Tumanbaı aqynnyń týǵan jerinde eskertkishi ashyldy

TALDYQORǴAN.QazAqparat - Almaty oblysynda qazaqtyń kórnekti aqyny Tumanbaı Moldaǵalıevtiń eskertkishi ashyldy. Bıýst Eńbekshiqazaq aýdanynyń Esik qalasyndaǵy aýdandyq Mádenıet úıiniń aldyndaǵy alańǵa qoıyldy. Ashylý saltanatyna aqynnyń jary Kúltaı Qasymqyzy, qazaq ádebıetiniń beldi ókilderi qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat oblys ákiminiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

 

Kópshilikti osynaý aıtýly oqıǵamen oblys ákiminiń orynbasary Jaqsylyq Omar quttyqtady. Ol óz sózinde «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda óńirde aýqymdy jumystar atqarylyp jatqanyn tilge tıek etti.

«Mádenıettiń ishindegi súbeli oryn - ádebıettiń enshisinde. Qazaq ádebıeti óziniń san ǵasyrlyq tarıhynda talaı talantty tulǵalaryn tanytty. Sonyń ishinde lırık aqyn Tumanbaı Moldaǵalıevtiń orny erekshe. Onyń daladaı darhan, samaldaı jumsaq, bulaqtaı taza syrshyl óleńderi óz oqyrmanyn izgilikke, adamgershilikke, gýmanıstik oılarǵa jetelegeni anyq. Aqynnyń sózine jazylǵan Shámshi Qaldaıaqov, Nurǵısa Tilendıev, Áset Beıseýov syndy kórnekti kompozıtorlardyń ánderimen qanshama býyn urpaq ósip, er jetti. Tumaǵańa arnap bıýst - eskertkish ornatý aqynnyń týǵan topyraǵynyń qazaq poezııasyna jasaǵan qurmeti, aqynnyń rýhyna bas ıgendiktiń kórinisi dep bilemin. Barshańyzdy oblys basshylyǵynyń atynan aıtýly oqıǵamen taǵy da quttyqtaımyn», - dedi J.Omar.

Aqynnyń jubaıy Kúltaı Toqtasynqyzy osyndaı ıgilikti isti atqarýǵa muryndyq bolǵan jerlesterine rızashylyǵyn bildirdi. 

 

«Búgingi qýanyshymdy bir sózge syıǵyzyp aıtý múmkin emes. Bul bizdiń otbasymyz úshin ǵana emes, tutas elimiz úshin - erekshe oqıǵa. Óz týǵan topyraǵynda beınesi asqaqtap tursa, Tumaǵańdy el-jurty, oqyrmandary umytpaǵany. Búgin erekshe tolqyp turmyn. Eskertkishtiń ashylýyna atsalysqan barlyq azamattarǵa shyn júrekten alǵys aıtamyn», - dedi  aqynnyń zaıyby.

Sóz kezegin alǵan Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Nurlan Orazalın Tumanbaı Moldaǵalıevtiń qazaq poezııasyn, sóz ónerin damytýǵa qosqan ólsheýsiz úlesine keńinen toqtalyp, aqynnyń esimi zaman ozǵan saıyn jarqyraı túsetinin aıtty. Basqosý sońynda jınalǵan qaýym óńir ónerpazdarynyń kontsertin tamashalady.

Aıta ketý kerek, eskertkishtiń eskızdik jobasynyń avtory - sáýletshi, etnodızaıner Qurmanǵazy Qadyrov, músinshisi - Altaı Beısenov. Aqynnyń bıýsti qoladan jasalǵan, tuǵyry mármár tastan daıyndalǵan. Eskertkishtiń bıiktigi - 4 metr. Alańy 3,5 ga bolatyn aýmaq 76 mln. teńgege abattandyrylǵan. Munda 70 jaryq baǵanasy, 4 suhbattasatyn oryn, 30 oryndyq ornatylǵan. 1,5 shaqyrymǵa jaıaý júrginshilerge arnalǵan jol tóselgen. 120 tıan-shan shyrshasy,150-ge jýyq raýshan gúli egilgen.