń árbir sózi tárbıelik máni zor adamgershiliktiń altyn qoımasy ispettes.
Tóle bı ár iste uıatty umytpaýǵa shaqyrady. Jaman qasıetterden alshaq bolýǵa, eńbeksúıgishtikke úndeıdi: «Jas adamǵa basty kesir – erinshektik, ortanshy kesir – uıqyshyldyq, kenje kesir – tilazarlyq» dep jaǵymsyz qasıetterden saqtandyrady.
Tóle bı babamyzdyń izgi áreketteri men bıik bolmysy, danalyǵy men tapqyrlyǵy, qara qyldy qaq jaryp aıtar týralyǵy, ádil sheshimi men bılik kesimderi elge qyzmet etemin degen árbir azamatqa úlgi bolýy tıis.
Dana bıdiń urpaǵyna amanat etken asyl sózderi naǵyz aqıqat pen parasattylyqtyń ushqyny retinde «Máńgilik el» ıdeıasymen ushtasyp jatqandaı.
Esterińizge sala ketsek, Agenttikpen jastar arasynda parasattylyq pen patrıottyq sezimdi nyǵaıtý maqsatynda, ár apta saıyn ataqty tulǵalar men Qazaqstannyń jas kóshbasshylarynyń eńbegi men ómir jolyna negizdelgen onlaın «Adaldyq saǵattary» ótkizilýde.