Tsıfrlyq transformatsııa ómir sapasyn jaqsartý quralyna aınalýy tıis – BUU ókili

Foto: Фото: Photo: United Nations
<p>BUU-nyń ekonomıkalyq jáne áleýmettik máseleler jónindegi departamentiniń tsıfrlyq úkimet jónindegi jetekshisi, elordada ótip jatqan Digital Bridge 2023 forýmynyń qonaǵy Vınchentso Akýaro Qazaqstandaǵy digital salasyn damytýǵa qatysty pikirimen bólisti, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a>.</p>

- Akýaro myrza, Qazaqstandaǵy digital salasynyń damýyna qatysty pikirińizdi bildirseńiz...

- Eń aldymen, osynaý óte qyzyqty ári mańyzdy forýmǵa qatysýǵa shaqyrǵandaryńyz úshin rızashylyǵymdy bildiremin. Ol Qazaqstannyń tsıfrlyq transformatsııa turǵysynda qanshalyqty ilgerilegendiginiń dáleli sanalady. Biz Qazaqstanda 2012 jyldan beri jumys istep, bárin qadaǵalap otyrmyz. Progrestiń tań qalarlyq ekenin aıta alamyn. Bul uzaq, biraq tańqalarlyq jol boldy. Basshylaryńyz bolashaqqa qatysty naqty uǵymy bar. Tsıfrlyq ekojúıeniń bóligi sanalatyn barlyq múddeli taraptyń alǵa jyljýy mańyzdy. Tek qana elektrondy úkimetti ǵana emes, sonymen birge tsıfrlyq ekonomıkany da barynsha ilgeriletý qajet. Árıne, elektrondy úkimet azamattarǵa qyzmet kórsetýdegi negizi komponentterdi biri bolyp qala bermek.

- Qazaqstan elektrondy úkimetke baılanysty jaǵdaıdy jaqsartý úshin taǵy ne isteı alady?

- Keshe tańerteń forýmnyń ashylý rásiminde Prezıdentterińiz basa atap ótken jaıtpen bastaǵym keledi. Osy eldiń bolashaǵyna qatysty usynǵan anyq jospary meni qatty tań qaldyrdy. Ol strategııalyq turǵyda mańyzdy basymdyqtardy, sonymen qatar atalǵan bastamalarǵa qatysty jol kartasyn jarııa etti. Qazaqstan Prezıdentiniń basty bastamalary shyn máninde strategııalyq mánge ıe ári jańa tehnologııalardyń kómegimen, jasandy ıntellektini paıdalaný arqyly Qazaqstandaǵy adamdardyń ómir sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan.

Buǵan qosa, men tsıfrlyq tehnologııalarmen qamtý mańyzdylyǵyn atap ótkim keledi. Pikirtalasqa qatysýshylar men negizgi baıandamashylar osynaý tsıfrlyq transformatsııanyń ortasynda adam turatyndyǵyn atap ótken-di. Tsıfrlyq transformatsııa adamdardyń ómir sapasyn qoldaý men jaqsartýdyń quralyna aınalýy tıis. Ol úshin úkimet pen jeke sektor usynatyn barlyq tsıfrlyq sheshim barynsha ınklıýzıvti túrde ázirlenýi qajet. Áıelderdi, jastardy, múmkindigi shekteýli adamdardy, ımmıgranttardy qosa alǵanda barlyq álsiz toptar jańa tsıfrlyq alshaqtyqty nemese tehnologııa saldarynan áleýmettik qarama-qaıshylyqty týdyrmaý úshin qyzmetterdi paıdalana alýy kerek. Osylaısha, tsıfrlyq ınklıýzıvtilikke Úkimet basa nazar aýdarý tıis ári úlken jumys atqarýy qajet. Ol turaqty damý maqsattaryna arqa súıeıdi jáne basty ustanymy – «artta eshkimdi qaldyrmaý».

Ekinshi jaǵdaı – barlyq deńgeıde jańa tsıfrlyq daǵdylardy qarastyrý. Árıne, jas býyn úshin STEM-di barynsha ilgeriletetin bolamyz. Buǵan qosa, memlekettik qyzmetshilerdiń biliktiligin qaıta arttyryp, olarǵa ózderiniń daǵdylaryn jaqsartýy, osynaý jańa tehnologııalyq ortada jumys isteýge daıyn bolýy úshin bilim alýlaryna tyń múmkindikter usyný qajet.

Sońǵysy, shyndyǵynda shaǵyn jáne orta bıznestiń damýyna septigin tıgizetin orta qurýǵa meılinshe nazar aýdarý mańyzdy. Keshe tańerteń forým barysynda mıllıarder kompanııalar jaıly kóp aıtyldy, ıaǵnı tabysy 1 mlrd AQSh dollaryna jetetin kompanııalar. Degenmen, mundaı kompanııaǵa aınalǵan osynaý ınnovatsııalyq kompanııalardyń basym bóligi shaǵyn jáne orta bıznes retinde jumysyn bastaǵany da mańyzdy. Sondyqtan da osynaý jańa kompanııalardyń paıda bolýy úshin jaǵdaı jasaý ári damytýǵa sep bolý da óte mańyzdy. Innovatsııanyń basym bóligi shaǵyn jáne orta bıznesten shyǵady. Sodan keıin ǵana naryq olardyń mıllıarderge aınalatyndyǵy ne aınalmaıtyndyǵyn sheshedi.

- Keleshekte jasandy ıntellekt adamnyń ornyn jappaı basa ala ma?

- Osynaý jańa tehnologııalarmen baılanysty problemalarǵa zer salyp, táýekelderdi qarastyrý óte mańyzdy. Biraq, táýekelderdi jete baǵalap, barynsha syndarly ári belsendirek jumys istegen jón. Sonymen qatar osynaý táýekelderdi eńserýge kómektesetin normatıvtik bazany qurý ári basqarý kerek.

Keshe taǵy bir sóz sóıleýshi qorqynysh – eń úlken dushpannyń biri ekendigin aıtty. Eger siz qorqatyn bolsańyz, onda sizde ınnovatsııa úshin esh ýaqytta da múmkindik bolmaıdy. Sizge problemany múmkindikke aınaldyrý qajet. Innovatsııa, jańa tehnologııalar, jasandy ıntellekt – barynsha jetildirilgen qural. Alaıda, ol áli de bolsa adamdar úshin qural bolyp qala bermek. Barlyq múddeli taraptyń, barlyq kóshbasshylardyń jasandy ıntellektini adamdardy almastyrý úshin emes, olardyń jańa jumys oryndarynda tyń múmkindikter qurý arqyly eńbek etýine qoldaý kórsetýge baǵyttaýy mańyzdy. Árıne, keıbir mamandyqtar joıylyp, jańalary paıda bolary sózsiz. Sol sebepti, bilimi bar jańa adamdardy, máselen derekterdi óńdeý jónindegi mamandardy jaldaý úshin jaǵdaı jasaý mańyzdy.

- Sizdiń oıyńyzsha, ChatGPT aıtalyq jazýshylardyń ornyn basa ala ma?

- Men olaı oılamaımyn. Jalpy, buǵan qatysty túrli pikir bar. ChatGPT syndy jańa quraldar adamdardy almastyra almaıdy. Olardyń qalaı jumys isteıtindigin bilý mańyzdy. Olar mashına emes, adam jasaǵan barlyq kontentti qarap, odan keıin barlyq aqparatty toptastyryp jınaıdy. ChatGPT-de kreatıvtilik joq. Kreatıv adamnan shyǵady.

- Suhbatyńyzǵa raqmet!

Seıchas chıtaıýt